Arutelu:Rate.ee

väljatõstetud tekst

31. august, 2005 seisuga on see NETI internetikataloogi Top 100 seas 19's. Saidi populaarsus võib olla suuremgi, kuna see statistika ei sisalda inimesi, kes lähevad sinna ilma NETI't kasutamata.

Rate.ee Alexa Toolbar lehel
Võrdlus neti.ee'ga (kõrgem on parem)

Kui on populaarne siis ta on, ei ole nagu vaja seda mitu korda korrata. Ja tegemist on ikkagi esmalt piltide hindamise kohaga mitte tutvumiseportaaliga. Tegelikult ei ole minu arust portaalgi siin õige sõna tegemist vaid ju veebisaidiga --TarmoK 31. august 2005, kell 14.19 (UTC)

Ma panin selle teksti sinna, et oleks mingid faktid väite "eesti populaarseim" taga. Kuid ehk on jah liiga subjektiivsed andmed.

See on hea et väidetele on "tõestusmatejal" olemas, kuid selle jaoks on parem koht näiteks siin arutelu lehel, tava lugejale ei anna selline tõestus materjal palju lisaväärtust. Variant oleks allmärkusena (footnote) tuua allikas ja teksti viide allmärkusele. --TarmoK 1. september 2005, kell 19.23 (UTC)

Mis on internetiportaali definitsioon? Peep 1. september 2005, kell 15.27 (UTC)

Parandagu asjatundjamad, kuid portaaliks loetakse veebisaite mis hõlmavad erinevaid valdkondi, "tegevusi". Näiteks delfi.ee on portaal sest seal on uudised, kataloog, e-poed jm. Tavaline veebisait hõlmab vaid üht, ehk ka kahte valdkonda, "tegevust", näiteks ajalehe veebisaidi sisu on uudised, amazon.com-i sisu on asjade müümine jne. rate.ee-s on vaid üks "tegevus": kasutajate piltide hindamine, võrdlemine. Portaal on siis teatud tüüpi veebisait, kuid kus täpselt läheb see piir, mil veebisaiti võib ka portaaliks nimetada on mõneti subjektiivne --TarmoK 1. september 2005, kell 19.23 (UTC)

Selle loogika järgi oleks rate.ee ikkagi portaal, sest seal on lisaks "piltide hindamisele" ka jututuba, foorumid, gallupid (just praegu vaatasin, terver suur sektsioon mobiili sisuteenuseid st. helinad, mängud, taustapildid jne. ka). Mina ütleks selle kohta siiski suhtlus ja tutvumis või siis meelelahutusportaal.--Boy 1. september 2005, kell 20.02 (UTC)

Siin on räägitud firma enamuse ostmisest EMT poolt. Firma nimi on seal teistsugune kui siinses tekstis. Andres 5. aprill 2006, kell 09.14 (UTC)

Juurdepääsu blokeerimine

Selline sisu on ebaentsüklopeediline, mitteneutraalne ja mitte kuidagi kasulik - lausa vaenulik. Ei rate kasutajal ega mittekasutajal pole erilist vajadust juurdepääsu blokeerida. Kui mingeid vastuväiteid ei teki, siis võtan selle välja. Peep 19. aprill 2006, kell 15.51 (UTC)

Selline vajadus võib olla näiteks lastevanematel. Arvan, et tegemist on kasuliku infoga. On vaieldav, mis on entsüklopeediline. Selles ei ole minu meelest ka midagi mitteneutraalset. Andres 19. aprill 2006, kell 17.28 (UTC)

re: Juurdepääsu blokeerimine

Mitte kõigil ei ole antud pead programmeerimiseks, mitte kõik ei saaks selle kirjutamisega ise hakkama. Kas eetikanormid on sõna mis leidub ka teie ÕS'us? Issanda loomaaed on kirev ja leidub inimesi kellel on tugevad moraalikoodeksid ja eetikanormid. Leidub ka inimesi kes usuvad, et keelamine ei ole viis, millega õpetada. Kui võtta võimalus juurdepääsule, on lahendadud ka keelamise probleem.

