Arutelu:Looming (ajakiri)

Puudub lehekülg Looming. Andres 16. aprill 2007, kell 15:07 (UTC)

Peaaegu kõik senised lingid tähistavad ajakirja "Looming", ja neid on hea hulk. Kk 29. detsember 2008, kell 21:17 (UTC)

Millise pealkirja all siis loomingust rääkida? Neid linke on lõplik arv, need tuleb lihtsalt parandada. Andres 29. detsember 2008, kell 21:24 (UTC)

Ju tuleb need parandada jah. Ajakirjast rääkiv artikkel jäägu ikka selle nimega nagu siin on, Looming (ajakiri). Kk 29. detsember 2008, kell 21:26 (UTC)

Minu teada ka Loomingu Raamatukogu oli algul Loominguga seotud. --Improvisaator 30. detsember 2008, kell 11:32 (UTC)

Loomingu Raamatukogu asutati Loomingu lisana. Loomingu Raamatukogu toimetaja oli Loomingu peatoimetaja asetäitja. Kas see oli kohe algul nii, pole teada. Tõenäoliselt korrastati ametinimetused selliseks siis, kui loodi kirjastus Perioodika. Loomingu peatoimetajal oli nõukogude ajal lõpupoole kaks asetäitjat, üks Loomingu alal ja teine Loomingu Raamatukogu alal. Loomingu Raamatukogu alal tegutsejat nimetati ühtlasi ka Loomingu Raamatukogu toimetajaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus kirjastamis- ja alluvussüsteem ebamääraseks, kas siis oli Loomingu toimetajal kaks asetäitjat, ei ole kindel, tõenäoliselt nii ei olnud. Loomingu Raamatukogu muudeti iseseisvaks ajakirjaks aastal 2008, sellest ajast peale on toimetuse juhi ametinimetus peatoimetaja. Eri aegadel võis olla erinevaid väljaandjaid, kuid 1970. aastaist peale nõukogude aja lõpuni oli väljaandjaks kirjastus Perioodika. (Andmed kontrollitud, aga võivad vajada täpsustamist.)--Vikker 22. aprill 2009, kell 08:47 (UTC)

"Ajakirja sisulise külje eest kannab peatoimetaja valimise kaudu hoolt Eesti Kirjanike Liit." Imelik lause. --Niki 1. mai 2009, kell 10:55 (UTC)

Kas nüüd on parem? Andres 1. mai 2009, kell 19:57 (UTC)

Selgituseks. Loomingul olid oma novellivõistlused, millega oli olnud alati pahandusi, sest tulemused ei meeldinud võimudele; ka Loomingu talvekooliga oli sama - need said kirjanduselu sündmusteks. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 90.191.63.142 (arutelu • kaastöö) 22.05.2009.

Seletan parandust ja sisse toodud lauset "Looming on vanim eesti kirjandusajakiri, mida saab lugeda asutamisest peale tänaseni järjepidevalt ilmunuks." Eesti vanim kirjandusajakiri oli J. Jõgeveri asutatud Eesti Kirjandus, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940 ja oli peamisi kirjandustead. lühiuurimuste ja arvustuste avaldajaid; nende kõrval ilmus ka muud. Loomingu puhul on tähtis tema järjepidevus, mis Teise maailmasõja ajal siiski korraks katkes. --Excalceus 24. veebruar 2010, kell 17:17 (UTC)

Arvan, et "saab lugeda" ei ole hea. Võiks ehk öelda "vanim praegu ilmuv kirjandusajakiri". Tähtis on, et see oleks sama ajakiri; kas seda saab kahtluse alla seada? Andres 24. veebruar 2010, kell 17:49 (UTC)

See on õige. Teen paranduse. --Excalceus 15. aprill 2010, kell 20:06 (EEST)[vasta]

Et Loomingu kaastöölisteks on enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Loomingut sageli nimetatud parlamentaarseks ajakirjaks, mis F. Tuglase seisukoha järgi on kutsutud avaldama eesti kirjanike loomingut "seinast seina".

