Arutelu:Lemmi Oro

Võib-olla selle Maksu- ja Tolliameti aumärgi kohta peaks olema eraldi artikkel. Andres (arutelu) 21. detsember 2014, kell 10:27 (EET)

Link Maksu- ja Tolliametile ei anna seal minu meelest midagi, sest vaevalt hakatakse tollel leheküljel selle aumärgi kohta kirjutama. Arvan, et see ei kuulugi teema alla.

Minu meelest ka see Nordkircheni kõrgkool väärib artiklit. Kohalike valimisliitude kohta meil seni artikleid ei ole, aga minu meelest võiks olla. Andres (arutelu) 21. detsember 2014, kell 10:31 (EET)

Kohalike valimisliitude kohta võiks tõesti olla Vikipeedia artiklid, esimeses järjekorras vähemalt nende valimisliitude kohta, mis on tegutsenud pikemalt (enam kui ühe valimistsükli), millel on oma tegevusprogramm ja mille esindajaid on ka reaalselt valitud volikogudesse - ehk siis sellised valimisliidud, mis vastavad teatud tähelepanuväärsuse kriteeriumidele. Saku valimisliit Kodu on näide sellistele kriteeriumidele vastavast valimisliidust, vt [1].

Nordkircheni finantskõrgkooli kohta on artikkel Saksa Wikipedias. Kui on vaba tööjõudu, et sarnaseid teiste riikide kõrgkoole ka Eesti Vikipeedias kajastada, siis miks mitte.

Õige, et Riigi Maksuamet peab suunama Maksu- ja Tolliameti leheküljele, hea kui sinna tekiks alalõik ameti ajaloost ja varasematest nimedest. Tallinna Maksuamet oli Riigi Maksuameti kohalik struktuuriüksus (kuni 01.09.1997). Milline on üldine praktika riigiasutuste endiste (nüüdseks likvideeritud või reorganiseeritud) struktuuriüksuste kajastamisel? Analoogiad on nt Narva Pensioniamet (nüüd Sotsiaalkindlustusameti Narva klienditeenindus), Pärnu Haigekassa (nüüd Eesti Haigekassa Pärnu klienditeenindusbüroo) või Tartu Tööturuamet (nüüd Eesti Töötukassa Tartumaa osakond). Ajaloost on olemas Riigikohtu otsuseid (nt "XXX vs Tallinna Maksuamet" või "YYY vs Narva Pensioniamet") kus vastavad asutused on olnud kohtus kostjaks. Samas ei ole need asutused kunagi olnud päris iseseisvad, vaid siiski mõne täitevvõimu asutuse allasutused/rakendusüksused.--VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 10:29 (EET)

Artikli loomiseni võib minna aastaid, siin on lihtsalt tarvis otsustada, et artiklit on tarvis, ja vajaduse korral pealkiri ette näha. Kui artikkel tuleb, siis on ka link kohe olemas. Punase lingi olemasolu aitab artikli tegemisele kaasa. Kui me paneme näiteks kõrgkooli nime juurde linna lingi, siis sellest lingist kuigi palju kasu pole.

Artikli vajaduse määramine tähendab selle lülitamist nö tööplaani. Ma kaldun selles küsimuses olema pragmaatik ja ei taha võtta enda ega ka lisada teiste tööplaani asju, mille osas mul puudub veendumus, et kas keegi kunagi neid plaane täita suudab või kas see üldse hädavajalik on, sest lisaks Vikipeediale jääb alati ju ka lihtsalt võimalus erinevatest andmebaasidest vajalikke andmeid otsida. Püüan edaspidi ka hoiduda kaasarääkimast erinevate artiklite vajaduse teemadel, samuti ei plaani ma osaleda ühegi artikli vajaduse hääletusel. Lähtun mh sellest, et ka Vikipeedia toimetajatel on õigus eksida. --VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 15:52 (EET)

Ma ei ole nõus, et Riigi Maksuamet peaks tingimata minema Maksu- ja Tolliameti leheküljele, sest praegune amet on loodud kahe ameti ühendamise teel (tegu ei ole Maksu- ja Tolliameti endise nimega) ja kummastki endisest ametist oleks minu meelest selguse huvides parem eraldi rääkida. Maksu- ja Tolliameti artiklis tuleb muidugi kirjutada ka sellest, kuidas see asutus loodi.

Ma ei tea tegelikult, kes selle ümbersuunamise tegi, mina seda ei teinud. Eeldatavasti keegi administraatoritest tegi, sest esialgu oli see link punane. Oletasin, et see olid Sina, kuivõrd Sa seda artiklit redigeerisid, aga ju siis oli keegi teine. Möönan, et ilmselt oli sõna "peab" seal lauses liiga range. Ei pea. Kuid ma ei ole ka nii veendunud separatist kui Sina. Pigem on siin tegemist kaalutlusotsusega, kus tuleks kaaluda, kas tänaseks minevikku jäänud asutusel Riigi Maksuamet on selline roll Eesti halduskorralduslikus ajaloos, et õigustab eraldi artiklit. 25 aasta jooksul on Eestis väga palju erinevaid asutusi omavahel ühendatud, struktuure on väga palju muudetud. Hetke seisuga on Vikipeedias sellest kirjust halduskorralduslikust lähiajaloost vaid väga väike osa. --VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 13:42 (EET)

Mina panin ainult lingi.

