Arutelu:T.A.T.u.
Pealkirja saab nüüd korda teha. Andres 4. märts 2007, kell 13:13 (UTC)
Ei saa üheselt väita, et ansambli õige nimi on t.A.T.u., Venemaal on ansambli nimi olnud kogu aeg Тату (ladina tähtedega: Tatu), vaid Lääne-Euroopas on kasutatud nime t.A.T.u.. Valju 13. märts 2007, kell 17:25 (UTC)
- Selle märkusega on tahetud öelda, et ansambli nimi ei ole mitte "T.A.T.u." nagu pealkirjas, vaid "t.A.T.u." Nüüd on olemas tehnilised vahendid pealkirja õigeks näitamiseks, vaadake Üldist arutelu. Andres 13. märts 2007, kell 18:30 (UTC)
Mis see "lowercase" on? Jürka 5. september 2007, kell 06:16 (UTC)
- see on selle jaoks, et artiklipealkirjas näidataks esimest tähte väiksena -- Ahsoous 5. september 2007, kell 06:21 (UTC)
- Asoh, selge-selge... Jürka 5. september 2007, kell 16:26 (UTC)
Ma arvan, et õige oleks "Julia", mitte "Julija"... Jürka 6. september 2007, kell 08:23 (UTC)
Üks küsimus on mul selle transkriptsiooni-transliteratsiooni küsimustes -- kas entsüklopeedia peab taotlema täpsust?? - Ahsoous 6. september 2007, kell 08:32 (UTC)
- Üldiselt küll, ma pakun... See ongi entsüklopeedia mõte, ma pakun... või vähemalt peaks olema... Ma ei näe küll põhjust, miks peaks vigast informatsiooni tõesele eelistama... Millest selline küsimus? Jürka 6. september 2007, kell 08:35 (UTC)
- asi selles et kui jah siis õiged nimekujud on Yulia ja Shapovalov ja muideks ei ole mitte Lena vaid... -- Ahsoous 6. september 2007, kell 08:39 (UTC)
- "Lena" asemel võiks olla ka "Jelena", aga ta on Lena nime all tuntud. Võib-olla siis peaks ka "Julija" asemel olema "Julja", aga Eestis teda selle nime all ei tunta.
- Miks Yulia ja Shapovalov? Andres 6. september 2007, kell 10:25 (UTC)
- Hõikan siin vahele, et "Yulia" ja "Shapovalov" on inglisekeelsest wikist copy-paste, nii et ära võta neid tõsiselt... Jürka 6. september 2007, kell 11:47 (UTC)
- loe siit need transliteratsiooni reeglid läbi, asi ei ole mitte niivõrd inglise keeles, vaid selles, et ka riikides endis on kehtestatud miskid reeglid, kuidas neid nimesid ladina tähestikulisele kujule viia. Kirillitsasse teisaldamise eeskirju on vägagi palju (eri keelte jaoks), vastupidiseks juhuks on olemas ISO 9 (GOST 7-79). Eks sarnased probleemid ole ka teiste keeltega, alustades kasvõi kreeka keelega. - Ahsoous 6. september 2007, kell 15:01 (UTC)
- iseenesest ega neil eesti transkriptsioonireeglitel viga ei ole, oskab vähemalt nimesid hääldada...- Ahsoous 6. september 2007, kell 15:03 (UTC)
- täpsust nõudvatel juhtudel ei tohi(!) kasutada transkripsiooni ... vaid tuleb kasutads seda kuju mis on passis. -- Ahsoous 6. september 2007, kell 10:50 (UTC)
- Need on kaks erinevat täpsust. Üks on transkribeerimise täpsus ja teine on juriidiline täpsus. Kui on teada, mis nimi passis on, siis selle võib eraldi ära märkida. Andres 6. september 2007, kell 11:30 (UTC)
- Seal kuskil leheküljel on ka öeldud bibliokirjetes ja muudel täpsust nõudvatel juhtudel et tuleb kasutada transliteratsiooni mitte transkripsiooni, juriidikaga pole sellel miskit pistmist ... Venemaal ja ka muudes SRÜ riikides kehtib standardina GOST 7-79 vt http://www.gsnti-norms.ru/norms/common/doc.asp?2&/norms/stands/7_79.htm ehk ISO 9 ... selle järgi on kirjapildiks Yuliya (otseselt see passe ja nimekujusid ei puuduta, vaid need võivad olla muu põhimõtte järgi välja antud), see et me kasutame siin eesti transkriptsiooni on aga paraku meie endi probleem, mis siis sellest, et teinekord pole võimalik üksüheselt nime enam eesti keelest vene keelde tagasigi viia - Ahsoous 6. september 2007, kell 12:46 (UTC)
- Need on kaks erinevat täpsust. Üks on transkribeerimise täpsus ja teine on juriidiline täpsus. Kui on teada, mis nimi passis on, siis selle võib eraldi ära märkida. Andres 6. september 2007, kell 11:30 (UTC)
