Arutelu:Nepal
On see päris, päris kindel, et eesti keeles ei ole mingil juhul Nepaal ja nepaallane? Kui see vähemalt traditsiooniline paralleelvormina lubatud on, võiks teha ka suunamislehe Nepaal. Vastasel juhul tuleb hakata nime igal pool muutma (nt Budism). --Oop 00:25, 3 Nov 2004 (UTC)
- Kui kuskil Vikipeedias on 'Nepaal', siis tuleb see kindlasti ära muuta. See on ebasoovitav nimekuju. - Urmas 07:57, 3 Nov 2004 (UTC)
Kohanimede õigekiri
[muuda lähteteksti]- Sellel ajal kui mina koolis käisin, oli kohustuslik nimekuju Nepaal ning üpriski kindel et eesti keeles oleks hinnet alandatud kui ühe 'a' ära jätnud oleks. Seesamune 'knab' on nii ehk naa ebajärjekindel oma nimekujudega. Näiteks põhinimekujud Berliin, Pariis, Rooma, Varssavi, Riia, Viin, Kopenhaagen samas miskipärast Madrid, Milano, Chişinău, Venezia. Sellega seoses tuleb meelde kunagine Toomas Uba (R.I.P) reportaaž (vist oli korvpalli oma), kus ta ütles kuidagi nii, et "sõitsime prantsuse Nice'i, mitte itaalia Nizzasse".
- Mis täpselt on see allikas, mis väidab, et Nepaal on ebasoovitav nimekuju ja Tiibet ei ole? --Nuwanda 09:51, 3 Nov 2004 (UTC)
- KNAB ([1]) ei ole ebajärjekindel. Tegemist on Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasiga (selle trükivariant on Peeter Pälli "Maailma kohanimed"), mis järgib üheselt eesti keeles kohanimede kirjutamiseks kehtestatud reegleid. Need reeglid peaks mõlemas kohas ka kirjas olema (raamatus kindlasti). Lisaks on samad reeglid kirjas Tiiu Erelti autorlusega eesti õigekirja puudutavates raamatutes. Need on paigas 1990ndate keskpaigast ega ole viimasel ajal muutunud. - Urmas 10:28, 3 Nov 2004 (UTC)
- IMHO järjekindlust seal nüüd küll pole ja oma reeglid peaksid nad üle vaatama. Kui nii edasi läheb kirjutamegi varsti Rīga (ja siis varsti tuleb arvuti jaoks muretseda ka mitmetuhande klahviga klaviatuur). Ja muide seda võiksid nad seal ikka teada, et Hollandi pealinn on Amsterdam. (Pärast seda avastust langes minu arvamus sellest baasist veelgi.) Ahsoous 11:40, 3 Nov 2004 (UTC)
- See, et Amsterdam on Hollandi pealinn, on KNAB-ist väga ilusasti välja loetav (vaata). Kuid on üldteada, et Hollandi valitsus ei resideeru Amsterdamis, vaid Haagis, mistõttu on pealinnu märgitud kaks. Sama lugu on mh ka Lõuna-Aafrika Vabariigiga, mille valitsus ja parlament asuvad riigi eri linnades.
- Hollandi kohta niipalju, et enne seda olin leidnud kolm erinevat lehekülge, kus oli ainult ja üksnes (!) Haagi mainitud pealinnana... ja tegelikult Haag ei olegi pealinn Ahsoous 12:22, 3 Nov 2004 (UTC)
- See sõltub osalt pealinna nimetajast, mida too pealinnaks peab - kas valitsuse või parlamendi asukohta või lähtub muudest kriteeriumidest. - Urmas 13:40, 3 Nov 2004 (UTC)
- Enne kui annad hinnangu sellele andmebaasile ja toponüümide kirjutamise reeglitele, võiksid natuke tutvust teha nimetatud P.Pälli ja T.Erelti üllitistega. Kui need põhimõtted pole Sulle aktsepteeritavad, siis võid vabalt loobuda Eestis ilmuvate atlaste ja kaartidega suhtlemast. - Urmas 12:02, 3 Nov 2004 (UTC)
- kahju, et sa irooniast aru ei saanud, minu arvamus on nimelt selline, et rahva poolt üldkasutatavad nimekujud peavad igaljuhul alles jääma ja mitte mingil juhul ei tohi neid ebasoovitatavateks kuulutada Ahsoous 12:22, 3 Nov 2004 (UTC)
- Geograafina ma seda nö. rahva arvamust kuigivõrd ei usalda. Sattusin hiljaaegu Tallinna bussijaamas vastakuti Eurolinesi trükitud sõiduplaani lehekesega, milles oli kirjas marsruut ja kellaajad Tallinnast Poola. Kuuest linnast, kus buss Poolas peatus oli viis valesti kirjutatud. Igas nimes 2 kuni 3 kolm viga! Vaatasin praegu ka nende kodulehte. Sõidavad nad nii Krakovisse kui Krakowisse, nii Rigasse kui Riiga, leiavad kuskil teel Romasse (või Rooma?) asula nimega Venice. See on lauslokkav lodevus. Firma piletikassast teatati aga minu pärimise peale, et "inimesed saavad ju aru!" Mina olen harjunud eestlastest küll mõnevõrra paremini arvama, kuid...
