Arutelu:Soome kirjandus
Jätsin loendis välja Soome-Rootsi kirjanikud. Kuigi nad kuuluvad ju ka Soome kirjanduse alla, peaks neist vist siiski eraldi loendi tegema. Jukko
- Esialgu on meil see loend artiklis "Soome kirjandus", milles peaks oleva ülevaade soome kirjandusest. Artikli pealkiri on praegu "Soome kirjandus", mis võib tähendada nii Soome kirjandust kui ka soome kirjandust. Soomerootsi kirjanduse kohta võiks olla eraldi artikkel. Ma teengi need asjad ära. Peale selle peaks olema ka Soome saami kirjandus (ma ei tea, kui palju seda on). Andres
- Runeberg ja Topelius ju kirjutasid rootsi keeles ja ENE nimetabki neid soomerootsi kirjanikeks, kuid minu meelest see nimi pole neile ka päris kohane. Asi on vist esiteks selles, et soomlased peavad neid omadeks ja nendest on käibel kanoonilised tõlked (näiteks oli ühes soomekeelses raamatus katkend Topeliusest ning erinevalt teistest katkenditest polnud seal tõlkija nime mainitud). Ja teiseks vist sel ajal veel ei saa rääkida soomerootsi kirjandusest kui eraldi nähtusest. Esialgu ma ei jäta Runebergi ja Topeliust välja, vaid panen nende taha sulgudes, et nad kirjutasid rootsi keeles. Andres
Kas Snellman oli üldse kirjanik? Andres
- See küsimus on muidugi vaieldav. Snellman oli poliitik ja filosoof, aga ta oli ka kirjanduslikult tegev. Ingliskeelne Vikipeedia nimetab samuti tema puhul neid kolme aspekti. Muidugi tema olulisus teistes valdkondades oli suurem kui kirjanduses. Samas ka Kai Laitinen oma Soome kirjanduse ajaloos on Snellmanile küll peatüki pühendanud. See vist kokkuleppe küsimus. Mina jätaks momendil ta siiski siia. Näiteks soomerootsi kirjanik Claes Andersson oli samuti tegev poliitikuna. Jukko
- Hästi. Ja järgmine küsimus on see, kas ta kirjanikuna kirjutas ka soome keeles. Ma küsin lihtsalt sellepärast, et ma ei tea. Tean ainult seda, et ta on olnud soomekeelse väljaande toimetaja. Andres
Jään vastuse võlgu, kuid tõenäoliselt oli Snellmani kirjanduslik tegevus rootsi keeles. Õhtul saan seda täpsustada. Jukko
- Laitinen Snellmani ilukirjanduslikku tegevust ei maini, kuid Snellman arendas soomlaste jaoks välja rahvuskirjanduse mõiste, leides, et ilma hariduse ja omakeelse kirjanduse abita pole võimalik nö. rõhutud situatsioonist vabaneda. Laitinen väidab, et Snellmani ideede viljaks võib pidada uute kirjanike esiletõusu, kes kirjutasid algusest peale soome keeles soome teemadel. Oma peamised filosoofiaalased teosed kirjutas ta saksa keels. Pigem sobiks ta siiski mõnda teise loendisse. Jukko
Luuletaja Eha Lättemäed on siiski peetud eesti kirjanikuks, ehkki tema kirjutab oma luuletused (paljud) kõigepealt soome keeles. --Kaisu 9. mai 2010, kell 12:29 (EEST)
- Loe artikli esimest lauset. Andres 10. mai 2010, kell 00:19 (EEST)