Mine sisu juurde

Arutelu:Tšehhi keel

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Palatalisatsioon

[muuda lähteteksti]

Ť on palataliseeritud D, N ja T, aga tugevamini kui samad eesti häälikud.

Kas on mõeldud, et nad on tugevamini palataliseeritud kui eesti palataliseeritud d, t, ja n? Andres 13. oktoober 2006, kell 06:56 (UTC)
Jah, nii on mõeldud. Kui saate seda öelda selgemini ja mitte palju pikemalt, siis palun parandage. --Mmh 13. oktoober 2006, kell 11:12 (UTC)
Arvan, et õnnestus. Tegelikult ma pole kindel, kas eesti kirjakeeles üldse on olemas palataliseeritud d. Andres 13. oktoober 2006, kell 12:02 (UTC)
Kui on tegemist näiteks padjaga, on d minu kõrvade järgi palataliseeritud. --Mmh 13. oktoober 2006, kell 13:23 (UTC)
Jah, küllap ta on. Ma ise hääldan enamasti palataliseerimata. Eri inimesed kasutavad palatalisatsiooni erinevalt, see sõltub suuresti murdetaustast ja näiteks koolis palatalisatsioonile tähelepanu ei pöörata. Arvan, et sellele pannakse rõhku ainult näitlejate koolituses. 1960. aasta "Õigekeelsuse sõnaraamat" märgib d sõnas "vadja" palataliseerituks, 1999. aasta sõnaraamatu veebiversioonis pole palatalisatsiooni märgitud. Andres 13. oktoober 2006, kell 14:04 (UTC)

Minu meelest on riskantne öelda, milline hääldus on eesti keeles õige. Eestlane hääldab ju eesti keele võimalustest lähtudes, mitte tšehhi keele hääldust täpselt üle võttes. Kui kuulata, kuidas Dvořák tšehhi keeles hääldatakse, siis eestlase kõrvale kõlab see nagu [dv'ožaak] või [dv'ožak]. Mina soovitaksin küll hääldatada ž, mitte r. [rž] on küll levinud hääldus, kuid tšehhi keele seisukohast muidugi õigustamatu. Ma ei julgeks siiski öelda, et selline hääldus on vale, sest hääldus on kokkuleppeline. A on küll pikk, kuid eesti keeles hääldatakse ka näiteks sõnas "kasak" teise silbi a suhteliselt pikalt. Rõhutu silbi täishääliku pikkust eestlane eriti ei taju. Andres 13. oktoober 2006, kell 07:06 (UTC)

Jah, ärgem öelgem "õige", vaid "õigem". Jah, kirjutagem, et "ř" hääldatakse umbes nagu midagi "r" ja "ž" vahel. Aga "ř" nagu "rž" on vale, sest eksitav. Tšehh saab aru, et "Dvoraak" või "Dvožaak" peaks olema "Dvořák", aga "Dvoržak"i juures see enam kindel ei ole. On isegi olemas nimed nagu "Zadřel" ja "Zadržel". Kui hääldate "Zadřel" nagu "Zadrel", siis saadakse Teist kindlasti aru; kui nagu "Zadžel", siis mõeldakse vist lõpuks välja, mida Te tahate öelda; kui nagu "Zadržel", siis räägite teisest inimesest. Et tšehhi "ř" häädatakse nagu "rž", see on lihtsalt en:Urban legend.
Hääldus ei ole sugugi kokkuleppeline asi. Kokkuleppeline võiks olla tšehhi nimede hääldamine eesti kontekstis, aga sellest ma ei kirjutanud. See siin on informatsioon tšehhi keele kohta, nagu ta on. Võiks loomulikult lisada järgmist peatüki just selle kohta, kuidas eesti keeles tšehhi nimesid kasutada, aga see praegune osa ei ole nii mõeldud. --Mmh 13. oktoober 2006, kell 11:12 (UTC)
Jah. Tegelikult tekitabki pisut segadust, et alajaotuses tšehhi keele hääldusest räägitakse sellest, kuidas eestlased peaksid tšehhi nimesid hääldama. Just see viimane on kokkuleppeline. Näiteks ENE 1. väljaandes ongi häälduseks märgitud [rž] ja eestlased hääldavad enamasti kuidagi [tv'oršak]. Võib-olla uuemates teatmeteostes on hääldusjuhised muutunud, mul ei ole neid käepärast.
Ma saan aru küll, et tšehhid ei pruugi eestlaste hääldusest õigesti aru saada, sest eesti keele fonoloogia on teistsugune. Kas r ja ž ei saa tšehhi keeles esineda samades positsioonides nagu ř? Üks nüanss on veel see, et sõnas Zadržel on r vist silpimoodustav, aga eestlane nähtavasti tavaliselt ei oska seda niimoodi hääldada. Pigem hääldab ta rže ühe silbina. Sellisel juhul võib-olla eksitust ei teki.
Tegin natuke parandusi. Kass nii sobib? Andres 13. oktoober 2006, kell 12:02 (UTC)
Jah. --Mmh 13. oktoober 2006, kell 13:23 (UTC)

Rõhk ja hääldus

[muuda lähteteksti]

Muutsin teksti häälduse ja rõhu kohta. Tšehhi E on eesvokaal nagu e inglise sõnas bear. Aga olenevalt murdest või inimesest võib sarnaneda eesti Ä-le. I ja Y ei pruugi alati eesti I-le sarnaneda, sageli on see tagapoolsem, aga sellest ei ole ma veel kirjutanud. Sõnarõhk on küll esimesel silbil, aga nõrgalt väljendatud, mistõttu võib see kõnes, luuletustes või lauludes oma koha kergesti muuta. Samuti rõhutavad tšehhid OU-d, mistõttu tekib kaasrõhk. Nt. hääldatakse sõnad kocour ja odlitnout nagu ko-cour ja odlit-nout. Nüansse on väga palju, nad olenevad nii piirkondlikult kui ka individuaalselt. Fiu-Vro (arutelu) 8. oktoober 2012, kell 00:53 (EEST)[vasta]


ajalooliselt böömi keel

Mis see tähendab? Andres (arutelu) 8. juuni 2019, kell 03:45 (EEST)[vasta]