- Tahan öelda seda, et nö rahva poolt kasutatavate nimekujude puhul tuleb vahet teha ajalooliselt kujunenud eksonüümidel (Riia, Peterburi, Pihkva jt) ning uustekkestel "lodevusnimedel". - Urmas 13:40, 3 Nov 2004 (UTC)
- Seletamise edukus sõltub teadaolevalt mitte ainult seletajast. Tula, Argentina ja Milano igati reeglipärased vormid. Nii kirjutatakse nad vastavalt vene, hispaania ja itaalia keeles. Brasiilia on ia-lõpuline mugandnimi (maanimi) ja need kirjutatakse teatavasti häälduspäraselt (siia hulka kuulub mh ka Liibüa). Rooma on eestikeelne eksonüüm (nagu ka Pihkva, Viin, Varssavi; neid pole õnneks kuigi palju). Kaasan tuleks õigupoolest kirjutada Qazan (tatari ladina vorm) või siis Kazan (tatari kirillitsast lähtuvalt) või koguni Kazan' (vene-päraselt). Suurema segaduse ja mitmekordse ümberõppimise vältimiseks on (esialgu) jäädud senise kuju Kaasan juurde. - Urmas 18:16, 3 Nov 2004 (UTC)
- IMHO suunamisleht tuleks igal juhul teha (muidu saad kontrollida aadressilt [2]), sama tuleks ilmselt teha ka näiteks Tuula, Samaara, Argentiina ga. IMHO, kui nimi sisaldab mitte eestikeeles kasutatavaid märke, nu ühesõnaga mida iganes, näiteks Três Corações tuleks suunamisleht(lehed) igal juhul luua Ahsoous 04:22, 3 Nov 2004 (UTC)
- Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et nii nagu Kaasani puhul võiks ka Milaano, Nepaali, Argentiina ja muude selliste nimede puhul püüda suuremast segadusest ja ümberõppimisest hoiduda ja kasutada nimesid mida inimesed siiani on de facto kasutanud. Ja ma julgeks rahus kihla vedada selle peale, et keskmine inimene kirjutaks neid nimesid just nii, ja mitte Milano, Nepal ja Argentina (mis minu silmadele paistaks lihtsalt otse ingliskeelsed). --Nuwanda 19:52, 3 Nov 2004 (UTC)
- Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et kui midagi muuta siis Kaasanit. Inimestel tuleb lihtsalt ümber õppida. Laiskus ja lollus ei saa olla õigustuseks nimede õigekirja mittetundmises. Siim 19:57, 3 Nov 2004 (UTC)
- Muideks, inglise keelega pole siin mingit pistmist. Kohanimesid üritatakse lihtsalt kirjutada võimalikult originaalilähedaselt. Inglise keeles kirjutatakse Milan mitte Milano. Hääldusest lähtudes peaks USA pealinn olema Uašintön vms. Kas see meeldiks sulle? Siim 20:08, 3 Nov 2004 (UTC)
- See, et kohanimesid kirjutatakse nii ja ainult nii nagu neid kirjutatakse originaalis (Milano, Venezia jne jne) on mitte ainult eesti keelekius keelekeskmike häirmiseks, vaid ülemaailmne areng ja nõue. Sellekohased kokkulepped on sõlmitud ÜRO tasandil ning ÜRO juures on ka spetsiaalne kohanimede õigekirjaga tegelev töörühm.
