Arutelu:Melissa F. Wells

Minu meelest ei saa öelda, et ta on eesti päritolu. Andres (arutelu) 6. august 2015, kell 23:11 (EEST)

On Eestis sündinud, ema on pooleldi eestlane - kas eesti päritolu on üksnes siis, kui mõlemad vanemad on täisverelised eestlased? Kas "eesti juurtega" on parem? --Ssgreporter (arutelu) 6. august 2015, kell 23:44 (EEST)

Minu meelest nii ei öelda, kui üks vanaema on eestlane. Ma arvan, et selle võib välja jätta, piisab sellest, kui asjast räägitakse artikli sees. Andres (arutelu) 6. august 2015, kell 23:54 (EEST)

Igaühel, kes on sündinud USAs, on teatavasti õigus sünnijärgsele Ameerika kodakondsusele ja seega ei ole vale öelda sellise inimese kohta, et ta on USA päritoluga. Andrese väide paistab siis olema, et Eesti puhul on asjad teisiti ning asjaolud, et isik sündis 1932. aastal Tallinnas ja tema ema oli eesti-poola päritolu, ei ole veel piisavad tegurid, et lugeda sellist isikut eesti päritolu olevaks. Möönan, et "eesti päritolu" on häguselt piiritletav kategooria, et selle selgepiiriline sisustamine ei ole lihtne. Aga ma kasutaksin siin Andrese ühes teises arutelus kasutatud argumenti tema enda vastu. Siin (Arutelu:Samantha Fox) väitis Andres: "Noh, kui on soliidne allikas, siis võib ehk ikkagi öelda, et selle allika väitel on asi nii." Ja siin on Vabariigi Presidendi Ametlikud Teated [1], kus allikas - Vabariigi Presidendi Kantselei - kirjutab "Eesti päritolu Melissa Wells".--VillaK (arutelu) 6. august 2015, kell 23:56 (EEST)

Eesti (suure tähega) päritolu ja eesti päritolu on kaks ise asja. Kui kirjutada väikese tähega, siis on jutt etnilisest päritolust.

Miliza Korjuse kohta ei öelda, et ta on eesti päritolu, vaid eesti-poola päritolu. Kui vanemad on eri rahvusest, siis olenen asjaoludest, kuidas saab öelda. Kui üks vanavanematest on eesti päritolu, siis minu meelest sellest üldjuhul ei piisa. Andres (arutelu) 7. august 2015, kell 00:03 (EEST)

Ma vaatan, et allikas on kahemõtteline, sest "Eesti" on suure algustähega. Kui ta Eestis ka pärast sündi pikemat aega viibis, siis "Eesti päritolu" on õige. Vastasel juhul oleks minu meelest õigem öelda lihtsalt "Eestis sündinud". Andres (arutelu) 7. august 2015, kell 00:06 (EEST)

Ka "Eesti päritolu" on piisavalt hea selleks, et sellele artiklis kohe tähelepanu juhtida. Muidu ei panekski tähele, et on sündinud Tallinnas. --Ssgreporter (arutelu) 7. august 2015, kell 00:13 (EEST)

Võib-olla küll. Mul ei ole piisavalt faktiteadmisi, et öelda, kas ma omistaksin talle "Eesti päritolu", aga noh, kui Presidendi Kantselei nii ütleb, küllap siis on. Me ei väida sellega midagi kuigi määratletut. Andres (arutelu) 7. august 2015, kell 00:18 (EEST)

Lause alguses kirjutatakse Eesti alati suure tähega. Vaata ka [2] ja En:Category:American_people_of_Estonian_descent. Seega, vähemasti on arvestavaid teiseseid allikaid, mis on Melissa Welssi lugenud kas Eesti või eesti päritolu olevaks. Kuivõrd viide Eestile on lause alguses, siis ei ole tõesti üheselt selge, kumba päritolu (kas riigilist või etnilist) on allikas silmas pidanud või kas allikas üldse soovis seda päritolu kategooriat algustähe alusel eristada. --VillaK (arutelu) 7. august 2015, kell 00:22 (EEST)

Jah. Andres (arutelu) 7. august 2015, kell 00:35 (EEST)

Mis puutub veel etnilisse päritolusse, siis meie artikkel Mena Suvari ei pea vajalikuks avalauses selle kohta midagi öelda. Andres (arutelu) 7. august 2015, kell 00:38 (EEST)

Ka minu meelest ei peaks see avalauses olema. See ei anna ka ju midagi juurde, sest pole arusaadav, mida sellega mõeldakse, pigem eksitab. Sellest saab alati allpool pikemalt ja arusaadavalt kirjutada. Me ju ei pane tavaliselt kunagi esimesse lausesse kirja kõiki veerandikke inimese päritolust. --Epp 8. august 2015, kell 03:12 (EEST)

Tegin vähemalt suure algustähe.

Kategooria "Eesti diplomaadid" on minu meelest eksitav. Andres (arutelu) 8. august 2015, kell 04:29 (EEST)