Arutelu:Tarmo Soomere

...tõlkis inglise keelest teoloogilisi ja nõukogudevastaseid kirjutisi ning tegi muud kirikutööd. noh, see viimane just ei ole otseselt kirikutöö... aga see selleks. IMHO, tuleks vältida NL-aegset väljendit "nõukogudevastane". Sobilikum oleks näiteks "omakirjastuslikud väljaanded", vms. --Lulu 29. jaanuar 2006, kell 11.26 (UTC)

Jah, see märkus on õige küll. Ma ei tea, kuidas öelda. "Omakirjastuslik väljaanne" vaevalt sobib sellise asja kohta, mida kirjutatakse masinakirjas läbi mitme kopeeri. Tegemist on ikkagi käsikirjadega, mida ei kirjastatud. Andres 29. jaanuar 2006, kell 11.33 (UTC)

Jah, nyyd sai parem kyll. Mõiste "omakirjastuslik väljaanne" oli tol ajal kõige levinum. Muidugi ei ole see "kirjastus" selle sõna tavalises tähenduses, sest tõepoolest paljundati materjale kirjutusmasinatega läbi kopeeri, mõnikord ka fotograafiliselt paljundades. Kasutusel oli ka väljend "käsikirjalised väljaanded", aga ka see pole päris see. Peaksin ilmselt tegema selleteemalise artikli. Vene keeles oli yldkäibiv termin Самиздат, mida mõnikord kasutati ka eestikeelsena, "Samizdat", kuid see ei sobi muidugi. Mis võiks olla artikli pealkiri, mis käsitleks seda laiaulatuslikku ja väga mahukat nähtust? --Lulu 29. jaanuar 2006, kell 14.14 (UTC)

Võib ju esialgu panna pealkirjaks "samizdat", kui leiab sobivama väljendi, siis võib ümber nimetada. Vähemalt Venemaa kohta peaks see hästi sobima. Andres 29. jaanuar 2006, kell 14.26 (UTC)

1894 on ilmselt vale. 1984? Taivo 29. jaanuar 2006, kell 17.55 (UTC)

Artikli autoritele

Tere, selle artikli autorid. See on teist päris armas, et olete kirja pannud mõned mu noorusaja huvitavad detailid. Paar kohta vajaksid aga täpsustamist. (i) Mu mäletamist mööda jäin ma viimase klassi matemaatikaolümpiaadil 1974.a. teiseks, edestades Kalle Kulbokit väga napilt. Tollal esindas Eestit kaks võistkonda: üks Tallinnast ja teine mujalt Eestist pärit õpilastest. Kuna võitis üks Tallinna noormees, kelle nime ma hetkel ei suuda meenutada, pääsesin ma nii-öelda "muu Eesti" võiskonda. On aga tõsi, et püüti vältida Kalle pääsemist üleliidulisse vooru. Kuluaarides oli juttu, et Kalle tööd hinnati rangemalt kui teiste omi. Seetõttu oli minu seekordne pääs üleliidulisele olümpiaadile suurelt osalt zhürii 'teene', nii et artiklis öeldu on sisuliselt õige. Siiski näeksin meeleldi, et ka faktid saaksid täpseks. Ausas võitluses edestasin Kallet eelviimase klassi olümpiaadil, mil Eestis esindas Kishinjovis ka tollal 9. klassis olnud Kaido Kama. (ii) Piisab, kui aspirantuuri eriala kohta öelda "okeanoloogia". Kui juba kraadidest üldse juttu, siis ise pean olulisemaks 1992.a. Tartu Ülikoolis kaitstud matemaatikadoktori kraadi. (iii) Ma käisin omal ajal päris palju plaadi- ja lindimuusikaga kirikutes ringi, aga ei mäleta, et oleksin Marju Kuudi lahkumisturnee korraldamisel osalenud. Sellele järgnenud väga keerukas aeg on mitmed asjad mälust kustutanud. Oleksin tänulik, kui seda fakti saaks kontrollida; samuti tänulik, kui seda mäletavad nooruspõlve sõbrad minuga ühendust võtaksid. (iv) Viimases lõigus võiks "inglise keelest" ära jätta, sest suuremalt jaolt tõlkisin vene keelest. Lugupidamisega - Tarmo Soomere

Aitäh kommentaaride eest. Püüame parandada. Marju Kuudi kontsertturnee organiseerimine võib olla kuulujutt, nii et jätame selle välja. Andres 9. veebruar 2006, kell 20.24 (UTC)

Kustutasin siin olnu ära, sest see ei saa artiklisse puutuda. Artiklis tuleb rääkida asjadest, mida saab avalike allikate järgi tõendada. Võimalik, et siinsestki tuleb midagi kustutada. Allikana saab kasutada saadet "Kukul külas". Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 11:38 (EET)[vasta]