Jah, praegu on väike osa, aga selleks entsüklopeedia ju ongi, et aidata neis asjus orienteeruda. Asi pole selles, kui tähtis mingi asutus on olnud, vaid selles, et kui me jõuame maksuameti lingiga maksu- ja tolliameti leheküljele, siis tekib segadus. Lugeja võib arvata, et see on sama asi. On muidugi mõeldav, et maksuametis kirjutatakse maksu- ja tolliameti artiklis eraldi alajaotuses ning suunatakse kohe sellesse alajaotusesse, aga kui juba eraldi alajaotuse võib teha, siis oleks kogu esitus minu meelest selgem, kui oleks eraldi artikkel. See on minu arvamus; küllap on ka neid, kes eraldi artiklit ei poolda. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 14:52 (EET)

Arvan, et meil üldist praktikat pole, pigem peaksime kokku leppima, kuidas teha. See, kas asutus on iseseisev, pole minu meelest oluline, ka struktuuriüksuste kohta võivad artiklid olla. Aga ükskõik missugune kokkulepe ka ei oleks, kui me siin mingit asutust mainime, siis peaks olema link. Kõige parem on minu meelest, kui link on sel kujul, nagu seda mainitakse, ja siis võib seal olla kas artikkel või ümbersuunamine.

Nõus, asutuse iseseisvus ei ole determinant, vaid ainult üks kaalutlus teiste seas, mida kasutada tähelepanuväärsuse määramisel. Üldisem küsimus on ikkagi see, et millisele tasemele tähelepanuväärsuse latt seada. Kindlasti saab väita, et kõik, mis on eksisteerinud, on järelikult ka kellegi tähelepanu pälvinud. Ja Tallinna Maksuamet on omal ajal vaieldamatult tuhandete tallinlaste tähelepanu pälvinud, kes on sellele asutusele oma tulusid deklareerinud (ja oodanud järjekordades, et tuludeklaratsioone üle anda). Teisalt ei ole Tallinna Maksuamet saanud kunagi ajada oma maksupoliitikat ega isegi rakendada maksundusalast halduspraktikat, mis erineks kuidagi näiteks Tartu Maksuameti halduspraktikast. Ma ei taha siin sugugi võtta seisukohta ühelt poolt ega teiselt poolt, vaid lihtsalt osundada mõningatele kaalutlustele, mida minu hinnangul tuleks arvesse võtta asjakohase kokkuleppe kujundamisel. Mulle piisab, kui Te lepite omavahel kokku ja annate sellest ja sarnastest kokkulepetest kusagil süstematiseeritud kujul ja koos põhjendustega teada. Väga raske on otsida erinevate artiklite arutelude alt, et kas äkki on keegi kusagil midagi sarnasel teemal juba arutanud ja kui, siis mida otsustati. Ja siis on ka väga raske teha konstruktiivset kaastööd. Hetkel jääb domineerima nagu selline mulje, et ei nii ei ole hea ja nii ei ole, aga üldist praktikat ja kokkulepet meil ei ole ja tuleks kokku leppida. Ma usun, et Sa ei taha sellist muljet jätta, aga selline mulje kipub jääma. --VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 13:42 (EET)

Kui mulle tundub, et on asju, mille peale Sa ei lihtsalt ei tule, siis ma katsun sellest teada anda.

Kui tähelepanuväärsuses tekib lahkarvamusi, siis diskuteeritakse. Enamasti lahkarvamust ei ole. Ja mulle ei tundu realistlik, et me saaksime ette kõik juhtumid ära otsustada (on ka neid, kes arvavad teisiti); üldine arvamus võib ka aja jooksul muutuda. Mulle tundub, et on lugejal on oluline aru saada, mis asutus see oli: kas see oli riiklik või kohaliku omavalitsuse asutus ja mis volitused sel olid.

Meil on kokkuleppeid vähe ja need on ka reeglite all kirja pandud. Mõnes asjas ka kirjutamata kokkuleppeid, aga need ei saa Sind siduda, kui Sa ei ole kokkuleppe tegemisel osalenud ja Sul on argumente selle vastu. Siis algab arutelu uuesti.

Ma ei ole kindel, kas ma väljendusin küllalt selgesti. Kui ma ütlen, et miski pole hea, siis ma väljendan isiklikku arvamust. Ja ma teen seda sellepärast, et ma eeldan, et Sa pole jõudnud kõige peale mõelda. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 14:52 (EET)

Muide, ka see eriala (tänases mõistes õppekava), mille Lemmi Oro lõpetas, väärib minu meelest artiklit. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 10:59 (EET)

See eeldaks vist, et keegi Vikipeedia toimetajatest läheb Lemmi Orot intervjueerima, et selgitada, kas ikkagi oli tegemist erialaga (ehk õppekavaga) või olid need mingid lühemaajalised kursused (nn täienduskoolituskursus). Avalikest allikatest selle kohta täpsemaid viiteid ei õnnestu leida. Artiklis esitatud viide räägib kursustest. --VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 13:42 (EET)

Viidatud allikas on otsesõnu öeldud, et ta õppis sellel erialal. Ma veendusin, et see oligi eriala ametlik nimetus, lühendatult nimetati seda infotöötlemiseks. Kui ma õigesti aru saan, sai sellelt insener-ökonomisti kvalifikatsiooni. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 15:10 (EET)

Kui ma õigesti mäletan, oli see TPI-s üks populaarsemaid erialasid ja sinna oli raske sisse saada. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 15:11 (EET)

Vabandust, sain kuidagi valesti aru, et see jutt käis ka tolle Saksa kõrgkooli kohta. TPI eriala on jah teine lugu. --VillaK (arutelu) 22. detsember 2014, kell 15:33 (EET)