Arutelu:Riigivolikogu

Minu teada polnud Eestis sel perioodil mingit demokraatlikku valimist. Seda aega nimetati vaikivaks ajastuks. Ning paljukiidetud okupatsioon ei puutu esialgu üldse asjasse. "Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu. Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast. "http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=1134&kateg=8&alam=79&leht=5 --Kinks 21. juuni 2006, kell 08.16 (UTC)

Kas 1940. aasta juunivolikogu valimised olid demokraatlikud?--217.159.185.18 21. juuni 2006, kell 08.21 (UTC)

Ei, aga see ei puutu ju asjasse. Kinks väidab, et Pätsi diktatuuri olukorras, kus organiseeritud poliitiline opositsioon oli keelatud ning Päts võis seadusi keerata endale sobivalt polnud tegemist valimistega mida klassikaliselt demokraatlikeks peetakse. Tõenäoliselt oli tegemist siiski "ausamate" valimistega kui 1940. aasta juunis.--Boy 21. juuni 2006, kell 08.31 (UTC)

See oli Eesti rahvaesinduse esimene koda 1940. aastal, nii nagu ta oli. Umbes samal viisil valiti sel ajal ka näiteks Briti parlamendi alamkoda (huvitav, kui demokraatlik on Briti ülemkoda?). Üritasin siia üles panna faktid (täiendan veel). Mustamist ja nõukanostalgiat on Eesti aja kohta küllalt leida. Mulle hakkab vastu, kuidas vanad kommunistid (ja nende vasakpoolsed järgijad) muheledes pajatavad, kuidas nad teadsid algusest peale, et Pätsu on reetur ja see oligi tegelik ja salajane põhjus, miks tema profašistlik diktatuur kaotati. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 08.47 (UTC)

Kui juba seda küsiti, siis Briti ülemkoda (erinevalt alamkojast) tõesti ei moodustu kuigi demokraatlikult. Taivo 21. juuni 2006, kell 14.03 (UTC)

Q.E.D. Siis võiks näiteks George VI eluloole lisada mingi näägutava märkuse. Minu mõistus ei võta kinni, miks ainult seda vaest Pätsi kogu aeg tümitatakse. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 14.38 (UTC)

Okupatsiooni tõttu on seni seaduslikult ja demokraatlikult valitud ainult üks Riigivolikogu koosseis.

Saan vist aru, mis on öelda tahetud, aga kirjutada tuleks palju täpsemalt ja detailsemalt, muidu on sõnastus vaieldav.

Praegu jääb mulje, nagu autor tahaks öelda, et Riigivolikogu tuleb taastada. Sellepärast on neutraalsus vaidlustatud. Andres 21. juuni 2006, kell 09.26 (UTC)

Seaduslikult pole ju Riigivolikogu kunagi laiali saadetud. Riigivolikogu liikmed vabas maailmas tegutsesid sellistena kuni surmani. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 13.04 (UTC)

See ei puuduta minu meelest küll küsimust, mile mina tõstatasin, aga sellest asjast tuleks lähemalt kirjutada. Riigivolikogu saadeti laiali 5. juulil 1940, olgu siis seaduslikult või mitte. Sellest tuleb siin artikkel kindlasti kirjutada. Igal juhul aga valiti Riigivolikogu viieks aastaks, nii et liikmete volitused pidid 1943. aastal lõppema, või kuidas? Seda, et nad pidasid end Riigivolikogu liikmeteks, võib mainida, kuid sellest iseenesest ei järeldu, et nad olid seda.

§ 72. Vaheajal, arvates Riigivolikogu koosseisu volituste viie-aastase kestuse möödumisest või Vabariigi Presidendi poolt Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramisest kuni Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni, võib Riigivolikogu kokku kutsuda istungjärkudeks ainult Vabariigi Presidendi nõudmisel, kes määrab nende istungjärkude päevakorra ja lõpetamise. Minu arvates on see tsitaat Eesti Vabariigi Põhiseadusest piisav argument, et Riigivolikogu (ja Riiginõukogu) võib edasi eksisteerida ka pärast viie aasta möödumist, kui uut Riigivolikogu pole valitud.

Neist asjust tuleb artiklis lähemalt kirjutada. Andres 7. november 2006, kell 10:30 (UTC)

Kirjutada tuleks ka 1940. aasta Riigivolikogust, oli see siis seaduslik või mitte. Ja üldse, hinnangud seaduslikkuse kohta peaksid olema faktilisel alusel, niivõrd kui see on võimalik, ja muus osas atribueeritud.

