Arutelu:Tüümus

Ma pooldan küll illustreerimist, aga skeeme, eriti võõrkeelseid, pole mõtet sisse panna, enne kui neid tõesti kasutatakse. Andres 12. september 2007, kell 18:23 (UTC)

tõlgin nad ära.--Hendrix 12. september 2007, kell 18:27 (UTC)----

Tüümus (ingl k thymus) on elundina kirja pandud meditsiinisõnastikus, arstide kaudu (osade neist) teavad nad nii nimetust tüümus kui ka harkelund

aga

elundite anatoomiat kirjeldavate raamatute kaudu on ära mainitud siiski HARKELUND:

• A.Arstila, S.-E. Björkqvist, O. Hänninen W.Nienstedt, 2011. "Inimese füsioloogia ja anatoomia". 245,250 lk. ISBN 978-9985-829-36-0
• Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina, lk 250
• Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, 2010, lk 146.

Sooviksin muuta artikli Tüümus nimetuse Harkelundiks e Harkelund, mine tea, äkki kellelgi ilmub tahtmine lümfisüsteemi kaudu pisut sõnelda (lugeda sõnu leidma). Ilusad tänud!

21.03.2013 18:24 Mariina

---

Miks siin ja mujal on alapealkiri "Nomenklatuur ja süstemaatika"? Süstemaatikast pole minu meelest üldse juttu. Arvan, et need asjad peaksid olema välislinkide all. Andres (arutelu) 15. september 2013, kell 14:45 (EEST)

---

Tere! Soovin luua lehekülje kus saaksin töötada välja kasvõi osalise tüümuse uuringute bibliograafia (uuringuid on pisut kogunenud ja ilmselt ei jõua ma neid kuidagi, kasvõi minimaalseltki refereerida, ja kõigile ei pääse täna ka veebi kaudu ligi) - kuidas seda oleks parem pealkirjastada? Tüümuse bibliograafia, 'tüümuse autobiograafia', tüümuse uurimused, tüümuse uuringute bibliograafia, tüümuse teaduslikud uuringud vm...

Mariina 29. jaanuar 2015, kell 13:52 (EET) alias Простота

Mina paneks selle artiklisse Tüümus alajaotusse "Kirjandus". Saan aru, et see läheks pikaks, aga mind isiklikult see ei häiriks. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 15:56 (EET)

Minu arvates pole see kõige parem lahendus. Alajaotus "Kirjandus" all peaks loetlema artikli loomisel kasutatud kirjandust, mitte kogu tüümuse uuringute bibliograafiat. --Ivar (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 20:18 (EET)

Kust Sa seda võtad? "Kirjanduse" all ei loetleta kasutatud kirjandust, vaid teemakohast kirjandust. Iseküsimus on see, kas on otstarbekas loetleda kogu kirjandust. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:03 (EET)

Tere Ivar!

minu arust said eilse päevaga vormistatud nii viited kui ka pisut muud - igapäevarütm on selline, et kui uurin ja loen siis püüan lisada artiklisse jooksvalt - tüümuse uuringute bibliograafiat on mul dokumenidhalduses kogunenud juba nii 100 kuni 200 arvuti tekstitöötlusprogrammi etteantud ja salvestatud lehekülge - neid ma püüan läbi töötada aga ma olen selle artikli peatoimetaja (nii mulle tundub vähemalt) ja tüümusest nii 'läbi lummatud', et mul võib olulisi asjatoimetusi vahele jääda ja/või ei jõua ma kõiki artiklisse lisada - tegelikult võiks ju ka nii teha, et 100 allikat siduda juba esimese paari lausega aga see ei sobi lihtsalt ...

minu miinused on kõigile lahkelt avatud parandusteks - ma ei ole anatoom, arst, füsioloog, ajaloolane, kirurg, radioloog ega ka inglise ning eesti filoloog jpm - kui ära väsin jvm põhjused siis on kõigil (juba olid ja on ka praegu ) vaba voli artiklit toimetada - piisab pisut süvenemisest, taipamisest ja pole ju välistatud, et pööratakse tagasi ka algne variant (kas oli 2007 aastast) : Tüümus ehk harknääre on immuunsüsteemi arengut reguleeriv organ. Täiskasvanud inimesel harknääre on taandarenenud. Paikneb harknääre rinnaluu ehk sternumi taga.

Mariina 1. veebruar 2015, kell 07:42 (EET) alias Простота

Tere Andres!

Ilusad tänud kiirelt reageerimast. Ma püüan miskit kohandada ja kirjanduse loeteluga algust teha...

Mariina 29. jaanuar 2015, kell 16:21 (EET) alias Простота

Teised ei pruugi sellega nõus olla. Aga ümber tõsta jõuab alati. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:03 (EET)

Tere Andres!

Ma usun.

Ma ei oska vormistada nii et saaks avada korralikult järgmist allikat: [1] kopeerin nii: becker fg (1826) de glandulis thoracis lymphaticis atque thymo. specimen pathologicum. berolini, a. hirschwaldiuni. blalock a, mason mf, morga - ja siis avan ja edasi...

Mariina 1. veebruar 2015, kell 19:03 (EET) alias Простота

Nii peaks saama. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 20:54 (EET)

mõtlesin 1-st Springeri kirjanduse loetelu...

Mariina 1. veebruar 2015, kell 21:06 (EET) alias Простота

Nii? Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 21:22 (EET)

Mul ka ei õnnestu. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 21:24 (EET)

Tere Andres!

Seda teist allikat saan ma vast kasutada...

Mariina 2. veebruar 2015, kell 07:33 (EET) alias Простота

Liiga pikk

Teen ettepaneku siit materjali laiali tõsta, see artikkel on liiga pikk. Üks võimalus on inimest puudutav tõsta artiklisse Inimese tüümus ja siis edasi vaadata. Intervikidega läheks sel juhul raskeks. Arvatavasti on ka teisi jaotusvõimalusi. Adeliine 28. juuni 2015, kell 06:08 (EEST)

See on nüüd tehtud, aga praegune on minu meelest halb lahendus. Lugejat huvitab eeskätt inimese tüümus, nüüd aga pole sellest artiklis üldse juttu. Andres (arutelu) 6. detsember 2015, kell 18:20 (EET)

Lisada täpsustusmärkusesse? Adeliine 7. detsember 2015, kell 23:00 (EET)

Umbes pool artiklist on nüüd kirjanduse nimekiri. Kas saaks seda ka alamartiklite vahel jaotada? Adeliine 7. detsember 2015, kell 23:00 (EET)