Arutelu:Tööjätt

Kas ma saan õigesti aru, et töö lõpetamine surma tõttu ei kuulu siia, samuti mitte ettevõtjaks hakkamine? Andres (arutelu) 30. detsember 2014, kell 09:10 (EET)

Töö lõpetamine surma tõttu ei ole isiku hõiveseisundi muutus (majanduslikult aktiivsest isikust majanduslikult mitteaktiivseks isikuks). Tööelu lõpp tööjätu tähenduses on inimese ühe eluetapi lõpp, mitte kogu elu lõpp. Tehniliselt arvutatakse keskmist tööjätu vanust tööjõus osalemise määrade muutuse kaudu. Kui vaadata tööjõus osalemise määra definitsiooni, siis ka sealt nähtub, et arvesse võetakse vaid neid isikuid, kes on elus. Tõsi on see, et töölepingu seaduse järgi (§ 81) tööleping lõpeb töötaja surmaga. Kuid see artikkel ei räägi tööõigusest.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 13:07 (EET)

Ka vabakutseliste kohta ei pruugi see käia. Andres (arutelu) 30. detsember 2014, kell 09:11 (EET)

Ettevõtjaks või vabakutseliseks hakkamine (peale töölepinguga töötamise lõpetamist) ei ole tööjätt, sest isik ei muutu majanduslikult mitteaktiivseks. --VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 13:07 (EET)

Ma püüdsin siin öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Praegu on sõnastus muutunud ja asja sisu on paremini arusaadav (enne lähtusin töötaja mõistest), nii nagu see vastavas artiklis on defineeritud.

Praegu tekitab natuke arusaamatust töötuks jäämise punkt. Kas tööjätt tähendab sel juhul töö otsingust loobumist või seda, et tööd enam kunagi ei saada? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 15:22 (EET)

Jah, see võib vajada täiendavat selgitamist artikli tekstis. Töö kaotus ja töötuks jäämine (eriti vanemaealiste töötajate seas) ei ole iseenesest veel tööjätt selle mõiste tähenduses, küll aga on see risk mis võib tööjätuni viia ja nö riski materialiseerumisel ka kausaalne põhjus mis tööjätuni viib. Töötut loetakse majanduslikult aktiivseks isikuks seni kuni ta tööd otsib. Isikut, kes on loobunud tööotsingutest nimetatakse heitunuks ja neid loetakse mitteaktiivseteks. Mitmed heitunud on varasemalt olnud töötud ehk siis on tööd otsinud, kuid mingil ajal otsingutest loobunud.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 16:31 (EET)

Majanduslikult aktiivne isik vms peaks olema artikkel. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 17:35 (EET)

Kas võib olla ka nii, et inimene siirdub majanduslikult mitteaktiivsesse eluetappi ja siis jälle majanduslikult aktiivsesse eluetappi? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 17:36 (EET)

Võib küll olla ja eks selliseid liikumisi tööturul mõnevõrra ka toimub (vt nt Kristi Nurmela, Tanja Kriger (2011). Tööturg, Mobiilsus tööturu positsioonide vahel, lk.89-92), ehkki vanemas eas see väga sage ei ole. Nii et nö lõpliku täpsusega saab indiviidi tasandil tööjätu vanust (retrospektiivselt) määrata tõesti alles postuumselt kui on selge, et inimene ühest hõiveseisundist kuhugi teise enam liikuda ei saa. Aga tavaliselt analüütiliselt/praktiliselt nii suurt andmetäpsust/kindlust vaja ei ole.--VillaK (arutelu) 3. jaanuar 2015, kell 00:04 (EET)

Artikli selguse huvides tuleb sellest rääkida. Esimesest lausest ma lõplikkust välja ei loe, teises lauses aga hakatakse rääkima tööelu lõpust.

Ma ei tea, mind igatahes frustreerib, kui niisugune asi jäetakse ebaselgeks. Iseasi on see, kui statistiliselt uuritakse ainult tööjättu kui niisugust, mitte lõplikku tööjättu, mida ei saa kohe kindlaks teha. See tuleneb siis tööjätu definitsioonist, mis ei nõua tööjätu lõplikkust. Ühesõnaga, kui definitsioon seda ei nõua, tuleks see eksplitseerida. Praegu on segadus. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2015, kell 11:20 (EET)