- Muuhulgas lisab selline ülemaailmsel tasemel reegel näiteks Toomas H Ilvesele tuge nõudmaks, et EuroNews viitsiks Soome lahe äärest eemaldada linnanime Talin ja selle asemele eestikeelse panna. Või poleks vaja nõuda, et meie nimesid õigesti kirjutataks? - Urmas 20:34, 3 Nov 2004 (UTC)
- Easy, easy.. keegi ei kahtle kohanimede õigekirja ja süsteemi vajalikkuses. Küsimus on pigem see, mis selle aluseks peaks olema. Ja minu arvamus põhines lihtsalt sellel, et kui juba on olemas mingi tava mõne konkreetse nime kirjutamiseks, siis miks ei või see aluseks olla? Sellise "nagu originaalis" kirjutamise lõplikus edus olen ma niikuinii väga kahtlev. Või kas on tõesti oodata, et varsti õpetatakse koolis, et on selline eestikeelne maanimi nagu Österreich ja inimesed, kes ütlevad Austria on lihtsalt laisad ja lollid? --Nuwanda 20:51, 3 Nov 2004 (UTC)
Põhimõtteliselt ei ole siin midagi vaielda. Juba ligi viimase 20-30 aasta jooksul on eesti keeles järjekindlalt vähendatud mugandnimede hulka (Šlesvig-Holštein näiteks). See pole mingi eile tekkinud asi. Rääkida "tavast" õigustamaks häälduspärast kirjapilti on pehmeltöeldes kummaline - meil on keelereeglid ja neid tuleb lihtsalt järgida. Ka kohanimede osas. Seda enam, et enamusel juhtudest pole taval kuigivõrd pikka ajalugu. Hiljuti oli Vikipeedias kõne all nimi Vilno 1918 aasta kontekstis. See nimi tarvitusel viimase sõja lõpuni. Ehk muudaks tagasi - Vilno on Vilniusest ju kauem kasutusel olnud?
Kui Sa pakud, et eesti keeles hakatakse kasutama riiginime Österreich, siis võiksid vaadata mõned lõigud ülevalpool olevat seletust Brasiilia kui ia-lõpulise nime kohta või tutvuda veelgi enam eespool nimetatud raamatutega. - Urmas 21:21, 3 Nov 2004 (UTC)
Põhimõtteliselt on igasugune nimi nimi. Ja nime ei lörtsita. Pole olemas kodanikke Džoordž Pušš ega Žakk Širakk.
Mismoodi see käib et meil on keelereeglid?? Kas keelereeglid ei ole ikkagi pigem sellised asjad, mis kujunevad? Ja kui näiteks järjekindlalt oleks nii, et inimesed räägivad keelt ühtmoodi aga reegel on teistmoodi, siis kas probleem on kindlasti rääkijates aga mitte reeglis? Aga kui Sa ei taha aru saada millest ma räägin (või millest ka Ahsoouus varem rääkis), siis mis seal ikka. --213.35.182.111 22:41, 3 Nov 2004 (UTC)
- Inglise ja prantsuse keele hääldus ja kirjapilt ei lähe omavahel hästi kokku suuresti justnimelt selle pärast, et need on vanad kirjakeeled, hääldus on, aga aja jooksul oluliselt muutunud. Kirjakeelt naljalt ei normeerita rääkijate slängi, kõnedefekti vms. pärast. Loomulikult ei saa inimestele keegi ette kirjutada kuidas nad rääkima peaks, kuigi ka seda üritatakse mõnikord. Siin on keelenormeerijad tihti sabassörkija rollis ja muudavad reegleid, kuigi vastumeelselt.
