Arutelu:Laser

Definitsioon paistab olevat vale. Laser on seade, mis definitsioonis mainitud valgusvoogu genereerib. Andres 13. september 2006, kell 11:19 (UTC)

See artiikel ei paista miskipärast olevat eriti teaduslik (näiteks üks eriti hea tekstiosa: kuskil seal vahel on filtrid ja muud värgid).

Oleks tore, kui siia varsti midagi asjalikku tekiks, sest mul on juhtumisi vaja varsti laserite kohta referaat kirjutada. Kui aga ei teki, siis loodetavsti olen peatselt piisavalt kompetentne, et ise see artikkel põhjalikult ümber kirjutada.

iffcool 28. oktoober 2006, kell 21:42 (UTC)

Vale pilt

Kasutusvaldkondade juures olev pilt "Lasereid kasutatakse ka maamõõteseadmetes" on täielik jama. Pildil kujutatud seade on optiline nivelliir. Laseriga igasugune seos puudub.

Võtsin pildi maha. iffcool 3. juuni 2008, kell 12:39 (UTC)

---

Vana algus on üle kirjutatud. --Epp 7. november 2011, kell 00:52 (EET)

Head vanad pildid on kaotsis. See on raske viga. Taivo 7. november 2011, kell 15:22 (EET)

Vanade piltide puudumine on tõesti probleem, kavatsen parandada. Samas ei näe probleemi vana alguse ülekirjutamises, kuna mingit infot kaotsi pole läinud: kõik mis oli enne kirjas on ka nüüd olemas. -- Trepan 7. november 2011, kell 23:42 (EET)

---

Artikkel on sisukas ning ülesehituselt loogiline. Ajaloo peatükki võiks natukene pikemaks kirjutada. Alustada võiks juba maseritest ja jõuda välja tänapäeva ülivõimsate laseriteni (National Ignition Facility). Eraldi võiks välja tuua ka laserite tähtsuse tänapäevase tehnoloogia konstektis. Tekstis on küll mainitud erinevaid kasutusvaldkondi, ent üldiselt kipub jääma mulje, et CD/DVD mängijad ongi lasertehnoloogia tipp. Andmeside, silmade laserlõikus, gravitatsioonilainete avastamise seadmed, holograafia jne. Samuti võiks lühidalt selgitada, miks kasutatakse ka terminit kvantgeneraator.

Viitamisega on hästi. Ehki laserite ehituse teemal on kindlasti väga palju materjale millele saaks viidata.

Artiklis on kasutatud mõisteid, mis vajaksid kindlasti kas lahtiseletamist või siselingiks muutmist: stimuleeritud kiirgumine, monokromaatsus, pöördhõive seisund, kvantsaagis, temperatuuri gradient. Viimast kahe kasutamist saaks ehk isegi pikema ja üldisema eestikeelse katkega üldse vältida, teised tuleks miinimumina siselinkideks muuta.

Teises lauses olevad jutumärgid on tarbetud ning lauselõppu on sattunud kaks punkti. Kaaluda tuleks süsinikdioksiid-laseri kirjutamist antud kujul, mitte lühendi abil.

"Voimsus tavatult suur ule 10%", "Selliseid materjale pumbatakse lühema lainepikkusega valgusega", "Alla keskmise võimsusega laserdioode" on katked, mis tuleks ümber sõnastada. Esimeses katkes väljendub võimsus protsendina, mis on ilmselgelt vale, teises jääb mulje aine pumpamisest, mitte pöördhõive tekitamisest. "Alla keskmise võimsusega" kõlab kummaliselt, ehk oleks parem keskmisest madalama võimsusega. Sõnast "infrapunast" on r puudu, sõnast "elektriboolu" on b üle ja v puudu.

Siselinke võiks rohkem olla. Näiteks kõik keemilised elemendid peaksid korra lingitud olema (heelium, neoon).