Tuglase seisukoht peaks olema eraldi lauses, muidu pole sõnastus korrektne. Andres 24. veebruar 2010, kell 17:49 (UTC)

oli kogu nõukogude okupatsiooni ajal partei ja tsensuuri hoolika järelevalve all

Peaks vist olema "Nõukogude okupatsiooni". Ja "kogu" ei tohiks õige olla. Andres 30. aprill 2010, kell 23:08 (EEST)[vasta]

nimetatud põhjusel ning et

See konstruktsioon ei ole minu meelest korrektne. Igatahes ei ole lause hõlpsasti loetav.

sai karistada ... poolt

Mul riivab see kõrva. Ma ei tea, kas "käest" siin sobib; võiks ehk olla alaltütlev kääne. Andres 30. aprill 2010, kell 23:18 (EEST)[vasta]

Viide osas ==Aastail 1923-1940== käib kogu lõigu kohta. Tekst on makismaalselt lähedane K. Raidi tekstile. --Troojamägi 2. mai 2010, kell 22:04 (EEST)[vasta]

Kas ainult alajaotuse teise lõigu kohta? Miks siis lõigu sees sama viide on? Andres 9. mai 2010, kell 08:52 (EEST)[vasta]

Sain aru, viimane on koondviide. Aga see käib siiski kahe lõigu kohta. Kõige korrektsem oleks viidata iga väite kohta eraldi lehekülg. Seda saab teha ka stiilis Raid 2002:124 jne.

Iga väite puhul viidata leheküljele muidugi on korrektne. Ainult kas see ei vii siis, kui artikkel hakkab välja kujunema, lõpuks viitemassi meeletule paisumisele? Kas ei ole imelik, kui iga lause või isegi lauseosa on viidatud? Kas see lugemist ei sega? Muide, viitenumbri lisandumisel reavahe suureneb ja see pole just kena, kui read on eri vahedega. Mõnes võõrkeeles seda probleemi ei ole, pilt on ilusam. --Troojamägi 19. mai 2010, kell 13:13 (EEST)[vasta]

Minu meelest võiks niimoodi viidata ka ilma viitenumbrita, lihtsalt sulgudes. Andres 19. mai 2010, kell 16:13 (EEST)[vasta]

Kärner tegi mõningaid uuendusi ja Semperi ajal oluliselt ei muutunud. Siin oleks tarvis rohkem konkreetsust. Kas Semper säilitas Kärneri uuendused? Andres 9. mai 2010, kell 08:48 (EEST)[vasta]

- Võib-olla leiab aja jooksul rohkem konkreetsust mujalt, aga Raidil ei leidu konkreetseid tõendeid või näiteid rohkem kui see, et Kärneri ajal “laiendati “Ringvaate”osa,”, “otsustati korraldada ankeete ja kirjanduslikke intervjuusid ning panna rohkem rõhku artiklitele ja esseedele”. [NB! Raid ei ütle, et tegelikult ka tõesti korraldati, vaid räägib soovist korraldada ja rõhku panna. Täpsem teadasaamine nõuaks raamatukogus vaatamist, mis praegu pole võimalik. - Troojamägi]. Semperi kohta öeldakse, et “Semperi juhtimisel “Loomingu” üldilme oluliselt ei muutunud. Avati mõned uued rubriigid, mõnevõrra rohkem hakaks laekuma kaastööd.” Selle kohta, kas Semper säilitas Kärneri uuendused, ei öelda midagi. --Troojamägi 19. mai 2010, kell 13:13 (EEST)[vasta]

ajakirja esimene number võis ilmuda 28. aprillil 1923

Miks "võis ilmuda", mitte "ilmus"? "See andis tulemusi" on vist ülearune. Andres 9. mai 2010, kell 09:01 (EEST)[vasta]

