Arutelu:Kuritegu

Karistusseadustiku §3 lg 3 ütleb: "Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine."

Selle artikli esimeses lõigus on kasutatud kuriteo definitsioonina legaaldefinitsiooni, mis ei ole põhimõtteliselt õige, sest legaaldefinitsioon määratleb mõiste ainult tinglikult, kindla õigusakti raames. Teisest küljest ei vasta antud definitsioon täpselt ka Karistusseadustikus antud definitsioonile. Andres 19:08, 25 juuni 2005 (UTC)

Üldiselt on kuriteol alati ohver ehk kannatanu, kelle õigusi kuritegu kahjustab.

Mis see tähendab: kas alati või mitte alati? Mitte ju alati. Mis tähendab: üldiselt?

käsitletakse ohvrina abstraktset kategooriat (ühiskondlik moraal, elukvaliteet vms).

kui moraali või elukvaliteeti käsitletakse ohvrina, siis nad ei ole kategooriad. Mis tähendab "abstraktne kategooria"? Milline kategooria ei ole abstraktne? Andres 19:12, 25 juuni 2005 (UTC)

Jep, see definitsioon oli kompromiss Karistusseadustiku täpse tsiteerimise ja yldiselt aktsepteeritava juriidilise mõiste vahel. Vaidlustamine on minu meelest liiast, aga kui Sa niimoodi kysimuse yles tõstad, siis olgu.

Mulle tundub, et niisugusel kujul on see eksitav. Kuriteo üldist mõistet ei saa anda Eesti Karistusseadustiku põhjal. Niisugust kompromissi ei ole tarvis teha, vaid tuleb selgesõnaliselt öelda, mis on mis. Andres 20:30, 25 juuni 2005 (UTC)

Vaata, Andres, me teeme Eesti Vikipeediat, ning oleks loomulik, kui me oleksime kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. Sest meie lugejad on enamasti Eesti Vabariigi kodanikud ning neid huvitab ilmselt eelkõige see, mida tähendab "kuritegu" Eesti Vabariigi seadusruumis. Seepärast see viidegi kohe algul Karistusseadustikule. Olen nõus, et see seadustik oma määratlustega ei ole kõige parem definitsiooni lähtealus, aga kui "kuritegu" määratlema hakata, siis tuleb minu arvates lähtuda ja alustada sellest, mida meie seadused selle kohta praegusel ajal ytlevad. /Lulu/

Ma ei ole sugugi kindel, et lugejat huvitab eelkõige see, mida peetakse kuriteoks siin ja praegu. Minu meelest tuleks rääkida kõigepealt kuriteo mõistest üldse (mõiste ajaloolisest arengust, eri kontseptsioonidest jms) ning alles seejärel eraldi sellest, kuidas Eesti seadused praegu kuritegu mõistavad (ja kuskil tleb muidugi räkida sellest, kas ja millised lahknevused eri riikide vahel on olemas). Aga igal juhul tuleb artiklis neid kahte asja eristada. Kui seda ei tehta, siis on artikli sisu minu meelest eksitav. Andres 21:26, 25 juuni 2005 (UTC)

Nõus, aga see on juba juristide rida. Minu teadmised nii sygavale ei ulatu. Ilmselt viiks see siis ka juba kehtiva Karistusseaduse analyysi ja kriitikani vastavas artiklis. Seal on väga palju ebaloogilisust ja ebatäpsusi. /Lulu/

Mis puutub norimisse "yldiselt" ja "kategooria" teemadel, siis, vabanda, aga kas midagi on väga halvasti või? Artikli sisu peaks ju arusaadav ja mõistetav olema. Või mis?

See ei ole mõeldud norimisena. Juhin lihtsalt tähelepanu häirivatele ebatäpsustele, mida ma ise ei oska parandada. Sisuliselt tähendab see, et neid kohti tuleb toimetada, kuid ma ise ei oska seda teha. Ma ei ütle, et neis kohtades on midagi väga halvasti, kuid sellised ebatäpsused on kindlasti halvad ning neist tuleks lahti saada. Andres 20:30, 25 juuni 2005 (UTC)

Üldiselt on kuriteol alati ohver ehk kannatanu, kelle õigusi kuritegu kahjustab. ... heh... mis siin võiks teistmoodi sõnastatud olla? "Üldiselt" on "alati"... kas see häirib? ... aga nii see ju ongi... hmmm... mõtleme veidi... /Lulu/

See võib ju nii olla, aga minu jaoks on sõnastus ikkagi segane ja ebamäärane. Kui "üldiselt" ja "alati" on üks ja seesama, siis võiks sõna "alati" ära jätta. Kui see ei ole üks ja seesama, siis ma ei saa aru, mis see tähendab. Ja sõna "üldiselt" võiks asendada näiteks sõnaga "enamasti", kui ma õigesti aru saan.

Kategooriat võib mõista mitmeti, aga selles kontekstis paistab see olevat midagi mõiste sarnast. Aga ohver ei ole ju mõiste, vaid see, mille kohta see mõiste käib. Sõna "abstraktne" roll on siin segane.

Ah-jaa, sõnaühend "õigusi kahjustab" tundub kummaline, aga võib-olla juristid räägivadki nii. Andres 21:26, 25 juuni 2005 (UTC)

Üldiselt kahjustab kuritegu ohvri ehk kannatanu õigusi. Võtsin välja, kuna see on vale.