Kas tuleb ette siis loogika kursus, kus on selgelt öeldud - "Isiklik arvamus on väikseima usaldusväärsusega." Kui on püüd näidata, kas tegemist on kasuliku või ebakasulikuga, on vajalik oma seisukohta põhjendada. Kui Peep, sul on selline püüd siis tõesta oma seisukohta. Aga võta arvesse, kellegil ei ole ENDALE vaja blokaadi peale panna (kui ei püüta just ennast ohjeldada), tegemist on viisiga kuidas võsukeste või töötajate silmaringi mõnes valdkonnas piirata.

Kas sõnad "Juurdepääsu blokeerimine" väljendavad endas midagi mitteneutraalset? 
Kui selline info peaks üldse kusagil leiduma, kus oleks sellele parem koht?

Gümnaasiumis omandatud haridus on ebapiisav oletusteks! Teguviise tuleb põhjendada. Mul on meeles veel filosoofia õppejõu sõnad "Ei ole vaja teha sisutühjasid lauseid.", kuid kui leian, et

a) ebaentsüklopeediline tähendab mitte üldistatud, väikese usaldusväärusega - tekst ei ole selline
b) mitteneutraalne ja lausa vaenulik - tekst ei ole selline
c) mitte kuidagi kasulik - väljendab isikliku arvamust ja tekst ei ole selline
d) vajadus? - hüpoteetiline oletus, kas on sellel alus? re: Ei

- seega on tegemist sisutühjal alusel tehtud oletusega.

NB: Vabandan ette esitatud retooriliste küsimuste eest. Ka ei olnud minu eesmärk kedagi diskrimineerida, ei püüa ka tarka mängida, kuid kas tõepoolest näen seda vaid mina? Kui nõnda, äkki avardate oma seisukohti. Laused ei pruugi olla sisutühajad, lihtsalt halvas formulatsioonis läheb vahel mõte tihti kaduma. Samas ei keela ma teksti mahavõtmist, kui selleks on kindel soov ja tahtmine. --m2s 19. aprill 2006, kell 17.26 (UTC)--m2s 19. aprill 2006, kell 17.26 (UTC)

Nb: "läheb vahel mõte tihti kaduma" ,oli toodud ka kui näide ebakorrektsest formulatsioonist. (Vahel/tihti) --m2s 19. aprill 2006, kell 17.30 (UTC)

Need argumendid on minu meelest tugevad. See informatsioon on kindlasti kellelegi kasulik. Muidugi on vaieldav, kas see info on entsüklopeediline, kuid tõepoolest, kuhu seda siis panna? Arvan, et entsüklopeedilisust tuleb mõista võimalikult avaralt.

Tõsi on küll see, et praegusel kujul on selles artiklis ebaproportsionaalselt palju ruumi antud blokeerimise õpetusele. Kuid selleks et seda olukorda muuta, tuleb lihtsalt muu info mahtu tunduvalt suurendada. Andres 19. aprill 2006, kell 17.35 (UTC)

Tõsi, see oleks 1 võimalus, parem kindlasti kui teine, kuid mainin ära ta siiski. Nimelt sobib antud bach kood üleüldiselt soovimatute internetilehekülgede blokeerimiseks, seega võib teha ka "HowTo" lehe "Kuidas blokeerida soovimatuid internetilehekülgesid." ja linkida viitena sinna.

Selle võimalusel on 2 miinuspoolt:

a) entsüklopeedia ei ole olemuselt "HowTo" lehekülg
b) kui lisada, peatükk "For Dummies" ehk puust ja punaselt, valgub teema liiga laiali.

--m2s 19. aprill 2006, kell 18.29 (UTC)

Kui Vikipeedia tehti, siis olid seal sees ka millegi tegemise õpetused, sealhulgas toiduretseptid. Hiljem pagendati need inglise vikipeediast Wikitexts'i nimelisse kohta (sellel on ka mingi eestikeelne nimi ja mõned programmeerimisõpikud on sinna püütud kirjutada), kus on õpikud ja muud õppematerjalid. Mina isiklikult ei näe millegi tegemise õpetuses mittentsüklopeedilisust. Õpikuga oleks tegu siis, kui õpetatakse midagi mingi metoodika järgi, näiteks tuues ära harjutusülesandeid ja kontrollteste. Kui lihtsalt kirjeldatakse, kuidas midagi tehakse või on otstarbekas teha, siis on minu meelest küll tegu entsüklopeedilise infoga. Metoodiline õpetus algajatele peaks tõesti siit ära minema, mitte aga üldarusaadavad selgitused asjade kohta.