“Kirjanike toetuspalve valitsusele ja märgukiri haridusministeeriumile andsid tulemuse, nii et ajakirja esimene number võis ilmuda 28. aprillil 1923.” Nõus, et lause pole parim. Noh, võib panna “sai ilmuda”. “Tulemus” tundub siiski vajalikuna, sest asi oli raha ja loa saamises. Raidilt kahjuks ei leidnud midagi selle kohta, kuidas väljande registreerimise, toetuse saamine jmt täpsemalt käis, selle tõttu on lausegi nii nagu see on. Kui leiab uusi allikaid, saab täpsustada. Siin algallikateta vist ei saagi. --Troojamägi 19. mai 2010, kell 13:13 (EEST)[vasta]

Kui öelda "sai ilmuda", siis jääb ikkagi ebamääraseks, kas ta ilmus. Andres 19. mai 2010, kell 16:13 (EEST)[vasta]

--- avaldama avalikkuse tähelepanu äratanud materjale

Jääb mulje, nagu oleks avaldatud materjale, mis juba olid avalikkuse tähelepanu äratanud. Andres 8. juuni 2010, kell 20:07 (EEST)[vasta]

Õige märkus. Tegin paranduse. Varasemast märkusest. "sai ilmuda" lähtub K. Raidi tekstist, aga muutsin ka selle ära. --Troojamägi 8. juuni 2010, kell 20:27 (EEST)[vasta]

peatoimetaja Kalle Kurg sai karistada nii Kirjanike Liidu kui ka kohaliku kõrgeima parteivõimu käest

Võib-olla see ei ole selle artikli teema seisukohast oluline, aga tahaks teada, milles need karistused seisnesid. Andres 8. juuni 2010, kell 20:40 (EEST)[vasta]

Praegu on nii täpselt, kui saab. Karistamisest on juttu K.-O. Veskimägi raamatus "Nõukogude unelaadne elu", aga ei ole öeldud, mis karistused olid Kirjanike Liidus ja EKP Keskkomitee bürool, ehkki on olemas isegi büroo protokolli number. Algallikat peab minema uurima, seda muidu ei saa. Kõik, mis mujalt leida, on sama ebamäärane. Kui on midagi kindlat, millele viidata, saab juurde pandud. Kuigi see, jah, ei tundus selle loo seisukohast tõesti oluline. --Troojamägi 8. juuni 2010, kell 20:55 (EEST)[vasta]

LUBAMATU NÕKSUGA KOMMERTSREKLAAM AJAKIRJALT LOOMING. Valides näiteks Loomingus ilmunud luulelinke Vikipeedias käsitletavate eri isikute lehekülgedel, ilmub Loomingu käesoleva aasta kolmas number koos ajakirja neljanda numbri eelreklaamiga. Selline Vikipeedia linkide muutmine ei ole õige asi. --Niki (arutelu) 10. aprill 2013, kell 14:40 (EEST)

Muutsin valeteate. Päises väidetakse, et Looming on nädalaleht ja selle omanik on Markleis OÜ. Need on valeteated. Looming on kuukiri ja selle väljaandjaks on Sihtasutus Kultuurileht. --Niki (arutelu) 23. september 2020, kell 21:33 (EEST) Palun abi, sest päise uue malli loomine teatega, et tegemist on ajakirjaga mitte ajalehega ei õnnestunud. --Niki (arutelu) 23. september 2020, kell 21:44 (EEST)[vasta]

Kas pole eksimus, kui artiklis on haaktud väitma, et Teet Kallas on olnud lühikest aega aastal 1968 Loomingu peatoimetaja? T. Kallas sai parteiliikmeks aastal 1979 ja on täiesti ebatõenäoline, et aastal 1968 oleks ta kinnitatud peatoimetaja koosseisuliseks asetäitjaks, isegi lühikeseks ajaks. T. Kallas on olnud aastal 1981 lühikest aega väljastpoolt püsikoosseisu võetuna ajakirja Looming peatoimetaja ajutine asendaja e. kohusetäitja, O. Kruusi koostatud teatmikus nimetatud kui at, millest on nähtavasti segadus tekkinud. -- Brita 27.aprill 2024, kell 18:30 (EEST)