Arutelu:Sämplimine
- Mis tobedus see on? Ma ju tegelen selle tõlkimisega.--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 14:37 (UTC)
Tõlge inglise vikist.--Andrus Kallastu 4. november 2008, kell 22:58 (UTC)
- Tõlkimata teksti ei maksa siia kopeerida. Mina olen tõlkinud näiteks oma arvutis Wordpadi kasutades.--WooteleF 5. november 2008, kell 14:41 (UTC)
- Milles küsimus, lehel on ju tõlkimise märkus peal. Artikkel on pooleli ja tööd saab jätkata kestahes. Pole vaja tõsta teksti kuhugi karu p**sse, kust seda keegi enam üles ei leia. Tõlkimise edenemine 20%. Sorry, prrrr.--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 15:17 (UTC)
- Minuarust ei ole lihtsalt inglisekeelse teksti koht eesti vikipeedias. Isegi kui mall on peal. Mingi aeg tegi üks kasutaja hasartmänguteemalisi artikleid kuhu ta lihtsalt kopeeris suure massiivi inglisekeelset teksti ja tõlkis seda nii kuidas jumal juhatas, jättes need inglisekeelsed pikad tekstid lihtsalt tükiks ajaks seisma. Kui korraga ei jõua tõlkida siis võid ju jupphaaval tõlkida näiteks. Ma olen korduvalt näiteks lihtsalt Wordpadis tõlkinud kuna ei tahtnud poolikut teksti Vikipeediasse panna. Nõukogude ordenite ja medalite loendi tegin üldsegi oma kasutajalehe alamleheks ja tõlgin seda vähehaaval. Kokkuvõtteks toonitan veel, et inglisekeelse teksti koht ei ole eesti vikipeedias.--WooteleF 5. november 2008, kell 15:28 (UTC)
- Põhimõttega olen loomulikult nõus ja tegutsen omalt poolt nii kiiresti kui võimalik (kas just 20% päevas, ei oska lubada).--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 16:41 (UTC)
- kõige parem on mu arust koduarvutisse viki seadistada ja seal kirjutada. Siis näeb ka kujundusega kaasuvad probleemid ära.--Hendrix 5. november 2008, kell 16:53 (UTC)
- Andrus, meil ei käi ingliskeelne tekst artiklisse. Käitud väga ülbelt kui tühistad minu muudatuse. Tõlkimise projekt on tehtud spetsiaalselt sellisteks puhkudeks kui kasutaja kopeerib lihtsalt ingliskeelse teksti artiklisse. Kas sa ei leia tõlkimise linki arutelu lehelt? Tõlge on tehtud puhtale lehele, see tähendab projekti arutelu lehele ja sealt kopeerid tõlgitud teksti sellesse artiklisse. 20% panin umbes, et nii palju on tõlgitud. Viin uuesti tõlkimata materjali ära ja kui seal ei taha tõlkida, siis leia mõni teine võimalus. --Tiuks 5. november 2008, kell 21:05 (UTC)
- kõige parem on mu arust koduarvutisse viki seadistada ja seal kirjutada. Siis näeb ka kujundusega kaasuvad probleemid ära.--Hendrix 5. november 2008, kell 16:53 (UTC)
- Põhimõttega olen loomulikult nõus ja tegutsen omalt poolt nii kiiresti kui võimalik (kas just 20% päevas, ei oska lubada).--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 16:41 (UTC)
- Minuarust ei ole lihtsalt inglisekeelse teksti koht eesti vikipeedias. Isegi kui mall on peal. Mingi aeg tegi üks kasutaja hasartmänguteemalisi artikleid kuhu ta lihtsalt kopeeris suure massiivi inglisekeelset teksti ja tõlkis seda nii kuidas jumal juhatas, jättes need inglisekeelsed pikad tekstid lihtsalt tükiks ajaks seisma. Kui korraga ei jõua tõlkida siis võid ju jupphaaval tõlkida näiteks. Ma olen korduvalt näiteks lihtsalt Wordpadis tõlkinud kuna ei tahtnud poolikut teksti Vikipeediasse panna. Nõukogude ordenite ja medalite loendi tegin üldsegi oma kasutajalehe alamleheks ja tõlgin seda vähehaaval. Kokkuvõtteks toonitan veel, et inglisekeelse teksti koht ei ole eesti vikipeedias.--WooteleF 5. november 2008, kell 15:28 (UTC)
- Milles küsimus, lehel on ju tõlkimise märkus peal. Artikkel on pooleli ja tööd saab jätkata kestahes. Pole vaja tõsta teksti kuhugi karu p**sse, kust seda keegi enam üles ei leia. Tõlkimise edenemine 20%. Sorry, prrrr.--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 15:17 (UTC)
- Milleks tühjast tüli teha? Tõlkimata tekst ei tohi artiklis olla ja seda saab igal ajal teisest vikist kätte, aga selle võib ju ka lihtsalt ära varjata. Tõlkimise projekti pole ka tarvis peale suruda. Andres 5. november 2008, kell 21:24 (UTC)
- Ma ei surugi. Igaüks valib ise kuidas tõlgib (kas projektis, oma arvutis või alamlehel). Varjamine on ka võimalus aga see võib takistada mõnel kasutajal eestikeelse teksti lisamist. Igaüks ei saa aru varjamise märkidest. --Tiuks 5. november 2008, kell 21:28 (UTC)