- täpsust nõudvatel juhtudel ei tohi(!) kasutada transkripsiooni ... vaid tuleb kasutads seda kuju mis on passis. -- Ahsoous 6. september 2007, kell 10:50 (UTC)
- Nime ei ole tarvis üksüheselt tagasi viia, sest me toome igas artiklis ära ka venekeelse kuju. Me kasutame nimesid sellisel kujul, nagu eestikeelses nõudlikus tekstis neid kasutada tuleb. Andres 6. september 2007, kell 13:09 (UTC)
- Bibliokirjetes ongi ju selles asi, et seal asendab latinisatsioon orginaali. Meil see nõnda pole. Andres 6. september 2007, kell 13:11 (UTC)
- iseenesest on siis eestikeelses vikis käidud seda rada et kasutatakse transkriptsiooni ja siis on tõesti Julija -- Ahsoous 6. september 2007, kell 08:41 (UTC)
- Einoh, kui on Julija, siis on Julija... Ise pole nagu sellist nimekuju varem näinud, Juliat aga küll... Mõtlesin, et ehk lihtsalt näpukas tulnud vm... Jürka 6. september 2007, kell 08:55 (UTC)
- ausalt ma kirjutaks ise ka ilma 'j' täheta aga vaata http://www.eki.ee/knab/tab_rula.htm sealt saad aimu mis 'Я' ga tehakse, (aga jah, mind kah häirib näiteks Marija Šarapova jne...) - Ahsoous 6. september 2007, kell 09:02 (UTC)
- Ei-jah, siis on kõik ok... "Я" märk on mulle tuttav (kogu mu teadmistepagas vene keelest)... Šarapova Marijaga olen vähe rohkem harjunud, aga Julija tundus vähe' võõram olema... aga katsun omaks võtta... Jürka 6. september 2007, kell 09:25 (UTC)
Ükskõik kuidas meie seda nime ei kirjuta ning ükskõik kuidas mõnes teises keeles, näiteks rootsi keeles seda nime ei kirjutata, sama nime uuesti vene keeles kirjutades on tulemus alati sama, sest ainuvõimalik variant on Юлия. Seega eesti keeles võib rahumeeli kirjutada Julia. Muuseas kui päris täpseks minna, siis teise laulja nimi pole Lena, vaid Jelena (Елена). Valju 6. september 2007, kell 15:32 (UTC)
- kui eesti keeles kirjutada Julia siis transkriptsiooni järgi on Юлиа (mitte Юля ega mitte Юлия)? on ikka sama või? - Ahsoous 6. september 2007, kell 15:40 (UTC)
- Selline nimi Юлиа pole vene keeles lihtsalt võimalik, Серкей või Юрйи pole samuti võimalikud. Venelastel on kindlad traditsioonilised eesnimed ning nimede õigekirjutusega ei veiderdata. Valju 6. september 2007, kell 16:10 (UTC)
- nunuh... trüki googlisse sisse ja vaata järele võid leida ka Ромео и Юлиа - Ahsoous 6. september 2007, kell 16:28 (UTC)
- Google'iga otsides leiab ka selliste sõnade kasutamist nagu "kümnaasium" ja "stjuardes". Otsides Юлиа, võib lihtsalt näha, et sellise nime kandjad pole venelased või kasutatakse sellist nimekuju foorumites või mujal sellistes suhtlus- või ajaviitekohtades. Ka Tšaikovski teose õige nimi on "Ромео и Джульетта". Valju 7. september 2007, kell 10:28 (UTC)
- kes sul siin Tšaikovskist, Prokofjevist või Shakespeare'st rääkis ;) Julia vene keelde tagasi panduna on enamasti Джулия, kuid on ka variant Юлиа, sedasi käitutakse näiteks lisaks itaalia keelele ka saksa keeleruumist isikutega. Tegelikult on selle eesti transkriptsiooniga päris palju hädasid nimelt seetõttu, et selle järgi kirjutatud vene nimesid ei ole võimalik välismaalastele selgeks teha... Näiteks nimi, mis eesti keelses transkriptsioonis on Olesja, eks proovi seda hääldada õigesti, isegi eestikeelne hääldus on ju vale, tegelikult palju lihtsam oleks kirjutada Alecia (või Alicia)... Kas keegi oskab öelda muud põhjendust peale selle, et ah traditsioonide pärast kasutame me vene keele puhul transkriptsiooni, mis sellest et sealmaal on kah kehtestatud omaladina, mis on rahvusvaheliselt standardiseeritud ja on tegelikult soovitatud kasutada transkriptsiooni asemel transliteratsiooni... omaladinat aga kasutame kreeka, hiina, ukraina, vist ka serbia ning valgevene keele (viimase puhul on asi nati segasem) puhul. Muide iseenesest kirjutan minagi vene nimesid automaatselt trankriptsioonis (ja kirjutan ise samuti Julia), hiljem hakates mõtlema, et see ei pruugi alati just kasutatav olla (näiteks ametiasutustes)... - Ahsoous 7. september 2007, kell 12:52 (UTC)
