Mine sisu juurde

Arutelu:Mjøsa

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Norra artikli järgi on järve suurim sügavus 468 meetrit. Kuidas sellele viidet teha? Geonarva 4. aprill 2009, kell 12:41 (UTC)

Katsuks otsida algallika, vikile pole mõtet viidata. Andres 11. aprill 2009, kell 10:54 (UTC)
Suurimad sügavused - 449, 453, 468, 575 ????--Rünno 11. aprill 2009, kell 17:39 (UTC)
järve sügavuste mõõtmine ei anna absoluutseid tulemusi, eriti veel selliste suurte järvede (sügavuste puhul). Tuleb anda vastavad (autoriteetsed allikad)--Dj Capricorn 11. aprill 2009, kell 17:49 (UTC)
Baikali järv, mis on umbes 3 korda sügavam, ei sisalda küll nii palju erinevaid sügavusandmeid.--Rünno 11. aprill 2009, kell 17:54 (UTC)
Asi on segane. 468 m ja 575 m on tekstis ära seletatud; mida tähendavad kaks esimest arvu, seda ei tea. Andres 11. aprill 2009, kell 18:08 (UTC)

Igal sügisel püütakse välja 150...200 t kala.

Jätsin selle välja, sest pole selge, kas jutt on ainult rääbisest. Andres 11. aprill 2009, kell 14:09 (UTC)

Kaks pilti ei hakka millegipärast tööle. Andres 11. aprill 2009, kell 15:08 (UTC)

Need ei ole commonsis.--WooteleF 11. aprill 2009, kell 15:11 (UTC)

"Järv asetseb vanas orus. Selle uuristas mitme jääaja jooksul jää" - See väide on nati kahtlane. Võimalik, et väljun oma pädevuse piirest, aga kuidas saab jää uuristada poole kilomeetri sügavusi lõhesid. Vesi jah, aga jää.--Rünno 11. aprill 2009, kell 17:47 (UTC)

Kõik need kuulsad fjordid on jää töö. Kuidas see täpselt käib ja kas öeldu on tõsi, küsi Siimult. Andres 11. aprill 2009, kell 18:07 (UTC)
Jah, oleks pidanud enne artikli fjord läbi lugema, kui hakata kirjutama...--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:14 (UTC)

"Ta ulatub raudteesillast üle Minnesundi lõunas kuni Gudbrandsdalslågeni jõe suudmeni põhjas" - Selle lausega ei oska midagi peale hakata. Milline seos on sillal järvega?--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:08 (UTC)

Sild on Vorma jõe suudmes ning seda kohta loetakse järve piiriks (lõunaotsaks). Kui oskad, pane see sisse. Andres 11. aprill 2009, kell 18:17 (UTC)
Nüüd on arusaadav.--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:32 (UTC)
Ütlesin valesti: mitte suue, vaid algus. Andres 11. aprill 2009, kell 18:34 (UTC)

"Miǫrs" - Mis täht peab kasti asemel olema?--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:08 (UTC)

Mina näen seda tähte. See on konksuga o. Andres 11. aprill 2009, kell 18:17 (UTC)
Firefoxiga näen ka mina õieti. Mul Internet Explorer - 6.0 SP2.--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:21 (UTC)
Jah, IE on selles suhtes kehvem. Andres 11. aprill 2009, kell 18:32 (UTC)

"*merso" - Kas tärn peab olema?--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:18 (UTC)

Jah. Tärn märgib, et tegu on rekonstrueeritud sõnaga. Andres 11. aprill 2009, kell 18:20 (UTC)
Aga kas oleks võimalik seda tärni nii väljendada, et keelenduse alal võhik ei sattuks segadusse?--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:25 (UTC)
Kas Sa mõtled, et tärni peaks ära jätma? Pigem oleks tarvis mingit linki, kus asi ära seletatakse. Andres 11. aprill 2009, kell 18:32 (UTC)
Ei, ma ei mõtle, et tärni peaks ära jätma. Pigem ikka linki selle tähenduse kohta.--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:35 (UTC)

"Selle pindala on 362 km² või 365,19 km² või 368 km² või 369,0732 km²" - Pindalasid on ka nati palju--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:37 (UTC)

Jah, aga kõik on soliidsetest allikatest. Pindala sõltub nähtavasti ka veetasemest. Teine peaks olema samast allikast, kust neljas. Tolle põhjal on ka edetabel koostatud. Andres 11. aprill 2009, kell 19:26 (UTC)

"Järve pikkus Minnesundist lõunas Lillehammerini põhjas on 117 km või 107 km" - Millised on siis ikka järve piirid? Minnesund lõunas ja Lillehammer põhjas või Minnesundi raudteesild lõunas ja Gudbrandsdalslågeni jõgi põhjas.--Rünno 11. aprill 2009, kell 18:45 (UTC)

Püüdsin teha selgemaks. Andres 11. aprill 2009, kell 19:13 (UTC)

"mis toob vett Gudbrandsdalenist Lesjaskogvannetist" - Siin on küll midagi viltu.--Rünno 11. aprill 2009, kell 19:00 (UTC)

Jah, see org algabki järvest, tegin paranduse. Muidugi toob ta ka orust vett. Andres 11. aprill 2009, kell 19:19 (UTC)

"See oli seotud Hovedbaneni avamisega." - Ei leia kuskilt, et Sundfossi tamm oleks seotud raudtee rajamisega. Kui leitakse sellekohane viide, siis saab teksti tagasi tõsta.--Rünno 12. aprill 2009, kell 06:24 (UTC)

Seos on selline: kui avati raudtee, mis viis Vorma jõe juurde, siis kasvas Vorma jõe kui veetee tähtsus, sest raudtee ja veetee said teineteise jätkuks, mistõttu võeti ette jõe laevatavuse paranemine. Selle võib ju lahti kirjutada. Andres 12. aprill 2009, kell 06:57 (UTC)
Seda mainitakse "Store Norske Leksikoni" artiklis. Andres 12. aprill 2009, kell 06:59 (UTC)
Kirjutasin sellest Sundfossi tamm artiklis. Kuid pole siiski selge, kas raudtee ehitamisel nähti ette ka tammi rajamine.--Rünno 13. aprill 2009, kell 07:13 (UTC)
Seda polnudki väidetud. Võib ka kirjutada "pärast Hovedbaneni rajamist". Andres 13. aprill 2009, kell 07:23 (UTC)

(sügavamad on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m) ja Tinnsjø (460 m)).

Andmed sügavuse kohta tundusid olevat vastuolulised, seetõttu ma mainisin ennist ainult Hornindalsvatnetit. Andres 13. aprill 2009, kell 21:21 (UTC)

Miks kõik vaated on viidud galeriisse? Teksti sees on pildid paremini vaadatavad. Andres 13. aprill 2009, kell 21:21 (UTC) Mõni pilt on ikka päris kribu. Andres 13. aprill 2009, kell 21:23 (UTC)

Siin on öeldud, et Svanfossdammen võeti kasutusele 1911. Andres 13. aprill 2009, kell 21:25 (UTC)


[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 17:43 (EEST)[vasta]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Mjøsa&oldid=6289668"