Hakkasin artiklit keeleliselt toimetama, kuid ei jaksa seda praegu lõpuni teha. Lõpus torkab silma veel see, et initsiaalid ei ole tühikuga eraldatud. Keel on muidu hämmastavalt hea, kuid esineb üksikuid vigu. Sisuliselt on tarvis veel asja kallal töötada, et muuta esitust selgemaks. Andres 14:54, 9 august 2005 (UTC)

Kommentaariks veel. Alapealkirjad (nt. Id, Ego, Superego) võiksid mitte lingid olla, järgnevas tekstis on teisigi võimalusi neid linkida. Nii on ka Vikipeedia juhendis soovitatud. Teiseks ei maksaks pealkirjadele ka mingit lisa "kujundust" peale panna nt. kursiiv, nagu on pandud - pealkiri ise on juba kujundusstiil. Natuke häirib ka see, et pealkirjad pole nagu pealkirjad vaid on "teksti" sees. See on küll nüüd maitse asi, aga üldjuhul ma ei struktureeriks teksti nii sügavalt selgus kaob kui ainult pealkirju peab lugema. Samas on võimalik, et antud artiklis on sügav stuktureerimine info selge edastamise kohalt parem lahendus.--Boy 18:36, 9 august 2005 (UTC)

Minu meelest räägitakse selles artiklis konkreetselt Freudi psühhoanalüüsist, kuid jäetakse mulje, nagu oleks tegu mingi "ühisosaga". Andres 31. jaanuar 2006, kell 07.35 (UTC)

Mis mõttes "ühisosa" ja millega ühisosa? Freudi vaated muutusid tema elu jooksul korduvalt. Sellest võiks tõesti rääkida artiklis Sigmund Freud. Antud artiklis räägitakse peamiselt "klassikalisest psühhoanalüüsist", mis tugineb jah, peamiselt Freudi töödele, kuid mida on aastakymnete jooksul palju täiendatud ja arendatud. Teistest suundadest ja vooludest, mis samuti suuresti Freudi ideedest lähtuvad, kuid on nendest lahknenud, võiks kirjutada eraldi artikleid. Lõpus on nende loetelu olemas. --Lulu 31. jaanuar 2006, kell 07.45 (UTC)

Ja, miks järsku "viletsas seisus"? --Lulu 31. jaanuar 2006, kell 07.49 (UTC)

Kasutatakse küll sõna "klassikaline", kuid ei täpsustata, mida silmas peetakse. Puudub ajalooline ülevaade ja eri voolude vahekorra selgitus. Andres 31. jaanuar 2006, kell 07.57 (UTC)

"Klassikaline psühhoanalüüs" on traditsiooniline termin nii psühhoanalüütilises kirjanduses kui ka väljaspool seda. Mida siin täpsustada? Ajalooline ylevaade ja eri voolude vahekorra selgitus nõuaks väga põhjalikku tööd. See võiks olla eraldi artikkel hoopis: Psühhoanalüüsi ajalugu vms.

Artikkel on minu meelest viletsas seisus sellepärast, et lugejal, kes asjast midagi ei tea, pole selle artikli põhjal võimalik asjas orienteeruda. Andres 31. jaanuar 2006, kell 07.57 (UTC)

Anna andeks, Andres, aga põhjendus, et lugejal, kes asjast midagi ei tea, pole selle artikli põhjal võimalik asjas orienteeruda, ei tohiks nyyd kyll olla artikli viletsaks kuulutamise põhjendus. Meie vikipeedias on väga palju ja väga häid artikleid, millistest eelteadmisteta inimene ei pruugi eriti yldse midagi aru saada, rääkimata orienteerumisest. Olen, pehmelt öeldes, hämmastunud sellest viletsaks kuulutamisest praegu. --Lulu 31. jaanuar 2006, kell 08.12 (UTC)

Ma ju osutasin ülalpool konkreetsetele puudustele. Mis siin vaielda, keskendume parem puuduste kõrvaldamisele. Andres 31. jaanuar 2006, kell 08.19 (UTC)

