Arutelu:Soome-ugri keeled

võru ja setu "keel" on vastavalt murre ja murrak kui ma ei eksi aga kohe kindlasti mitte soome-ugri keeled. --Nipi 30. detsember 2005, kell 20.54 (UTC)

Selles asjas on erinevaid arvamusi. Vastavad reservatsioonid tuleks teha küll. Andres 30. detsember 2005, kell 21.25 (UTC)

Mulle on arusaamatu selle küsimuse mõte. Minu vanaema ütles aastal 1975 võru keele kohta "murrak" - seda, siis kui rääkis võru keeles, aga pärast seda kui oli läinud kirjakeele peale üle, ütles võru keele kohta murre. Kaldun arvama, et traditsioonilise konseptsiooni kasutajad on sõna "murrak" laenanud võru keelelt (ei vaidle vastu, ilus sõna). Küsiks, mis murret või murrakut räägitakse Novosibirski oblastis olevates eesti külades. Vastus: räägivad enne 1910da aasta Eestis käibel olnud kirjakeelt, mida täna võib konseptsioonimeeste rõõmuks murrakuks nimetada, sest keel pole edasi arenenud ja seega murdest piiratum allkeel. Siin kohas on sünnis teha ettepanek tulevastele võru keele sõnaraamatu koostajatele: "Pange oma sõnaraamatuse uudissõna "murre" (muide, ka ilus sõna)ja seletusse kirjutage "murrakist är' tsurgitu kiil"". [külaline:Gunnar]

küsimus andresele

kuulsin just täna või eile kuidas P.-E. Rummo ristis setu keele lõuna-eesti murrakuks. Samas tekkis küsimus kas eesti kirjakeeles on setu või seto "keel"? --Nipi 30. detsember 2005, kell 21.53 (UTC)

Setu. Jah, traditsioonilise kontseptsiooni järgi on setu "keel" murrak. Andres 30. detsember 2005, kell 22.00 (UTC)

muuseas, võru keeles öeldakse ka ""setu" kiil". külaline: Gunnar

muuseas öeldakse setu keeles seto kiil ja võro kiil. ma lihtsalt leidsin et võru ja setu keel ei peaks nagu soome-ugri keelte jaotuses olema, suhteliselt eksitav, et mitte öelda valeinformatsioon üldjoontes muidu nagu tean kuidas nendes keeltes räägitakse. Siiski tänud info eest --Nipi 31. detsember 2005, kell 00.22 (UTC)

Olen nõus, et siin peaks midagi ette võtta. Tuleb kuidagi märkida, et võru ja setu keele olemasolu ei ole üldtunnustatud. Andres 31. detsember 2005, kell 09.23 (UTC)

Ma arvan et tuleks luua eraldi artikkel esti keele murded ja murrakud, sest võru keel ja setu keel on oma olemuselt juba väärad väited ja kasutusel rahvapäraselt. Kahjuks ei tea ma eesti keele jagunemisest küll suurt midagi ehk leidub keegi kes suudab asja korrektselt ära lahendada.

Võru ja setu keele olemasolu ja staatus on vaieldavad, seetõttu ei saa öelda, et tegemist on väärade väidetega. Need nimetused ei ole kasutusel ainult rahvapäraselt. On olemas ka näiteks võrukeelne vikipeedia. Vaata Võru keel.

Eesti keele murretest ja murrakutest tuleb loomulikult kirjutada.

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 31. detsember 2005, kell 11.30 (UTC)

jah see on kuidagi pahasti et on kasutuses kaks käsitlust ja see teeb liigitamise raskemaks ja segasemaks. Kas on äkki kuidagi riiklikul tasandil paika pandud et kumb käsitlus on nagu põhiline ja niinimetatud õigem käsitlus? --Nipi 31. detsember 2005, kell 11.48 (UTC)

Riik ei ole võru keelele seni regionaalkeele ega muud staatust andnud. Aga riigil ei ole võimu otsustada, mis on õigem käsitlus. Andres 31. detsember 2005, kell 11.56 (UTC)

csango keel, meä keel, kveeni keel. Võtsin need välja. Millisest allikast on need võetud? Andres 20. märts 2006, kell 09.00 (UTC)

Need on võtud suurest maailma atlasest(LK 177) ja kinnitatud Harri 20. märts 2006, kell 16.34 (UTC)

Kveenid ja meäd – nende keelekuju on seni peetud soome keele murreteks, kuid tänapäeval tunnistab Rootsi riik meä keele iseseisvaks vähemuskeeleks ning Norra riik kveenid eraldi rahvuseks. Nii meäd kui kveenid osalesid Helsingi kongressil (2000) vaatlejatena. Bessermanid – kõnelevad põhjaudmurtidele lähedast keelekuju. On seni kongressil esindamata, kuna omaette rahvana on neid tunnustatud alles viimasel Venemaa rahvaloendusel (2000). LK annan ka kohe Harri 20. märts 2006, kell 16.38 (UTC)

http://kongress.ugri.info/est/cat-251/cat-303

kinnituge ise Harri 20. märts 2006, kell 16.39 (UTC)

Panin teised sisse, aga csango keelest pole mingeid andmeid. Nii ei saa ka keele nime kirjutada. Samuti ei saa aru, mis Sa tegid võru ja setu keelega. Andres 20. märts 2006, kell 16.55 (UTC)

Oi minu kompromiss on püsinud peaaegu päeva Harri 22. märts 2006, kell 16.58 (UTC)

Võtsin selle välja. Ei pannud seda enne tähele. Andres 22. märts 2006, kell 18.17 (UTC)

Miks sa ära võtsid selle Harri 23. märts 2006, kell 08.59 (UTC)

Esiteks, csango keele kohta pole Sa esitanud mingeid allikaid. Samuti ei saa eesti keeles säärast keelenimetust olla, sest keelte nimed tuleb kirjutada häälduspäraselt.