- Huvitav, miks mulle tundub vastupidi. Selle pöörase energia, mille Sa (vabandust väga) raiskad kõigile neile arvepidamise, korraldamise ja muu sehkendamisega seotud "projektidele", võiksid parem kulutada näiteks tõlkimisele. Kasvõi inglise või saksa vikis on palju päris hästi välja arendatud muusika ala artikleid, mille sisu kõige lihtsam viis eesti keelde üle toomiseks on nende tõlkimine. Kuid hea küll, tee ise, nagu soovid. Samas ei saa ma aru, miks mina pean tobedustega maadlema?--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 23:11 (UTC)
- Tõlkimise projekt on nagu liivakast, kus saab rahulikult tõlkida ja keegi ei sega. Kui midagi ei oska või ei saa aru, siis võin seletada. --Tiuks 6. november 2008, kell 11:25 (UTC)
- Huvitav, miks mulle tundub vastupidi. Selle pöörase energia, mille Sa (vabandust väga) raiskad kõigile neile arvepidamise, korraldamise ja muu sehkendamisega seotud "projektidele", võiksid parem kulutada näiteks tõlkimisele. Kasvõi inglise või saksa vikis on palju päris hästi välja arendatud muusika ala artikleid, mille sisu kõige lihtsam viis eesti keelde üle toomiseks on nende tõlkimine. Kuid hea küll, tee ise, nagu soovid. Samas ei saa ma aru, miks mina pean tobedustega maadlema?--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 23:11 (UTC)
- Ma ei surugi. Igaüks valib ise kuidas tõlgib (kas projektis, oma arvutis või alamlehel). Varjamine on ka võimalus aga see võib takistada mõnel kasutajal eestikeelse teksti lisamist. Igaüks ei saa aru varjamise märkidest. --Tiuks 5. november 2008, kell 21:28 (UTC)
- Milleks tühjast tüli teha? Tõlkimata tekst ei tohi artiklis olla ja seda saab igal ajal teisest vikist kätte, aga selle võib ju ka lihtsalt ära varjata. Tõlkimise projekti pole ka tarvis peale suruda. Andres 5. november 2008, kell 21:24 (UTC)
"Sämplimine on signaalitöötluses pideva signaali redutseerimine diskreetseks signaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogse helisignaali konverteerimine ajas diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples)." Teen ettepaneku panna toodud lõik eesti keelde.--Hendrix 5. november 2008, kell 17:08 (UTC)
- Aga palun, artikkel ootab toimetamist.--Andrus Kallastu 5. november 2008, kell 23:11 (UTC)
Sämplimine, diskreetimine, kvantimine - kas tegu on sünonüümidega?--Andrus Kallastu 7. november 2008, kell 00:29 (UTC)
- Tundub, et sellest siin võiks kirjutada pealkirja diskreetimine all ja kvantimine (quantization) on midagi muud. Pikne 23. november 2011, kell 13:54 (EET)
Sämplimine on terminina kasutusel kahes tähenduses:
- muusikas – salvestatud helilõikude kasutamine uue muusikapala loomiseks;vt nt Silvia Urgas (2017). Sämplimine ja taassalvestamine Euroopa Liidu ja Eesti intellektuaalse omandi õiguses .
- digitaaltehnikas – sama mis diskreetimine – ajas pidevalt muutuva signaali asendamine selle järjestikuste üksikväärtuste ehk diskreetide jadaga.
Kas on vaja täpsustuslehekülge?
Kuna sämplimine on laiemalt tuntud just muusikaterminina, võiks digitehnikas olla põhiartikliks Diskreetimine ja artiklist Sämplimine sellele viidata. Või loobuda üldse sämplimise sõna kasutamisest diskreetimise tähenduses? – LAviki (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 15:53 (EET)
- Mõistena on see kasutusel vist ka statistikas? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. jaanuar 2018, kell 16:52 (EET)
- Praegu tundub, et tekste eri artiklite vahel jagades on osa materjali kaduma läinud. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. märts 2022, kell 14:22 (EET)
Nyquisti-Shannoni teoreemi, diskreetimissageduse ja diskreetmoonutuse kohta on eraldi artiklid, seepärast pole nende sisu vaja korrata. Alajaotises Rakendused väljub käsitlus diskreetimise teemast, sest vaadeldakse audio- ja videosignaalide AD-muundamist üldiselt, samuti aladiskreetimist (Rakenduste alajaotises).
Sämplimisest kui muusikamõistest artiklis juttu ei ole. Seega on AD-muundamise esimese etapi sobivam termin diskreetimine. – LAviki (arutelu) 14. märts 2022, kell 10:34 (EET)