Arutelu:Urb
Ma pole kindel, kas neid ladinakeelseid nimesid peab alati suunama, pikemas perspektiivis ja mõnedel juhtudel tekitaksid nad segadust näiteks täpsustuslehtede ja suhteliselt väheinformatiivseina (liigse "mürana) vastava märksõna põhilehel (moodustades seal ühtlasi täpsustusrubriigi või osa sellest).--Dj Capricorn 17. juuni 2009, kell 17:39 (UTC)
- Arvan, et peab. Andres 17. juuni 2009, kell 18:06 (UTC)
- Ma arvan ka, et peab. Kui sõnal "amentum" oleks teisigi tähendusi, tuleks täpsustuslehekülg või märkus teise artikli päises. Taivo 17. juuni 2009, kell 18:48 (UTC)
Pilt
[muuda lähteteksti]See pilt, mis artiklile lisati on küsitav. Parempoolne on küll urb, kuid vasakpoolne mu meelest mitte. --Dj Capricorn 30. juuni 2009, kell 16:07 (UTC)
- vasakpoolne peaks olema kobar--Dj Capricorn 30. juuni 2009, kell 16:09 (UTC)
- Vasak ehk sarapuu? Eesti taimede määraja kirjutab: Isasõied pikkades urbades --Sedum 30. juuni 2009, kell 17:14 (UTC)
Minu meelest peaks kõik need neli mõistet olema omaette artiklites. Ja definitsioonid pole korrektselt vormistatud ega muu tekstiga seostatud. Andres 1. detsember 2010, kell 23:48 (EET)
Artiklist Paju:
"Oxford English Dictionary" kohaselt ilmus sõna urb inglise keelde 1578. aastal. Inglise botaanik Henry Lyte (1529-1607) mõtles selle välja Dodoens'i tõlkides; hollandikeelse “katteken” (kassipoeg) tähenduses kirjeldamaks pajude ja teiste taimede sulgkattega õisikut (Dodoens, 1578). Botaaniline ladinakeelne ekvivalent 'amentum' rihma tähenduses on vähem teada. Ladinakeelset sõna 'iulus' kasutas urva jaoks Plinius.
Andres (arutelu) 28. juuni 2016, kell 21:54 (EEST)
Artiklist Paju:
Õiepungad ja urvad
[muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Urvad
Urb on õisikutüüp ja võib koosneda nii emas- kui isasurbadest. Urvad on mitmete pöögilaadsete (Fagales) seltsi liigitatud puude, nagu harilik tamm, harilik sarapuu, kask ja lepp) aga ka paplite ja pajude iseloomulikuks karakteristikuks.
Urb ja taksonoomia
[muuda lähteteksti]Mitmete puuliikide rippuvad õisikud äratasid botaanikute huvi, mõned neist arvasid, et urbi kandvad puud moodustavad omaette rühma (nimetatud erinevalt Amentiflorae, Amentiferae, Amentales või Amentaceae; Stern, 1973).
Nimetust “Amentacea” kasutasid nii Gmelin, Linnaeus kui ka de Jussieu (Stern, 1973) ja üksikult ka hilisemate autorite poolt (Du Mortier, 1825), Amentaceae teaduslikus kirjelduses peetakse tooniandjaks Eichler'it. Eichler’i Syllabus (Eichler, 1883) kolmandas väljaandes liigitas ta seltsi Amentaceae Cupuliferae (st Betulaceae ja Fagaceae s.l.), Juglandaceae, Myricaceae, Salicaceae, ja Casuarinaceae. Need sugukonnad moodustavad nn kanoonilise Amentiferae, kuid erinevates süsteemides on urbi kandvate taimede rühma liigitatud ja ka ringi tõstetud näiteks Piperaceae, Urticales, Leitneria, Garryales. Eichler’i (1883) Amentaceae vastab peaaegu täielikult kaasaegsele pöögilaadsete (Fagales) seltsile (APG III süsteem, 2009), puuduvad vaid Rhoiptelea ja Ticodendron, mõlemad olid Eichler'i jaoks tundmatud.
Molekulaar-fülogeneetiliste uuringute andmed indikeerivad Salicaceae erinevust pöögilaasetest ja see leiab kajastamist APG III süstemaatikas.