Kui siin kirjeldatud viis sobib mis tahes lehekülje kohta, siis sobib see materjal artiklisse pealkirjaga näiteks "Internetilehekülje blokeerimine". Seal tuleks muidugi alustada mõiste defineerimisest ja muust taolisest, kuid minu arvates võiksid seal olla ka andmed selle kohta, kuidas blokeeritakse ja kuidas on võimalik blokeerida. Andres 19. aprill 2006, kell 18.45 (UTC)

Vabandan, et mu algne postitus oli (ja/või tundus) liiga agressiivne. Selgitan siis lahti, et ebaentsüklopeedilise all mõtlesin ma seda, et Vikipeedia artiklid peaksid jagama infot ja kirjeldusi, kuid mitte soovitusi ja nõuandeid (kuidas käituda; mida teha, et saada x-i jne). "mitteneutraalne" see võib-olla tõesti ei ole, kuid vaenulik on see siiski, kui vaadata selle koodijupi algset konteksti. Asi sai alguse sellest, kui üks Tartu koolipoiss kirjutas Visual Basicus programmi, mis blokeerib käivitades juurdepääsu rate.ee-le. Ajendiks isiklikud põhjused. ([1]) Kui minut.ee avaldas selle kohta loo ([2]), siis vastuseks avaldas Korobeinik rate.ee-s .bat skripti, mis väidetavalt eemaldab blokeeringu rate.ee-le ([3]) (kuid mis lisaks ka blokeerib omakorda minut.ee). See .bat skript oli võetud minut.ee varasemast kommentaarist ([4]), väikeste muudatustega. Sellesama koodi muudetud versioon on ka praegu artiklis.

See peaks selgitama, miks mulle tundub see õpetus vaenulikuna.

Nüüd, kuidas jõuda kompromissini. Kogu see sehkendamine minut.ee ja rate.ee vahel on kõhklemata entsüklopeediline teema, millest tuleks siin artiklis kirjutada. Nii tulekski teha - praegused täpsed juhised asendada kirjeldusega sellest koodist, kust see alguse sai jne. Kuid ma jään ikkagi sellele kindlaks, et täpne kood ei ole asi, mida tuleks Vikipeedias avaldada. Lisada saab otsese välislingi sellele kommentaarile minut.ee-s, kus on see blokeerijaskript olemas koos juhistega (s.t. [5]). Lisaks, selline skriptidega jamamine on väga ümberkaudne viis lehe blokeerimiseks (kui me mõtleme lapsevanematele ja arvutiklassidele jne), mõistlikum oleks spetsiifiline tarkvara (tõenäoliselt leidub ka vabavara), mis blokeerib veebilehti - ehk tuleks nii ka artiklis öelda. Peep 19. aprill 2006, kell 18.35 (UTC)

Minu meelest võib vabalt need programmijupid ka Vikipeedias ära tuua, kui need just ei ole autoriõigusega kaitstud. Minu meelest on informatsiooni paigutamine otse Vikipeediasse parem kui välislingid. Pole kindlust, et välislingid jäävad saadavale. Andres 19. aprill 2006, kell 18.50 (UTC)

Autoriõigustega on see jupike nagunii kaitstud (autoriks kasutaja kriku minut.ee-s), kuid praegusel juhul on see pigem põhimõtte küsimus. Välislingi kohta - ma arvan, et minut.ee on piisavalt stabiilne, ehk ei ole karta et see ära kaob. Isegi kui minut.ee kunagi kaob, siis saab lingi muuda näiteks web.archive.org peale. Üldiselt välislingi stabiilsuse üle peaks mõtlema ainult siis, kui on mingi otsene oht - seni võiks lihtsalt viidata. Peep 19. aprill 2006, kell 19.06 (UTC)

Kui on autoriõigusega kaitstud, siis seda muidugi siin ära tuua ei saa.

Mis puutub välislinkide stabiilsusesse, siis eeldatavasti on Vikipeedia stabiilsem kui valdav enamik teisi saite. Vikipeedia sisu säilib eeldatavasti ka siis, kui selles artiklis kirjeldatu pakub ainult ajaloolist huvi ja interneti asemele on midagi muud välja mõeldud. Andres 19. aprill 2006, kell 19.22 (UTC)

re: Kui nii siis, leian, et oleks ikkagi parem minu pakutud 2 idee. Luua lehekülg, kus on on infot kuidas blokeerida soovimatuid lehekülgi, tegemist ei oleks siis ainult rate'ga , õpetus sisaldaks kuidas muuta/lisada blokeeritavaid lehekülgi.