Teiseks, võru ja setu keel on praegu nimetatud korrektsemalt kui Sinu esituses. Setu keelt peetakse murrakuks, mitte murdeks.

Kolmandaks, kui tuua vaieldavad keeled eraldi välja, siis kaob nende koht klassifikatsioonis. Vaieldavust tuleks markeerida just selliste vahenditega nagu setu ja võru keele puhul. Andres 23. märts 2006, kell 09.37 (UTC)

Kirjutasin mõni aeg tagasi komi keelest pisut – kuna üldiselt öeldakse enamikus allikaist, et sürja- ja permi-komi keeled on väga sarnased ja põhimõtteliselt ühe keele kaks murret ning enamik ühe keele kõnelejaid mõistavad ka teist, panin nad ühe mõiste alla ühte artiklisse. Siin artiklis on loetelus antud sürja-komi ja permi-komi keeled eraldi. Kas parem on nii või siis, kui nad on ühes artiklis? Myriwe 17. oktoober 2008, kell 21:48 (UTC)

Permi-komi keele kohta tuleks teha eraldi artikkel. Andres 17. oktoober 2008, kell 21:51 (UTC)

Õige on permikomi keel ja sürjakomi keel.

Soovitan muuta praegune artikkel komi keel artikliks komi keeled ning kirjutada peale selle ka eraldi. Võib ju kirjutada, et komi keelt ja sürjakomi keelt vaadeldakse ka ühe keele murderühmadena. Andres 17. oktoober 2008, kell 21:56 (UTC)

Miks bessermani keel on välja võetud? Andres 17. oktoober 2008, kell 22:28 (UTC)

See on udmurdi keele murre. --Metsavend 17. oktoober 2008, kell 22:32 (UTC)

Kui see juba sisse on pandud, ju siis on põhjust seda keeleks pidada. Võiks siis vähemalt üks järk allapoole ta sisse panna. Andres 17. oktoober 2008, kell 23:34 (UTC)

Ma ei saa sellest argumendist aru. Siia oli sisse pandud ka csango keel, mille sa välja võtsid. --Metsavend 18. oktoober 2008, kell 07:49 (UTC)

Ei mäleta, miks ma tookord välja võtsin ja bessermani keele sisse jätsin. Praegu pole mahti teemasse süveneda, lihtsalt püüdsin vältida info kaotamist. Andres 18. oktoober 2008, kell 08:04 (UTC)

Panin niimoodi sisse, sest siin on teisigi, mille keeleks pidamine pole üldtunnustatud. Andres 17. oktoober 2008, kell 23:36 (UTC)

Siit on puudu palju murdeid, mida on vahest keeleks nimetatud. Selliste keelte lisamisel, mis pole üldtunnustatud, tuleks viidata allikatele. --Metsavend 18. oktoober 2008, kell 07:49 (UTC)

Aga võiks ju panna sisse. Mul pole allikate panemise vastu, aga ma ei taha sellesse teemasse praegu süveneda. Andres 18. oktoober 2008, kell 08:04 (UTC)

Algsoomeugri sõnade näited

Finnek és Magyarok Finn ugor testvérek növérek, millisest allikast sõnanäited on võetud? Ja eesmärk pole ilmselt mitte välja tuua sarnaseid sõnu, vaid soomeugri ühissõnu, st tänapäeva soomeugri keeltes leiduvaid soomeugri algkeelest pärit sõnu. Minnekon (arutelu) 1. september 2023, kell 17:24 (EEST)[vasta]

"vaid soomeugri ühissõnu, st tänapäeva soomeugri keeltes leiduvaid soomeugri algkeelest pärit sõnu." Need sõnad tabelis on tõesti soomeugri ühissõnad. Velirand (arutelu) 1. september 2023, kell 17:43 (EEST)[vasta]

Tabeli keelte järjestus võiks olla keeleharude kaupa, praegu tundub juhuslik. Tekib ka küsimus, mida mõeldakse mordva keele all kui ersa ja mokša (mordva keelerühma 2 keelt) on juba tabelis olemas. Ja miks on puudu saami, vadja ja isuri? --Minnekon (arutelu) 1. september 2023, kell 18:59 (EEST)[vasta]

"Ingeri" tabelis Sarnased sõnad on vist tegelikult "isuri". Velirand (arutelu) 9. juuni 2024, kell 19:08 (EEST)[vasta]

Isuri küll, aga keelenäited selle all küll isuri keelest ei ole. Tabelis on ka teise selliseid mittevastavusi. Peale selle pole arusaadav, mis süsteemi järgi sõnad on kirjutatud. Võiks kasutada ortograafiat, mida vastavas keeles kasutatakse. --Andres (arutelu) 9. juuni 2024, kell 19:57 (EEST)[vasta]