Minu meelest on esimene lause eksitav. Seal öeldakse, et psühhoanalüüs on Freudi rajatud koolkond, lõpus aga loetakse teiste poolt rajatud psühhoanalüüsi koolkondi. Andres 21. september 2006, kell 13:01 (UTC)

Artiklis ei mainita Lacani. Andres 21. september 2006, kell 13:01 (UTC)

Ei, siiski mainitakse, kuid ei mainita Lacani koolkonda. Võib-olla tal polegi koolkkonda. Andres 21. september 2006, kell 13:03 (UTC)

Artiklis on mõisteline vastuolu. Psühhoanalüüs on psühhoteraapia koolkond, millel põhinevad paljud psühhoteraapia koolkonnad. Nähtus ei saa minu arvates põhineda sama taseme nähtusel, sel juhul võib rääkida mõjutustest jne. Tuleks need psühhoanalüüsi tähendused (teooria, koolkond) selgelt eristada ja täpsustada. Ma ei tea, kas psühhoanalüüs üldse on esmajoones psühhoteraapia koolkond. Ta võis ju kunagi sellena esitatud olla, aga ma arvan, et tegemist on millegi märksa vaimsemalt ja laiemalt määratletavaga. Filosoofias näiteks peetakse marksismi, psühhoanalüüsi ja hermeneutikat 20. sajandi suurimateks leiutisteks. Kas määratelu mingi teraapia ühe koolkonnana hõlmab seda sisu? --Kamma 21. september 2006, kell 16:26 (UTC)

Terminoloogia

Artiklis on kasutatud id, ego, superego; eesti keeles on eriti viimasel ajal hakatud ütlema 'miski', 'mina' ja 'ülimina'. Nii oleks mõistlikum, sest ka Freud ise ei kirjutanud suurt midagi ladina keeles. Lebatsnok 5. juuni 2007, kell 08:12 (UTC)

Ladinakeelne terminoloogia tuli kasutusele nähtavasti inglise keelde tõlkimise raskuste tõttu. "Mina" ja "ülimina" on eesti keeles loomulikud vasted, "miski" eluiga võib aga jääda üürikeseks. Miks siis mitte juba "see"? Andres 5. juuni 2007, kell 14:13 (UTC)

"See" on nö määrav artikkel, mida oleks pisut pentsik kasutada selle kohta, mille kohta me midagi ei tea. "Miski", "mingi" jne on minu meelest usutavamad. Kuigi vist kõnes kasutatakse ka varianti "see-miski"--Kamma 7. juuni 2007, kell 15:24 (UTC) -- à la "see miski, mis meis peidus on ja unenägudes esile tungib" ning seejärel substantiveeritakse see "see miski", nt "selle miskiga", "selles miskis" jne. --Kamma 7. juuni 2007, kell 05:35 (UTC)

Sõna "see" puudus on minu meelest see, et tal on laiem tähendus kui sõnal Es (es): das, dies. Saksa keeles kasutatakse sõna "es" tõesti ka millegi kohta, mis on teadmata, näiteks "es regnet". Sõnal id sellist tähendust ei ole, aga pole kindel, kas vastel peaks see tähendus olema. Tegemist on ju ikkagi teatud kindla asjaga.

Aga "miski" on ju etwas või Etwas, millel on hoopis teine tähendus. "Mingi" ei sobi minu meelest kuidagi, sest see sõna on üksinda poolik. Parem siis juba "Id", millel on traditsioon. Andres 7. juuni 2007, kell 06:20 (UTC)

"Miski" on kasutusel praktiliselt kõikides eesti keelsetes Freudi tõlgetes. Mulle tundub, et see sõna on väga hea leid, ja annab Miski omadusi väga hästi edasi. Usun, et wikipeedia ei ole koht, kus peaks vaidlema olemasolevate tõlgete üle. Kui konkreetne tõlge puudub, siis võib seda loomulikult luua.--Ken 7. juuni 2007, kell 07:29 (UTC)

Kendalliga nõus, mis aga on täiesti kindel, et "id" ei kõlba kuhugi, kuna on eesti keele jaoks võõrkeelne, Freud kirjutas saksa keeles. Siis juba "es", kui mõnda ekstreemsust väja. --Kamma 7. juuni 2007, kell 15:24 (UTC)