Kriminaalmenetluses kehtib riiklikkuse põhimõte (KrMS § 5) ja kannatanul siin subjektiivset õigust pole. Kannatanul võib olla õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kas siis tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses tsiviilhagejana. --Heiki e 25. aprill 2007, kell 05:07 (UTC)

/muideks, mul on ylemine tööriistariba ära kadunud, ei saa alla kirjutada... Lulu/

Järgnev jutt ei puutu otseselt sellesse artiklisse, vähemalt sellisel kujul: Igat konkreetset kuritegu vaadeldakse jurisprudentsis selle toimepanemise seadusruumis. Eri aegadel ja eri ühiskondades võivad seadused (nii kirjutatud kui ka kirjutamata seadused) olla erinevad. Seetõttu ei pruugi tegu, mis mingil ajal või mingis ühiskonnas on käsitletav kuriteona, mõnel teisel taustal osutuda kuriteoks. --Heiki e 25. aprill 2007, kell 05:01 (UTC)

Miks? Andres 25. aprill 2007, kell 12:39 (UTC)

"seaduses ette nähtud rahaline karistus" - kuna olen saanud rahaliselt karistada helkuri mittekandmise eest - 160 krooni - siis olen kuriteo sooritanu ja kurjategija? Mnjah...--Hendrix 5. september 2008, kell 16:25 (UTC)

"Kuritegusid võib kahjustatava õigushüve alusel liigitada järgmiselt: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne." - arvan, et nii delikaatse loendi puhul jne. ei sobi. Peaks ikka täpselt ära loetlema juhtumid, mil sind kurjategijaks arvatakse--Hendrix 5. september 2008, kell 16:29 (UTC)

Minu meelest on kahjustatava õigushüve järgi välja toodud ainult viis esimest. Andres 5. september 2008, kell 16:53 (UTC)

Õigushüvede hulk pole ammendavalt loetletav. Lause sõnastus jätab mulje, nagu oleks tegu ammendava loeteluga, millest ka segadus. --Heiki e 5. september 2008, kell 20:49 (UTC)

1929. aasta Kriminaalseadustik

§ 3. Süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena surmanuhtluse või sunnitöö, nimetatakse raskeks kuriteoks.

Süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena vangimaja, nimetatakse kuriteoks.

Süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena aresti või rahatrahvi, nimetatakse üleastumiseks.

http://www.hot.ee/almanach/kriminaalseadustik.html --Numbriga kärumees 16. november 2011, kell 17:24 (EET)[vasta]

on tegu mis toob ühiskonnale tervikuna kahju aga tegijale toob õnnestmse korral suurt tulu ja sellest ka kiusatus kuritegusid teha. Iga üksiku tegemise kasulikkuse või kahjulikkuse suuruse üle otsustamine põhjustaks väga palju vaidlusi ja arusaamatusi. Selle vältimiseks on arenenud riikides koostatud põhjalikud eeskirjad koos selgitustega mida kuriteoks lugeda ja milline karistus iga konkreetse kuriteo eest määrata. Nende eeskirjade nimetus sõltub riigi ametlikust keelest ja ka tegijate fantaasiatest. Näiteks: Karistusseadustik, Kriminaalkoodeks. Samuti erinevad kuriteod ja karistused riikides päris palju. Mõnes riigis kehtib surmanuhtlus, mõnes mitte. Näiteks mitme kurieo puhul kohus Ameerikas liidab karistused aritmeetiliselt kokku ja palju kordi varastanud isik võib saada kokku karistuseks 300 aastat vanglat. Kindel, et sellist karistust lõpuni ta kanda ei suuda. Venemaal on kombeks lugeda väiksemad karistused suurema sisse ehk sisuliselt karistatakse ainult kõige rängema kuriteo eest. Samuti on vene õigussüsteemi omapära võrreldes Läänega, et on määratud summa millest väiksema varguse puhul karistus praktiliselt puudub. Miilits ei alustagi süüdlase otsimist kui summa on liiga võike. Eesti ei ole selles osas veel Vene õigussüsteemist koobunud sest väikest vargust sisuliselt ei karistata ja näiteks poevargad arvutavad alati varastatava kauba väärtuse kokku, et seda summat mitte ületada. NLiidus oli vaimukas karikatuur praktika kohta, et lubatav varguse määr sõltus ametikohast.

Võtsin välja. Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 20:15 (EEST)[vasta]

Mis vigu selles väljavõetud tekstis näete, et välja võtsite? Olen seda ka mujal märganud, et üks teema mida mingi nähtamatu tsensor keelab arutada, on Lääne ja NSVLiidu ehk Vene õigussüsteemi ja moraali erinevustest rääkimine või kirjutamine. Kui rohkem pinnida siis tulevad ainult emotsionaalsed hinnangud, et üks läbinisti halb ja teine läbinisti õige. Kas kohalt saab noor laps vastuse küsimusele, et miks ei tohi varastada ja kui kuri valitsus keelab, miks siis ei tohi kukutada seda paha valitsust? Lembit.Soolo (arutelu) 25. aprill 2015, kell 09:18 (EEST)[vasta]

Teemad ei ole keelatud, aga niisugune esitusviis ei sobi. Jutt peab olema asjalik ning autoriteetsetele allikatele toetuv. Selles, miks või kas ei tohi varastada, ei ole ühest arvamust. Ei ole lihtne veenda inimest, et kui tema ja tema perekond on näljas, siis ta ei tohi toidupala varastada. Andres (arutelu) 25. aprill 2015, kell 09:51 (EEST)[vasta]