Need märkused ei ole mõeldud poliitiliseks vaidluseks, vaid puudutavad Vikipeedia usaldatavuse ja erapooletuse tagamise viisi. Andres 21. juuni 2006, kell 14.24 (UTC)

Erapooletuse osas täiesti nõus. 1938. aasta põhiseaduse § 145. Sõja ajal pikenduvad Vabariigi Presidendi, Riigikogu koosseisu ja omavalitsuste esinduskogude koosseisude volitused. Volituste pikendumise korral kuulutatakse valimised välja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel arvates demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamisest. Hinnang iseenesest on subjektiivne ja ei saa olla faktilisel alusel.

Minu jaoks on demokraatia küsimus selles, kuidas eristada tõelist Riigivolikogu ja 1940 tekitatud samanimelist nähtust. Seepärast lisasingi demokraatia mõiste. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 14.29 (UTC)

Seda annab muidugi nii tõlgendada, kuid see pole kaugeltki enesestmõistetav. Tekib kohe küsimus: kas Eesti Vabariik osales mingis sõjas? Andres 21. juuni 2006, kell 14.36 (UTC)

Mina näen seda nii, et välisriigid pidasid Eesti territooriumil sõda, milles Eesti Vabariik kui riik ei osalenud (oli neutraalne alates 1. septembrist 1939) --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 14.40 (UTC)

Demobilisatsiooni mainimine implitseerib minu meelest küll, et Eesti Vabariik sõjas osaleb või vähemalt teostab (või kas või kuulutab välja) selle puhul mobilisatsiooni.

Aga meil ei ole mõtet selle üle vaielda, tahan lihtsalt osutada sellele, et siin ei saa läbi ilma tõlgenduseta. Andres 21. juuni 2006, kell 14.46 (UTC)

Nõus. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 14.51 (UTC)

See www.estonica.org lehekülg internetis, kust ma tolle lõigu kopeerisin, on väga kaugel nõuka aja ülistamisest, pigem vastupidi. Kas siin artiklis (ja vastupidi) ei peaks olema kirjas mis seos sellel organil Rahvuskoguga? Ja kui siin juba demokraatlikest valimistest räägitakse, siis peaks ka valimisi kirjeldama, et mitu parteid osa võttis ja palju inimesi valimas käis jne, eks siis igaüks ise otsustab, mis tema meelest demokraatlik on. Muideks - sõna "okupatsioon" on täpselt sama palju fakt kui sõna "demokraatia". --Kinks 21. juuni 2006, kell 12.22 (UTC)

Riigivolikogu valimiste kohta tuleb iseseisev artikkel. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 13.04 (UTC)

Näib, et ei tule niipea (põhitöökoht oma kohustustega on ootamas). Põhimõtteliselt peaks saama ühe üldise artikli ja üks iga valimisringkonna kohta eraldi. Mul on praegu kasutada Postimehes 1938. aastal ilmunud esialgsed valimistulemused, kuid need ei pruugi olla lõplikega kokkulangevad. Üritan siin lühidalt oma seisukohad ja teadmised edasi anda.

Valimiste, sealhulgas demokraatlike valimiste, korraldamiseks ei ole parteid hädavajalikud. Valimisi peeti juba siis, kui kui mingeid parteisid olemaski ei olnud. Valivad inimesed (valijad) inimeste (kandidaatide) seast inimesi (rahvasaadikuid) – (mitte parteid parteide seast parteisid). Ma tahaksin näha, kuidas Keskerakond oma füüsilises jagamatus isikus valib Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, samuti seda kuidas valituks osutunud partei oma füüsilises isikus istungisaalis maha istub. Seevastu on mulle täiesti arusaadav, kui valija N. N. valib kandidaadi A ja kandidaadi B vahel, kes neist paremini tema huve vallavolikogus või riigiparlamendis esindab, sõltumata sellest kas kandidaadid kuuluvad mõnesse erakonda või on eestkoste alt vabad sõltumatud kandidaadid.

Kas minu lugupeetud oponendid, sealhulgas naissoost, teavad, et 1930. aastail ei olnud Prantsusmaal ega Šveitsis naistel hääleõigust, sõltumata parteide olemasolust seal? Vähemalt soolise võrdõiguslikkuse suhtes oli Pätsi Eesti Lebruni Prantsusmaast mõõtmatult ees (aga sellest hoolimata on politoloogide silmis igavesti Prantsusmaa demokraatlik ja Eesti mitte).

Eestis oli nii 1936. aasta rahvahääletusel kui ka 1938. aasta valimistel seaduslik ja mittekaristatav võimalus salajasel hääletamisel vastu hääletada, samuti end kandidaadiks üles seada. Kui Eesti rahvas Pätsi vastu nii suurt tülgastust tundis, nagu väidetakse, miks ta seda siis ei teinud?

