Arutelu:Meliss

Millest see artikkel räägib? Andres 7. jaanuar 2011, kell 15:37 (EET)

See räägib ürdist. Pidi ju olema, et kasutamine on eraldi, miks siis nüüd see taimega kokku pannakse? Ulrika 7. jaanuar 2011, kell 18:28 (EET)

Ürdist räägib umbes pool artiklist, ka definitsioon ei räägi ürdist. Andres 7. jaanuar 2011, kell 18:35 (EET)

Paistab, et meie arusaam ürdist on erinev. Mida sina selle all silmas pead? Ulrika 7. jaanuar 2011, kell 18:49 (EET)

Ürt on taime maapealne osa maitseaineks või ravimiks. Ravimite puhul on küll ka droogid spetsiaalsete nimedega. Ja kindlasti ei mõtle ma elava taime maapealset osa. Andres 7. jaanuar 2011, kell 18:56 (EET)

Droogi nimi on muide melissilehed. Aga me võime teha ühtse artikli. On ka melissiõied. Andres 7. jaanuar 2011, kell 19:00 (EET)

Seda minagi. Artiklis üritasingi anda ülevaate melissi maapealse osa kasutamisest. Mida tähendab "elava taime maapealne osa"? Ma ei näe põhjust nii detailseks minna, et lehtedest ja õitest eraldi artikleid kirjutama hakata, eriti arvestades, kui paljude oluliste taimede kohta üldse info puudub. Ulrika 7. jaanuar 2011, kell 19:09 (EET)

Noh, vars ja lehed jne, mis kasvavad.

Minu meelest ei ole tarvis eraldi ülevaadet taime maapealse osa kasutamisest. See võib ju vabalt taime artiklis olla; pole ju iseenesest tähtis, kas kasutatakse maa-alust või maapealset osa.

Sa ei pea hakkama eraldi artikleid kirjutama, seda võib keegi teine ka teha. Tähtis on aga mõisted lahku viia. Võiks ju hoopis ette näha artiklid Melissilehed ja Melissiõied artikli Meliss (ürt) asemel. Peamiselt kasutatakse lehti. Aga kasutamine ilutaimena on midagi hoopis muud, seda pole põhjust eraldi artiklisse viia.

Minu meelest ei pea sellepärast kiirustama, et olulised artiklid on tegemata. See võtab niikuinii väga palju aega. Aga kui olemasolevad põhjalikult teha, tuleb ka tegijaid juurde. Andres 7. jaanuar 2011, kell 19:32 (EET)

Melissivaim ongi sama mis Melissengeist. Andres 7. jaanuar 2011, kell 19:35 (EET)

Kui võtta konkreetselt meliss, siis ma ei näe endiselt vajadust õitest ja lehtedest eraldi kirjutada. Seda võiks kaaluda näiteks koriandri puhul, kus roheline ürt ja seemned ehk annaksid eraldi artiklite mahu välja.

Miks ilutaimena kasvatamine midagi muud on? Hetkel on juttu maitsetaimedest aga kui järg jõuab ilutaimede kätte? Saan aru, et dekoratiivsordist räägitakse liigi artikli juures aga dekoratiivliikidest? Kui praegu on suundumus, et taimeartiklis on vaid kuiv kirjeldus, siis kas ilutaimena kasutamise kohta tuleb eraldi artikkel?

Tõepoolest, mu saksa on nii kehvake, et kohe ei ühendanud ära. Kohe võtan midagi ette. Ulrika 7. jaanuar 2011, kell 20:21 (EET)

Noh, melissilehed ja melissiõied on konkreetsed mõisted ja asjad, mis erinevad taimest ja omavahel. Näiteks keemiline koostis käib ilmselt melissilehtede kohta. Eraldi artiklitel on see eelis, et lugeja jõuab lingiga täpselt õigesse kohta. See ei tähenda, et need artiklid peab kohe ära tegema (ka taimeartiklis tuleb neist lühidalt rääkida), aga nad võib vähemalt ette näha.

Kui pikk see artikli mõõt Sinu meelest siis on? Usun küll, et melissi kohta saaks terve raamatu kirjutada.

Ilutaimed ongi taimed ise. Neil ei ole ka mingit muud nimetust. Igast sordist saab kirjutada eraldi artikli, ja peakski kirjutama. Mitte et sellega kiire oleks.

Dekoratiivliikide ülevaade peaks olema perekonna artiklis. Selge see, et iga liigi kohta peaks olema eraldi lehekülg. Miks peaks olema ilutaimena kasvatamise kohta eraldi artikkel? See oleks vajalik ainult juhul, kui artikkel muidu liiga pikaks läheks.

Taimeliigi artikli juures kipub olema kuiv kirjeldus sellepärast, et artiklid ei ole põhjalikud. Andres 7. jaanuar 2011, kell 20:32 (EET)

Kui ainest on vähe, võib ju ka artikli ette nägemata jätta, kui melissilehtede kohta on ilmselt palju ainet.

Üks põhjalikumaid taimeartikleid on valge vesiroos, samuti harilik sinilill. Seal ei ole eraldi artikleid ette nähtud. Andres 7. jaanuar 2011, kell 20:43 (EET)

Long story short: peaks ikkagi mingid reeglid (või pehmemalt öeldes kondikava) paika panema, millest alustajad saaksid juhinduda. Võin osaleda töögrupis :-) Ulrika 7. jaanuar 2011, kell 21:38 (EET)

Ligikaudsed reeglid võib muidugi paika panna. Põhireeglid on minu meelest, et iga pealkirja all peaks rääkima sellest, mida pealkiri ütleb, ja eri mõistete jaoks tuleks ette näha eraldi artiklid. Vähemalt tuntud mõistete kohta peaksid olema. Andres 7. jaanuar 2011, kell 21:52 (EET)

Muide, sinilillele ma lisasin droogide lingid. Andres 7. jaanuar 2011, kell 21:52 (EET)