Arutelu:Saami keeled

Minu meelest on siin ida- ja läänesaami keeled vahetusse läinud. Andres 19:19, 24 mai 2005 (UTC)

Kas tuleb öelda "kolta keel" või "koltasaami keel", kui jutt on koltasaamide (Kolta saamide?) kirjakeelest? Andres 10:16, 25 mai 2005 (UTC)

Leheküljel Maailma keelte loend mainitakse saami keelt, leheküljel Maailma keelkonnad aga saami keeli. Andres 10:18, 25 mai 2005 (UTC)

Millises keeles on sámegiella? Andres 10:20, 25 mai 2005 (UTC)

Konsulteerisin asjatundjatega:

Põhjasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, turjasaami, akkalasaami, uumesaami, piitesaami, ruijasaami, merisaami, lõunasaami; seega 11 keelt + Jämtlandi ja Åsele murrakud. Marju Sarve raamatu "Koolasaamid" lk. 9 järgi kasutatakse teaduskirjanduses saami keeled, samal ajal Saami Parlament soovitab kultuurilise ühtsuse rõhutamiseks kasutada 'saami murded'. Ainsuslikku mõistet 'saami keel' seega ei kasutata kusagil. Jäi veel mainimata torniosaami murrak. Jämtlandi ja Åsele murrakud on koos lõunasaami keelega, torniosaami murrak kuulub põhjasaami keele juurde. Akkalasaami keelt ei ole Viki kaardil kildini ja kolta lõunapiiri juures märgitud, sest selle kõnelejaid enam ei ole. Merisaami ja ruijasaami on samuti viki kaardil liidetud põhjasaami keelega.

--Lulu 12:34, 25 mai 2005 (UTC)

Palun integreeri oma materjal artikli teksti. Mis keelt kõneldakse Koola poolsaare Venemaa-osas? Andres 13:23, 25 mai 2005 (UTC)

Aa, sain aru: turjasaami ja kildinisaami. Kaart tuleb eesti keelde tõlkida. Andres 13:25, 25 mai 2005 (UTC)

Ainuke asi, mis tahaks täpsemat uurimist on, et "ainsuslikku mõistet ei kasutata kusagil". Keelte nimed said Maailma keelte loendisse PPälli artikli alusel Keeles ja Kirjanduses. Võib küll üle kontrollida, kuid need peaksid seal olema kujul 'saami keel', 'lapi keel', st ainuses. Ise ma hetkel sellele ligi ei pääse :(. Muidugi võib keelest teha keeled, see pole iseenesest probleem.

Küll aga on küsimus, kui räägitakse 'saami murretest', siis millise keele murded on saami murded? - Urmas 13:36, 25 mai 2005 (UTC)

Keeleteadlaste arvamus on muutunud. Varem kõneldi saami keelest, nüüd saami keeltest. "Saami murded" oleks ilmselt tinglik termin. Andres 13:49, 25 mai 2005 (UTC)

Toimetasin-integreerisin. Rahvastiku arvud lisasin ka. See on sealt Saami parlamendi kodulehekyjlelt (viide on all) ning neil on palju ilusam kaart. Ise kysimus on, kas nad seda kasutada lubaksid. Teine asi: kaardi eesti keelde tõlkimine on omaette vigur. Kui mõni graafikas spetsim inimene seda teeks, siis oleks hea kyll. --Lulu 19:38, 25 mai 2005 (UTC)

Kirjakeeled

Enne seisis alajaotuses "Kirjakeel" selline ebamäärasus: Kirjakeel (ladina tähestikul põhinev) on saami keeltel alates 17. sajandist, Nõukogude Liidu aladel aga alles 1930-ndatest aastatest (kirillitsas?). Panin sinna midagi konkreetsemat. Linnalegendide järgi on yhe kildini ortograafia teinud eestlane, vist Jaan Sarv, aga ma pean selle yle kontrollima.

"Ohustatud uurali rahvad" aga kirjutab muu hulgas:

1930s – formation of collective farms, severe measures of conversion of the nomadic Sámis to resident settlers, expropriation of large tracts of land for industrial and military use, stopping of all educational activities and abolition of the literary language in 1937, destruction of all Sámi printed texts;

The literary Kildin Sámi language has been revived on the basis of the Cyrillic alphabet (1982).