Tegelikult see puutub artiklisse, vägagi, sellepärast kirjutasingi —Pietadè (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 12:29 (EET)[vasta]

Minu lapsest ei ole artiklis minu kohta juttu, ja ei saagi olla, sest selle kohta pole avalikke andmeid. Järelikult ei saa sellest artiklis kirjutada. Kui oleks, siis, jah, oleks see loomulik artiklisse panna. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:27 (EET)[vasta]

Artiklisse on pandud avalike allikatega mittetõendatavat eraelulist infot. See tuleks välja võtta. Andres (arutelu) 20. juuni 2021, kell 23:37 (EEST)[vasta]

Need viited ei sobi siia, vaid peaksid olema vikilingid vastavates artiklites.

Vaata

Carl-Gustav Arvid Rossby Rossby wave Rossby Welle Üksiklaine ehk soliton värd- ehk friiklained

Andres 10. veebruar 2006, kell 07.34 (UTC)

Arvan, et tegu oli ikkagi ennustusega. See oli selline ennustus, milleks tavalistel sünoptikutel puuduvad vahendid. Soomere lihtsalt edastas taanlaste ennustuse. Ennustuse täitumise tõenäosuseks nimetas ta 50%, mis tähendab "ei tea". Andres 21. aprill 2010, kell 12:09 (EEST)[vasta]

Viidatud allikas on veelgi andmeid, mida meie artiklis ei ole. Andres 21. aprill 2010, kell 12:35 (EEST)[vasta]

Kust see võetud on, et Soomere ametiaeg algas täna? Ma otsisin ka, aga ei leidnud. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET)[vasta]

Kõige "keerulisem" on tihtilugu kõige lihtsam:
"Otseülekanne Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere inauguratsioonist toimub 28. jaanuaril 2015 algusega kell 13 (vt SIIN)" — ütleb Eesti Teaduste Akadeemia avaleht. —Pietadè (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 22:53 (EET)[vasta]

Inauguratsioon võib vabalt toimuda tükk aega pärast ametisse astumist, nii nagu kroonimine võib toimuda (ja tavaliselt toimubki) pärast kuningaks saamist. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 11:34 (EET)[vasta]

Nojah, sul on õigus. Eeldasin automaatselt, et ametisse seadmise tseremoonia tähendas ka volituste algust, mis ei pruugi nii olla. Muide, kuskil ei ole kirjas, mis ajast ta siis ikkagi presidendi ametis on. Akadeemia enda kodulehel on juttu, et 3. detsembril 2014 valiti uus juhatus, aga ka seda pole öeldud, millal nende volitused jõustusid. -- Toomas (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 12:34 (EET)[vasta]

Seda ma räägingi, et me ei leidnud kuskilt ametiaja algust, aga tundub, et ta oli president juba eelmisel aastal. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:27 (EET)[vasta]

Kuna ETA presidendi vaated akadeemia olukorrale ja edasisele arengule on olulised ja pikaajalise mõjuga, võiks refereerida ka eilset Stockholmi Eesti Päevalehte, kus ilmus ETSRi juhatuse aseesimehe Evelin Tamme artikkel "Eesti Teaduslik Selts Rootsis külastas Eesti Teaduste Akadeemiat Tallinnas" (lk 8-9). Tsiteerin: "Kohtumisel ETA presidendiga kerkis üles küsimus ETA akadeemikute soolisest koosseisust. Täna on akadeemikuks nimetatud 79 teadlast, neist vaid kaks naist (Ene Ergma ja Eve Oja). Küsimusele, miks ainult kaks, vastas Soomere: "Aga millised naised!" Ta tõstis esile nende kahe erilist kompetentsi ja ühtlasi märkis, et tasakaaluks on ETA kontoris palgal pea ainult naised." Ma ütleksin, et see on oluline ja töössepuutuv fakt, kui Eesti Teaduste Akadeemia presidendi arvates tähendab sooline võrdsus seda, et naistel on lubatud akadeemikutele kohvi serveerida. --146.255.183.113 13. august 2015, kell 09:53 (EEST)[vasta]

Minu meelest puudub siin oluline sisu. Küsimusele ei saa sisuliselt vastata, ta vastas naljaga. Võib ju öelda, et põhjuseks on sooline ebavõrdsus ühiskonnas, aga selle kõrvaldamine ei ole akadeemia presidendi pädevuses. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 10:10 (EEST)[vasta]

Selle loogika põhjal võib ükskõik mille kohta öelda, et küllap oli tegemist naljaga ja puudub oluline sisu. Kui Eesti tippteadlaste seas on naisi umbes viiendik ja Akadeemias 2/79, siis ei ole mittevastavuse põhjus abstraktses "ühiskonnas", vaid akadeemia enda poliitikas, millele presidendil on oluline mõju (või vähemalt võiks olla; kui ei ole, siis on ilmselt vale president). Aga muidugi võib öelda, et Ojulanna ja EKREkate sõnavõtud on naljad, lindiskandaal oli nali ja Anschluss oli kah nali ning seda ei pea mainima. --146.255.183.113 13. august 2015, kell 11:10 (EEST)[vasta]

Kui Soomeret avalikult kritiseeritakse, siis on põhjust seda kriitikat siin refereerida. Kritiseerimine ei ole Vikipeedia asi.