Üldmulje artiklist on väga positiivne. Artikkel on sisukas ning loogilise ülesehitusega. Tekst on hästi jälgitav, mõned ehk liiga erialased terminid välja arvatud, ja keeleliselt korrektne.--BlueBirdy 11. november 2011, kell 00:39 (EET)

Parandasin keelevead, lisasin natuke siselinke. Mõistete lingistamisega/lahti seletamisega tegelen lähiajal. Samas ajaloo ja ja kasutusalade (piisavalt põhjalik) lahtikirjutamine on juba piisavalt töömahukad, et jätta need kellegile teisele. - Trepan 13. november 2011, kell 21:42 (EET)

---

Definitsioon on arusaamatu.

• piki
• "pöördhõive" linkida
• tabeli viimases lahtris tekst vigane
• Lause algab ikka suure tähega.
• Arvu murdosa eraldab koma.
• "Tahkislaseri" esimeses lauses sõnakordus.
• "Selleks, et tahkislaserites ..." lauses koma puudu.
• Arvu ja ühiku vahel on tühik.
• Arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips
• "Tahkislaserites tuleb arvestada..." puudub "et"
• Lauses "Tahkislaserites tuleb arvestada..." puudu koma.
• "See tähendab, et isegi nõrk laser..." lauses kaks näpuviga.
• Klass IIIb/3B võib kahjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma. Mingi jama.
• Viidetes ja välislinkides tuleb tõlkida see tekst, mida saab tõlkida (teoste pealkirju jms pole vaja tõlkida). Adeliine 15. november 2011, kell 05:02 (EET)

Parandasin. -- Trepan 7. jaanuar 2012, kell 17:28 (EET)

Endiselt on head vanad pildid kaotsis. Siit saab näha, millised. Taivo 1. jaanuar 2012, kell 22:36 (EET)

Kaks pilti tõin tagasi, ühe pildi jätsin endiselt välja, kuna ei näe kahest katsestendi pildist võiks piisata. -- Trepan 7. jaanuar 2012, kell 17:28 (EET)

---

• piki kiirt
• Kaks lauset algavad sul väikese tähega.
• kahjustada kohest vigastust ??

Adeliine 1. veebruar 2012, kell 00:25 (EET)

Parandasin kirjavigu. -- Trepan 1. veebruar 2012, kell 01:01 (EET)

Pilt

Miks kolmas pilt välja võeti? Andres (arutelu) 7. mai 2015, kell 00:31 (EEST)

..indutseeritud

See päise...( Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse)...määratluses oleva sõna indutseeritud link on täiesti sobimatu. Mis puutub siia füüsika, teaduse, tehnoloogia teemasse induktsioon filosoofias, täiesti üleliigne ja arusaamatu. nimelik 17. juuni 2019, kell 00:10 (EEST)

..optilises osas

mis tekitab...kiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.. Segane lause, kas pole? Laserkiirgust tekitatakse nii nähtava valguse osas kui ka infrapuna ning ultraviolettkiirguse lainepikkustel..vms. Optiline ja nähtav valgus on ju seesama asi. Või kuidas? https://en.wikipedia.org/wiki/Laser#/media/File:Commercial_laser_lines.svg nimelik 19. juuni 2019, kell 17:06 (EEST)

Vt optika: "Enamasti käsitleb optika nii nähtava, ultraviolett- kui ka infrapunavalguse omadusi." Selle järgi ei ole sama. Anthrax11 (arutelu) 21. juuni 2019, kell 00:30 (EEST)

Aitäh parandamast, siin minu viga jah. Mu ettekujutused selle optikaasja piridest on hämarad, õpin:) nimelik 19. juuni 2019, kell 17:06 (EEST)

Disk laser

Peaks lisama peatüki Laserite liigid alla teema disk laser (peaks olema üks tahkislaseritest), mida kasutatakse laserlõikuses ja laserkeevituses. https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_laser --Nimelik (arutelu) 12. november 2022, kell 14:04 (EET)