Kui on kindel, et "Miski" on juurdunud tõlkevaste, siis mul vastuväiteid pole. Andres 7. juuni 2007, kell 21:22 (UTC)

Käitumine

"Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt." - Kas ei peaks märkima, millised jõud veel, peale psüühiliste, määravad inimese käitumise (kui neid üldse on)?--Rünno (arutelu) 9. juuni 2012, kell 14:01 (EEST)[vasta]

Positivismist lähtuvaid psühholoogilisi paradigmasid, eelkõige käitumispsühholoogiat, on omakorda ebapädevaks pidanud paljud psühhoanalüütikud, näiteks Georges Devereux.

Välja võetud. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 09:45 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei ole siin sidusat teemamääratlust. Kas artikkel räägib kõigist koolkondadest, mis on Freudist alguse saanud, hõlmates ka näiteks Jungi õpetuse, või on jutt ainult nii-öelda freudistlikust psühhoanalüüsist või klassikalisest psühhoanalüüsist? Andres (arutelu) 28. juuli 2015, kell 22:48 (EEST)[vasta]

Psühhoanalüüsi piiritlemine

Kuna tegu on artikliga, mis käsitleb psühhoanalüüsi, siis ma leian, et kuidagi pole võimalik piirduda ainult Freudi ja klassikalise psühhoanalüüsiga. Vältimatu on ka Lacan'i, Kleini, Winnicotti jt. teooreetilise panuse käsitlemine. Mis puudutab Jungi, Adlerit jt. kellega Freud oma eluajal oli konfliktis ja kes temast lahku lõid, siis nende puhul on asi tõesti keerulisem ja nõuab edasist arutelu. Ilmselt ei pääse ka vähemalt nende mainimisest. Omamoodi on selle raskuse puhul minu meelest tegemist sümptomiga, mis viitab psühhoanalüüsi ühele sõlmpunktile, samamoodi nagu ühiskonnas ja psühhoanalüütilistes ringkondades kohati levinud Freudi liigne mütologiseerimine, millest püüaksin hoiduda.

Ilmselt oleks klassikalise psühhoanalüüsi teooria kohta pikemas plaanis mõistlik luua eraldi põhjalik artikkel ja siinse artikli osas käsitleda klassikalist psühhoanalüüsi (ja ka teiste oluliste psühhoanalüütikute teooriat) ülevaatlikumalt, tutvustades põhimõisteid ja nende arengut.

Indrek

Psühhoanalüütilised tehnikad

Peatükis "Praktika" väidetakse, et:

"Terapeudi kommentaarid ja selgitused võivad olla sissevaatavad või toetavad. Sissevaatavaid tehnikaid kasutatakse üldreeglina tervemate patsientide puhul ning toetavaid tehnikaid nende patsientide puhul, kes on suuremas stressis.

Sissevaatava tehnika puhul kirjeldatakse patsiendile mõnda tema teadvustamatut kompleksi, soovi, ängi või kaitsemehhanismi. Psühhoanalüütikud eelistavad võimaluse korral kasutada seda tehnikat, kuna õigesti rakendatuna see lihtsalt kirjeldab patsiendi hinges toimuvat ja sellega on seanss oma ülesande täitnud."

Aga analüütik ju tegelikult ei analüüsi patisenti, nagu siin kirjeldatud, vaid aitab patsiendil seoseid e. assotsiatsioone jätkata...

Tee ümber. Andres (arutelu) 19. detsember 2015, kell 16:27 (EET)[vasta]

Minu mäletamist mööda heitis Popper mittefalsifitseeritavust ette Adleri õpetusele, vähemalt oli Adleri õpetus teistest varasem sihtmärk. Popper ei olnud positivist ja falsifitseeritavuse puudumine ei ole positivistlik etteheide, nii et praegune esitus on eksitav. Andres (arutelu) 10. aprill 2016, kell 17:58 (EEST)[vasta]

Adamsoni teos on lisatud kahte valesse kohta. Kes oskab, pange õigesse kohta. Andres (arutelu) 3. august 2016, kell 16:34 (EEST)[vasta]