- Transkriptsiooni kasutame eesti keelemeeste soovitusel. Ka ukraina keele puhul kasutame eesti transkriptsiooni. serbia ja valgevene keele puhul kasutame ladinatähelist kirjaviisi (valgevene keele puhul on see küll problemaatiline). Andres 7. september 2007, kell 13:14 (UTC)
- sorry loe knabist - ukraine keele juures on märge omaladina. - Ahsoous 7. september 2007, kell 14:31 (UTC)
- Kust Sa seda võtad? Ukrainakeelsete kohanimede põhinimed on KNAB-is antud ukraina-eesti transkriptsioonis, ja nii on ka öeldud. Omaladinas ei ole ju š- ega õ-tähte. Andres 8. september 2007, kell 08:47 (UTC)
- http://www.eki.ee/knab/kblatyl.htm
- Sa ei saa sellest tabelist õigesti aru. Tuleb vaadata kolmandat veergu. KNAB-is on omaladinas nimekujud küll antud, kuid mitte põhinimedena. Andres 8. september 2007, kell 17:31 (UTC)
- ... esinduskuju ja ametlik kuju on see neljanda veeru oma ja kolmanda veeru oma võib kasutada kuskil suvalises tekstis, aga seda ei tohi kasutada ametlikus tekstis ja otse loomulikult pole seda soovitatav kasutada teatmeteoses, mis nagu peaks püüdlema täpsuse poole! -- Ahsoous 8. september 2007, kell 17:48 (UTC)
- Täpsus ei ole kontekstivaba mõiste. Kust Sa seda võtad, et teatmeteoses tuleb kasutada esinduskuju või ametlikku kuju? Ja mis need vcäljendid üldse tähendavad? KNAB ja ka Pälli koostatud kohanimede raamat ju kasutavad põhinimena transkribeeritud kuju. Kuidas siis seda teatmeteostes kasutada ei tohi? Palun kirjuta Peeter Pällile, et ta selgitaks seda. Andres 9. september 2007, kell 10:21 (UTC)
- sorry loe knabist - ukraine keele juures on märge omaladina. - Ahsoous 7. september 2007, kell 14:31 (UTC)
- "Tegelikult on selle eesti transkriptsiooniga päris palju hädasid nimelt seetõttu, et selle järgi kirjutatud vene nimesid ei ole võimalik välismaalastele selgeks teha" Ma ei taha isiklikuks minna, aga sellel väitel pole mitte mingisugust alust. Võta lahti Vikipeedias ükskõik milline vene inimese kohta kirjutatud artikkel, vajuta Redigeeri ja vaata artikli vikilinke sama isiku artiklitele teistes keeltes, näiteks Mihhail Gorbatšov ja vaata kuidas need "välismaalased" seda nime kirjutavad, peaaegu igas keeles on erinev kirjaviis. Transliteratsioonireeglid (minu arvates väga loogilised) on vastu võetud juba 1987. aastal, kuid praktilist kasutamist on nad vähe leidnud. Tõenäoliselt pole venelastele neid reegleid tarvis ning teiseks on see praktikas keeruline, sest puudub klaviatuur ja selle draiverid kõigi vajalike märkidega (ž, č, š, щ = šč jne). Valju 7. september 2007, kell 14:08 (UTC)
- standardid kinnitati 2002.- Ahsoous 7. september 2007, kell 14:31 (UTC)
- Transkriptsiooni kasutame eesti keelemeeste soovitusel. Ka ukraina keele puhul kasutame eesti transkriptsiooni. serbia ja valgevene keele puhul kasutame ladinatähelist kirjaviisi (valgevene keele puhul on see küll problemaatiline). Andres 7. september 2007, kell 13:14 (UTC)
- nunuh... trüki googlisse sisse ja vaata järele võid leida ka Ромео и Юлиа - Ahsoous 6. september 2007, kell 16:28 (UTC)
"t.A.T.u. on vene pop-duo" Ansambel ju enam ei tegutse ja tuleks kasutada minevikuvormi. 90.191.119.98 8. märts 2013, kell 19:20 (EET)
- 11. detsember 2012 pole nii kauge möödanik, et peaks tingimata minevik olema -- Ahsoous (arutelu) 8. märts 2013, kell 20:01 (EET)
- Tuleb välja, et 2011 mindi laiali ja 2012 tuldi jälle kokku. Segane lugu. Kokkutulemist ei ole infotabelis mainitud. Andres (arutelu) 8. märts 2013, kell 20:41 (EET)