Programmidest mis suudaksid seda teha, mainiksin Child Control 2006-te, kuid tegemist ei ole kahjuks vabavaraga. --m2s 19. aprill 2006, kell 18.57 (UTC)

Arvan, et lehekülg ei peaks olema "kuidas ...", vaid "... blokeerimine". Kirjeldus selle kohta, kuidas blokeerimine käib, oleks ainult osa selle lehekülje sisust. Muidugi, kui too lehekülg liiga pikaks läheb, siis tuleb teha ka spetsiaalne artikkel blokeerimise viiside kohta. Andres 19. aprill 2006, kell 19.22 (UTC)

Kui kirjutada õpetuse vormis, siis kuulub see Vikiraamatukokku. Vikipeedia vastav artikkel nende programmide teemal peaks olema ainult kirjeldus nende programmide üldistest võimalustest.

Raske on tõmmata piir, kus algab õpetus. Mina lubaksin detailsemalt kirjutada. Selle selgeksvaidlemine seisab veel ees. Andres 19. aprill 2006, kell 19.22 (UTC)

Aga ma ei saanud täpselt aru - kas olete nõus praegused juhised asendama lõiguga, mis kirjeldab neid skripte ja saamislugu ning mainib ära vastavad blokeerimisprogrammid? Peep 19. aprill 2006, kell 19.06 (UTC)

Sellel leheküljel võiks tõesti olla see, mida Peep pakub, koos vastavate välislinkidega. Et siin on juttu blokeerimisest, siis on loomulik, et siin on ka link spetsiaalsele artiklile internetilehekülgede blokerimise kohta. Andres 19. aprill 2006, kell 19.22 (UTC)

Vabandan trükivea eest, antud programm on kirjutatud keeles bash aga kogemata refereerisin selle ennist Bach'ile.

Arvestades artikli proportsionaalse mahuga, ei ole hetke lahendus sobiv. Seega oleks tõesti parem tuua vaid ehk viited. Ehk on vaja luua ka paragraaf ajalugu, mis sisaldaks mõnda tähtsamat fakti portaali kohta, mõned on siingi välja toodud. --m2s 19. aprill 2006, kell 19.20 (UTC)

Selge see, et proportsioonid on praegu paigast ära ja tuleb kirjutada portaali ajaloost ja muust. Aga minu meelest ei ole viljakas seada oma kirjutamisi proportsioonide hetkeolukorra järgi. Küll lüngad hiljem täidetakse. Võib muidugi ka ise täita, aga see pole kohustuslik. Andres 19. aprill 2006, kell 19.25 (UTC)

(slängis ka reit, tihti halvustavalt)

Välja jäetud.

Minu meelest võiks siiski mainida sõna "reit", sest kõnekeeles nimetatakse seda just nii. (Märksõnalt "reit" teha siia ümbersuunamine.) Ja selles kõnekeelses väljendis ei ole minu meelest iseenesest midagi halvustavat. Halvustavalt võib kasutada mis tahes sõna. Andres 19. aprill 2006, kell 19.42 (UTC)

Rater on programm, mis imiteerib inimese poolt läbiviidavat tegevust või võimaldab teostada tegevusi, milleks tavakasutaja pole võimeline.

See jääb arusaamatuks. Andres 19. oktoober 2006, kell 10:17 (UTC)

see blokeerimisskript pole midagi spetsiifilist rate'le. Tolle võiks vabalt tõsta kuhugi infotehnoloogia valdkonda - näiteks web'i blokaadi valdkonda vms. On ju teisigi web'i blokaatoreid. Pole vahet, mida blokeerida - kas ratet või pornot - progemise seisukohalt ei oma see mingit tähtsust. --Hendrix 18. mai 2007, kell 16:48 (UTC)

"Ratede" nimekirjas on linke, mis ei tööta. Ülevaade http://www.ratesolutions.eu/ Valju 13. veebruar 2012, kell 23:06 (EET)[vasta]

Korobeiniku artiklis on müügiajaks 2005, siin 2006. Tuleks ühtlustada ja leida mitu sõltumatut viidet.