"Punane raamat" aga omakorda:

Lapp schools were made to serve the new ideology. An education programme began in the 1920s. It included the creation of a Lapp script and an illiteracy abolition campaign. The results were noteworthy: six ordinary and four boarding schools were established in the Lapp area in 1928, a two-year Lapp training course began at the Murmansk Teacher Training College in 1931, and by 1933 the number of Lapp schoolchildren taught in their mother tongue was 260 at 17 different schools.

/---/

Writing. The first primer of the Kola Lapps was published in 1895 by K. Shchekoldin but it met with little interest. Kola Lapp writing enjoyed a brief life from 1933 to 1937. It was created on the basis of the Kildin dialect in Latin script. The New Script Committee was created in 1933, a primer (Saam' Bukvar) by Z. Chernyakov was published and in Murmansk they began to train Lapp teachers. The creation of a literary language was directly related to the increase of ideological activity at school and in the learning of Lapp. As the publishing and writing ended abruptly in 1937, the only written items in the Lapp language are textbooks and writings on every-day political matters. Kola Lapp writing, based on Russian script, was recreated in 1982.

Ohpuu 10. september 2006, kell 19:49 (UTC)

kaart

see kaart on äkki parem kui praegune? siis saab seletuse numbrite alla yles kirjutada kõik võimalikud keelte nimetamisviisid viies asjakohasemas keeles (see on tõesti paras võsa). 84.50.156.61 29. oktoober 2006, kell 11:13 (UTC)

Arvan, et kui see kaart artiklisse panna, siis tuleb pildiallkirja kirjutada ainult eestikeelsed nimed. Kaart näeb ilusam välja küll kui praegune, aga minu meelest oleks parem oleks lugeda keelte nimesid otse kaardilt. Need tuleks numbrite asemel kaardile sisse kirjutada. Nimed teistes keeltes võivad vabalt olla tekstis, võib-olla isegi mitte selles artiklis, vaid spetsiaalartiklites. Andres 29. oktoober 2006, kell 11:21 (UTC)

Keelte kirjapildid on internetis üsna erinevad. Siin on mainitud Lule saami, Inari saami, koltasaami keelt. Oleks hea kui asjatundja, kes saab aru, mis juhul keele on nimi (suure tähega ja sõnast saami lahku) ja millal ainult nimetus, vaataks need kirjapildid üle. 25. juuli 2009, kell 10:16 (UTC)

Miks Ume ja Pite? Linguaes pole muudetud. 88.196.241.249 1. veebruar 2012, kell 14:38 (EET)[vasta]

panin nyyd nii, nagu Linguaes. ma ei oska öelda, miks nii oli. võib-olla sellepärast, et artikli kirjutaja oli lähtunud inglise- või soomekeelsetest nimedest. ma ka ei ole osanud varem ära parandada, sest vaatan seda teemat põhjasaami ja soome keele kaudu ega osanud arvata, et eesti kirjakeel lähtub nende kahe keele nimetamisel rootsi keelest :)

et yhte saami keelt nimetatakse soomekeelse kohanime ja kahte rootsikeelsete kohanimede järgi vastavalt soome ja rootsi ortograafias, tundub mulle jätkuvalt pentsik. aga ega ma pole midagi paremat välja mõelnud ega Peeter Pälliga seda asja arutanud ka mitte. võib-olla peaks. -- Ohpuu 1. veebruar 2012, kell 15:59 (EET)[vasta]

Siiamaale oligi nagu Linguaes. Metsavennal on vist muid andmeid, aga ta pole neid avaldanud. 88.196.241.249 2. veebruar 2012, kell 09:49 (EET)[vasta]

Davvisámegiella

Aççe min, don, gutte læk almin.
Basotuvvus du namma. Bottus du rika.
Shaddus du datto, moft almest,
nuft maidai ædnam alde.
Adde migjidi odna bæive min juokkebæivalash laibbamek.
Ja adde migjidi min velgidæmek andagassi,
nuftgo migis addep min velgolazhaidasamek andagassi.
Ja ale doalvo min gæççalusa sisa.
Mutto bæste min bahast erit.
Dastgo du læ rika ja fabmo
ja gudne agalashvutti.
Amen.

Ma ei tea, millises keeles see on. Andres (arutelu) 1. mai 2017, kell 01:15 (EEST)[vasta]

Põhjasaami. Tundub, et see on vigane ümberkirjutus 1837. aasta katekismusest: https://wikisource.org/wiki/Page:Dr._Morten_Luther_ucceb_Katekismusaš.djvu/28 --Metsavend 1. mai 2017, kell 02:29 (EEST)