- Ma ei saa aru sellest, et miks on nii raske mõista, et kohanimesid peaks võimaluse korral kirjutama originaalilähedaselt. Minule näiteks ei meeldi kui kirjutatakse, et Eestis on sellised linnad nagu Talin, Reval, Dorpat jne. Eesti suurim saar kannab nime Ösel jne. Selliste nilbuste nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Me peaks austama teisi kultuure. Sellega me näitame iseenda suurust ja õppimisvõimet. Siim 23:02, 3 Nov 2004 (UTC)
- Nii muidugi kui nüüd Vilniusest rääkida, siis esimest korda kirjatekstis kasutati seda just nimelt kujul Vilnius ja seda juba 1323 (ja nendel aegadel ulatus Leedu riik isegi Musta mereni) ja kasutati seda kuju ka muide aastail 1918-22 (ja kuju Vilno pole üldse kunagi kasutusel olnudki). Ja Kaasan tuleks kirjutada pigem hoopis Kasaan. - Ahsoous 00:44, 4 Nov 2004 (UTC)
- Teadmiseks: Leedu suurvürstiriigi riigikeel ei olnud juhuslikult mitte leedu keel, vaid (vana)valgevene keel. Nimekuju "Vilnius" ei kasutanud peale leedulaste sealtkandi rahvastest keegi, ei valgevenelased, ei poolakad, ei sakslased, ei venelased. Vaata vahelduseks vanu kaarte. Riigikeele küsimuses peaks piisama Leedu meetrikate kaanepildi silmitsemisest. - Urmas 05:48, 4 Nov 2004 (UTC)
Kysimus on sisuliselt ikkagi selles, kuhu tõmmatakse piir traditsiooniliste (suuremalt jaolt siis häälduspõhiste) ja algkeelsete nimekujude kasutamisel. Berliin ja Madriid on eesti keeles mõlemad samavõrd traditsioonilised ning Berlin ja Madrid originaalilähedased. Kas Tuula jaoks on piisav traditsioon? Aga Kaasan? Aga Helsingi? Kumbagi printsiipi lõpuni järgida pole mõtet, yhtpidi jõuame varsti Eesti kaardil Võro ja Tardoni (muudest murretest rääkimata; eelpoolviidatud Haagi asemele tuleb siis s'Gravenhage; paljukakeldud Paabelist saab Bab ilī ning keelte segamisel on lõpp) ning teistpidi ilutseks atlastes Prasiilja. Mis inimesi põhiliselt häirib, on uuema keelekorralduse kohatine ebajärjekindlus (kui Pällil on hea põhjendus, miks on Berliin ja Madrid, siis mina pole seda veel kuulnud) ja sallimatus paralleelvormide suhtes. Minu poolest võiks paralleelvorme rahulikult lubada, kyll aeg osa välja roogib ja mida ei roogi, võivad järelikult elada. Niikuinii me neist ei pääse, mitmed kohad maamunal lihtsalt ongi mitme nimega ja neist yhe lubamine on juba filoloogide pädevust yletav poliitiline otsus (olgu Alsace/Elsass või, minugi poolest, Dublin/Baile Átha Cliath; rääkimata Kuriilidest, mille jaapani nime ma ei mäleta ja ainukeelset pole iial kuulnudki).
Eesti filoloogina võin kinnitada, et onomastika ortograafia korraldajad on inimesed nagu kõik teisedki, neil pole mingeid erivõimeid absoluutse teadmise äratundmiseks või kehtestamiseks. Seega sõltub nende töö tõsiseltvõetavus selle mõistusepärasest põhjendamisest ja sellestki, kuivõrd nende pakutav nimekasutus ylejäänud rahva omaga kokku läheb - sõnaraamatu, mida keegi ei järgi, võib ära visata. Ei ole mõtet yhtki allikat ilmeksimatuks kuulutada, olgu see KNAB või mis iganes.
Yhtpidi on selge see, et kõik vikipedistid pällistikaga sajaprotsendiliselt ei nõustu. Järelikult pällistide töö ikkagi päris võrratu ei ole; vikipedistid on tavalisest kylarahvast siiski natuke taibukamad, muidu oleks siin Delfi. Teisest kyljest on selge seegi, et Vikipeedia ylesannete hulka keelekorraldus ei kuulu, mingit yhtset alust on aga tööks vaja.