Soomere tegi nalja, iseasi, kas see nali oli õnnestunud. Kui ta oleks kogenum, siis ta oleks poliitkorrektsemalt vastanud. Me võime küll teha järelduse, et tal ei piisa sotsiaalset pädevust, aga sellegipoolest ei ole see seik minu meelest oluline, kui tolles artiklis pole otsest kriitikat ja see pole tekitanud skandaali.

Akadeemikuks saadakse pärast pikki aastaid ja soolise ebavõrdsuse mõju on pika vinnaga. Kindlasti on ebavõrdsus leevenenud ja leeveneb edaspidigi, ja tulevikus annab see tunda ka akadeemia koosseisus.

Teoreetiliselt on võimalik ka sookvootide kehtestamine, aga akadeemia on minu meelest küll üks viimaseid kohti, kus seda teha saab või tasub. Seda ei saa president otsustada, see oleks kogu akadeemia otsus, ja algatada saaks seda iga akadeemik. Praegu ei saa president mõjutada ei seda, kes kandidaadiks esitatakse, ega hääletustulemust. Ja ma ei usu, et ükski naine tahaks olla valitud akadeemiasse hinnaalandusega. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 11:40 (EEST)[vasta]

Oot-oot, ma ei pannud tähele, et Sa ütlesid, et tippteadlaste seas on naisi umbes viiendik. Mida see täpselt tähendab ja kust need andmed on võetud? Et proportsioonide üle otsustada, tuleks näiteks vaadata, kui palju naisi on viimasel ajal üles seatud ja kui palju on valitud, ja peale selle vaadata, kui palju väärilisi naisi on nendele kohtadele esitamata jäänud (ja seda on raske päris objektiivselt öelda, aga põhimõtteliselt oleks see võimalik). Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 11:47 (EEST)[vasta]

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Kas soolise võrdõiguslikkuse vaimus tuleks näiteks ka Karistusseadustikku sisse kirjutada see, et 50% süüdi mõistetuist ja vangi panduist peavad olema mehed ja teine 50% naised? —Pietadè (arutelu) 13. august 2015, kell 14:32 (EEST)[vasta]

Teadlase (akadeemiku!) tunnustamine lausega "Ta sai tuntuks sellega, et teavitas üldsust 2005. aasta jaanuaritormi võimalikkusest." ei kõla teadlasevääriliselt. Teavitamise fakti võiks paigutada artiklis tahapoole, aga väide, et ta just ja ainult sellega KUULSAKS SAI, kõlab umbes nii, nagu kollane ajakirjandus räägiks mõne suguharu pealikust. Kuriuss (arutelu) 16. mai 2020, kell 19:39 (EEST)[vasta]

Minu meelest on vaieldamatu, et just see tegi ta laiemas avalikkuses tuntuks. Iseasi, et seda ei saa vist tõendada. Andres (arutelu) 20. juuni 2021, kell 23:29 (EEST)[vasta]

"ja asus 1983. aastal tööle mereuurijana Tallinnas" Võiks täpsustada, et mis instituudis ta töötas. Velirand (arutelu) 24. juuli 2021, kell 22:08 (EEST)[vasta]

Sünnipaik

Siinne artikkel väidab hetkel (ilma viiteta), et Soomere sündis 1957 Kohilas. Leht KesKus ütleb, et sündis Kohilas Harjumaal, aga Harjumaa oli juba 1950 likvideeritud ja Kohila valla kodukas ütleb, et Kohila asus sest saadik Rapla rajoonis. Seega ei sobi ka Harjumaa tõlgendamine Harju rajoonina. Soomere CV Teaduste Akadeemia kodulehel ütleb, et sündis Harjumaal. Eesti Entsüklopeedia kirje ütleb, et sündis Tallinnas. Segane lugu... --Minnekon (arutelu) 11. august 2021, kell 18:52 (EEST)[vasta]

Segane jah. Akadeemia kodulehel olev CV on ju Soomere enda koostatud. "Harjumaa" jääb seal arusaamatuks. Selline allikas kui ETBL, mille koostamisel kasutati teadlastelt endilt saabunud eluloolisi andmeid, annab Soomere sünnikohaks Tallinn. --Hirvelaid (arutelu) 12. august 2021, kell 15:26 (EEST)[vasta]