Pätsil olevat seaduseväänamise (et mitte öelda seaduserikkumise) monopol. Augustis 1932 ja juunis 1933 lükkas rahvahääletus kahel korral tagasi Riigikogu poolt esitatud uue põhiseaduse eelnõu. 1920. aasta põhiseaduse järgi oli see piisav põhjus valida kummalgi juhul uus Riigikogu. Riigikogu liikmed ei lasknud end häirida ja istusid rahulikult oma toolidel edasi. Kui 1923. aastal I Riigikogu kaotas rahvahääletuse usuõpetuse küsimuses, astus see Riigikogu viivitamatult tagasi (muide, Riigikogu esimees oli siis Konstantin Päts).

1938. aasta Riigivolikogu valimistel esines vähemalt üks võltsimisjuhtum, kus üritati Riigivolikogust eemal hoida opositsiooni kandidaati (Oskar Gustavsoni). Võltsijad selgitati välja ja neid karistati vanglaga. Kui võltsimine oleks olnud valitsuse poliitika, siis oleks istuma läinud Gustavson.

Väidetakse, et 1938. aasta valimistel said opositsiooni kandidaadid kokku rohkem hääli kui Rahvarinde kandidaadid kokku. Ka 1992. aasta Riigikogu valimiste järel ilmus Riigikogu nimekiri, "nagu see oleks pidanud tegelikult olema" (101 enim isiklikult hääli saanud kandidaati, protestiks paarikümne häälega Riigikogusse pääsenud isikute vastu). See on spekulatsioon ja ei muuda tagantjärele Riigivolikogu, nagu ka mitte 1992. aasta Riigikogu koosseisu ega mitte valimisseadusi.

Riiginõukogu moodustamise eesmärk oli sama, mis proportsionaalsetel valimistel – anda väikestele huvigruppidele võimalus riigiasjadest osa võtta (on kahtlane, kas näiteks majaomanikud, agronoomid või käsitöölised oleksid parteina üleriikilel valimistel Riigikogusse saanud). Kahekojaline parlament oli 1930. aastail olemas paljudes riikides (sealhulgas Rootsi, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa) ja paljud ajasid üldse ilma valimisteta läbi. USA-s on teine koda (Senat) olemas tänaseni. Kas ka USA on ebademokraatlik riik?

Otsustada tegelikult eksisteerinud riikide ja poliitikute üle politoloogiliste teooriate järgi on ebakonstruktiivne (Kas politoloogid, kes Eesti ja Pätsi kõhklematult paika on pannud, on üldse teadlikud, millised maailmajaos Eesti asub?). Kui vastuollu lähevad abstraktne teooria ja tegelikkus, usun ma tegelikkust. --Christopher Robin 14. august 2006, kell 10:56 (UTC)

DDR-is oli mitu parteid ja olid nendevahelised koalitsioonivalitsused. Kas see formaalne tunnus muudab DDR-i demokraatlikuks riigiks? --Christopher Robin 16. august 2006, kell 10:37 (UTC)

Demokraatlikkus on suhteline, sellel on erinevaid astmeid ja varjundeid. Sõna "okupatsioon" ei kasutata alati korrektseilt. Nende sõnade kasutamisega tuleb olla väga ettevaatlik ja täpne. Igatahes ei tohiks neid kasutada loosungitena, vaid esitada asjad võimalikult detailselt ja faktitäpselt. Muidugi ei pääse mööda ka tõlgendusest, kuid kõik, mis ei ole täiesti vaieldamatu, tuleks esitada atribueeritud seisukohtadena. Andres 21. juuni 2006, kell 12.35 (UTC)

Kuskohast raadioesinemise transkirpti lugeda saab?--Boy 22. juuni 2006, kell 14.48 (UTC)

Konstantin Päts, Eesti riik II. --Christopher Robin 27. juuni 2006, kell 11.42 (UTC)

Sealsamas jah, lk 417. --Õli 6. juuli 2006, kell 05.37 (UTC)

Selle artikli pealkiri peaks olema I Riigivolikogu. 1940. aastal valitud II Riigivolikogu tuleks käsitleda artiklis ENSV I Ülemnõukogu, koos ümbersuunamisega. Enamuse oma tegevusajast (kuni 1947. aastani) oli viimane ju tuntud Ülemnõukogu nime all.

Alusta arutelu lehekülje "Riigivolikogu" üle

Arutelulehekülgi kasutatakse pidamaks nõu selle üle, kuidas Vikipeedia sisu võimalikult heaks teha. Siin leheküljel saad alustada arutelu lehekülje Riigivolikogu parandamise üle.

Alusta arutelu