Seega võiks lasta praegu kirgedel natuke jahtuda (ma käin Vikipeedias endalegi yllatavalt tihti, ja ometi on mu viimasest käigust saati jõudnud sõda lahti minna) ning mõne aja - nädala või kuu - möödudes tekitada kuhugi umbes samasugune (nimeline) hääletus nagu on inglisvikis nt lehekylgede kustutamiseks: kas aktsepteeritakse KNABi ja "Eesti kohanimesid" 100% (mis sealt kõrgustest siis ka järgmistes trykkides alla ei hõljuks) või ollakse valmis kulutama aega sealsete printsiipide ylevaatamiseks ja enda keeletajuga kohandamiseks (mis saab olema kyllaltki kopsakas töö; samas olen kyll toimetajana siiani ilma Pälli raamatuta hakkama saanud, usaldades pigem tervet mõistust). Kumbki variant pole ideaalne, aga see paistab olevat ainus viis, kuidas jõuda yldiselt aktsepteeritud otsuseni ja lõpetada edaspidised vaidlused. --Oop 04:39, 4 Nov 2004 (UTC)
- Pole endateada öelnud, et Vikipeedias pimesi KNAB-i järgime. Artiklis KNAB on see viimase lause lõpuna ka kirjas (ehkki 'reeglitest' lisaks võiks seal kirjas võib-olla ka 'põhimõtetest'). Olen selle artikli aruteludes lingina ka andnud nagu ka muid (raamatu)viiteid. Kui neid lugeda ei viitsita, siis pole võimalik millegi muuga aidata. - Urmas 05:48, 4 Nov 2004 (UTC)
- Kas see kellelegi meeldib või mitte, igatahes on asjalood sellised, et meie rahvusentsüklopeedia tehtav maailma atlas saab KNAB-i arvestama ja samadest põhimõtetest lähtuma. Millised see nimede asi välja saab nägema, võib aimu saada EE-kirjastuse ja lätlaste Jāņa sēta üllitatud "Maailma atlasest", tegijad on samad. - Urmas 06:19, 4 Nov 2004 (UTC)
Ma ei tea, kas Luṁbinī ringkonna nimi jäi õigesti näha. Näen KNAB-is punkti paremal, siin keskel. Andres 11. november 2006, kell 16:39 (UTC)
riik Himaalajas
- See on eksitav, sest kogu territoorium ei asu mägedes. Andres 12. november 2006, kell 13:40 (UTC)
Nepali kohta tuleks eraldi lugu teha palverännakutega seotud paikade kohta , sest nii hinduistid, budistid , kui bön-po kasutavad paljusid neist koos .Ja Nepal on nende poolest kuulus ja neid on seal rikkalikult. --VanemTao 1. detsember 2006, kell 21:27 (UTC)
Artikkel vajab ajakohastamist. Millisest allikast on võetud riigi ametlik nimi? Praegu on nepali keeles vanad nimed, nii et esitus ei ole koherentne. Andres 7. jaanuar 2008, kell 21:03 (UTC)
Poliitika osa tuleb ajakohastada. Andres 29. mai 2008, kell 06:34 (UTC)
- Hakkasin sellega pihta, aga tuleb jätkata. Andres 19. juuli 2008, kell 15:26 (UTC)
Kuidas ma saan tabelisse märkida, et tegu on presidendi kohusetäitjaga, kuid viidata artiklile Nepali president? Andres 29. mai 2008, kell 06:40 (UTC)
"Enamikus kontorites, rääkimata kodudest, ei ole asendatud vana kuningapaari portreesid uue omadega." Selline väide vajab kohe kindlasti viidet. Kes meist kodudes käis ja statistikat tegi?
"Maa kõrgeima punkti" asemel oleks ehk täpsem ytelda "kõrgeim punkt yle merepinna" vms? Niivõrd kui mina kuulnud olen, peaks nt Mt Kenya olema maa keskpaigast kaugemal, sest Maa on lapergune. Parandage mind, geograafid. --Oop 28. juuli 2008, kell 17:54 (UTC)
- Huvitav küsimus. Selles mõttes on Maa keskpaigast kõige kaugem Chimborazo mägi (vaata artikkel Mägi). Aga kõikide mägede üldkõrgust mõõdetakse ühe taseme suhtes - üle merepinna, siis saame võrrelda ainult niimoodi. Geonarva 28. juuli 2008, kell 20:13 (UTC)
- Tegin mõlemasse lausesse paranduse ja panin esimese juurde viitemärkuse. Andres 28. juuli 2008, kell 21:14 (UTC)
- Mulle tundub, et selles lauses ei peeta silmas, et üldse oleks statistikat tehtud, vaid tegemist on kellegi isiklikule kogemusele tugineva hinnanguga, mis tuleks atribueerida. Andres 28. juuli 2008, kell 21:17 (UTC)