Arutelu:Tervetaktipaus

Ei saa aru. Mis vahe on märgil või tähisel? Andres (arutelu) 16. august 2017, kell 17:08 (EEST)

Probleem on selles, et sõltumata taktimõõdust, st takti tegelikust vältusest, tähistatakse terve takti pikkune paus ehk tervetaktipaus tervepausi märgiga. Tervepausi märgil on kaks tähendust, mis sõltuvad kontekstist.--Andrus Kallastu (arutelu) 17. august 2017, kell 23:36 (EEST)

Saan nüüd aru, millest jutt on. Aga kui märk on sama, kuigi eri tähendusega, siis pole ju kahte märki. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 00:11 (EEST)

Praegune sõnastus ei väljenda seda mõtet. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 00:16 (EEST)

Kas pole ehk nii, et artikkel peaks rääkima tervetaktipausist, st terve takti vältavast pausist, mitte noodikirja märgist, ja tervetaktipausi tähistatakse sama märgiga nagu tervepausi, mis ka pole märk, vaid paus? Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 00:19 (EEST)

Ma ei oska seda praegu kommenteerida, kuna ma ei tea, kas keegi lahutab pausi kui vaikuse ja pausi kui märgi. Mulle tundub loogiline mõelda, et paus on märk, mis tähistab heli puudumist ehk vaikust. Tegin artiklis täpsustusi. --Andrus Kallastu (arutelu) 18. august 2017, kell 01:51 (EEST)

EKSS-i järgi on sõnal "paus" muusikas kaks tähendust: 'ühe, mitme v. kõigi häälte v. muusikariistade ajutine vaikimine ühe v. mitme takti jooksul', 'selle vältust tähistav märk noodikirjas'. Teises tähenduses on sünonüümiks pausimärk. Jah, tuleb välja, et ka märki nimetatakse pausiks, aga mõisteliselt on need kindlasti erinevad. Et neid asju eristada, saab kasutada sõna "pausimärk". Edasi, paus ei ole tingimata vaikus, sest see ei kaota ära teisi heliallikaid, eriti muidugi teiste pillide või häälte kõlamist. Ja märgid mitte ei vasta teineteisele, vaid langevad kokku või siis on täpselt ühesugused. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 02:34 (EEST)

Jah, tõepoolest, seal on tõesti nii kirjas ning muusikud ütlevad jutu sees tõepoolest, et "mul on paus", aga mitte "mul on vaikus" või "ma vaikin". Probleem on selles, et heliteos kui abstraktsioon on erinev partituurist ja esitusest. Samuti on erinev asi see, kuidas esitaja tegutseb (partituuri lugedes teatud hetkel tekitab helisid ja teatud hetkel vaikib) ja kuidas kuulaja seda tulemust kuuleb (näiteks Niguliste kirikus on järelkaja 14 sekundit, st tavalise muusika esituse ajal seal kuuldelist vaikust praktiliselt ei eksisteeri). Tervetaktipausi puhul on lisaprobleem veel see, et tegu on abstraktsiooniga, tähisega, mida me võime näha ainult partituuris: tervetaktipausil ei ole reaalset vältust. Ütlen ausalt, et mina ei tunne endas praegu jõudu sellist asja enda ja selle märgi niisugusel peentasemel eraldi artiklite kujul lahutamiseks. Järjekindluse huvides tuleks sel juhul näiteks muusika valdkonnas teha nii praktiliselt kõigi asjadega stiilis "kaheksandiknoot" ja "kaheksandiknoodimärk". --Andrus Kallastu (arutelu) 18. august 2017, kell 10:11 (EEST)

Kummalgi juhul võib rääkida sama pealkirja all mõlemast asjast, aga rääkida tuleb nii, et asi oleks loogiline. Selleks tuleb seda vahet silmas pidada. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 12:34 (EEST)