Arutelu:Kuldlõige

Need lisatud valemid on ju lihtsalt varasema kordamine. Ja minu meelest peaks näidete puhul selgitama, mis asi seal kuldlõikes on. --Epp 21. mai 2010, kell 06:25 (EEST)

neid saab eelmistest küll tuletada aga ära tõin nad pigem selgema valemikuju pärast. Ja näidete puhul en:List_of_works_designed_with_the_golden_ratio lase käia. Arvan küll et jooniseid nagu en:File:Laon Cathedral's regulator lines.jpg lahti seletada on suht raske töö. Ahsoous 21. mai 2010, kell 14:07 (EEST)

Lisasin näidetele "lisa viide" märkuse. Saan aru, et neid jooniseid on raske lahti seletada, kuid öelda, et inimene või Parthenon kuldlõikes on, pole just kuigi informatiivne. Piisavalt keerukate objektide puhul võib ilmselt alati leida osi, mille mõõtmed teineteisesse ligikaudu kuldlõikena suhtuvad. Siia võiks lisada viite, pildi, selgituse või midagi neljandat, mis väidet "on kuldlõikes" veidi selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks muudaks. --Hardi 21. mai 2010, kell 14:31 (EEST)

Aga lisa siis viited - Mina ei hakka ref-e lisama, sest mõned seltsimehed on nende lisamise mõttetult keeruliseks muutnud -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:07 (EEST)

Lisasin siis raamatu kus on neli lehekülge sellest arvust räägitud, aga ma ei tea kas ma viitasin ikka õigesti -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 16:52 (EEST)

Kas see raamat kinnitab kõiki ses lõigus loetletud faktiväiteid? --Hardi 24. mai 2010, kell 21:40 (EEST)

Selles raamatus on kõik need asjad millest selles lõigus juttu on ära mainitud -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 21:41 (EEST)

Jääb arusaamatuks, mida Dan Brown kuldlõikega tegi. Andres 21. mai 2010, kell 08:54 (EEST) ---

Eemaldasin lisatud seosed, kuna need olid siin juba esitatud võrdustest väga elementaarse algebra abil tuletatavad. --Hardi 21. mai 2010, kell 14:42 (EEST)

elementaarselt küll, aga sa võtsid ka midagi muud maha ja sellisel kujul valemid on tegelikult parem meelde jätta ja ilusamad vaadata, nii et arvan et pane need tagasi -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:07 (EEST)

Ilu on teatavasti vaataja silmades. Kuldlõike puhul väärib meeldejätmist kõige esimene võrdus. Viimasest tuletatatakse ruutvõrrand, mida esitatakse traditsiooniliselt kujul ax^2 + bx + c = 0. Kõik muu on põhikoolifüüsika, st igaüks peaks antud ruutvõrrandit ehk iseseisvalt talle meeldivasse erikujju viia oskama. Antud juhul ei annaks need valemid artiklile ju mitte kui midagi juurde. Mida muud ma maha võtsin? --Hardi 21. mai 2010, kell 15:36 (EEST)

Lause pöördväärtuse kohta-- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:40 (EEST)

Ehk ei tasu neid lugejaid kiusata, kes arvutada ei oska või ei viitsi. Andres 21. mai 2010, kell 19:25 (EEST)

---

Kuldlõiget ei ole korrektne samastada arvuga φ. Kuldlõige on sirglõigu jaotus. Andres 24. mai 2010, kell 22:03 (EEST)

Kuldlõige on suhe. --Hardi 24. mai 2010, kell 22:44 (EEST)

Nii meie artiklis kui ka teistes teatmeteostes on kuldlõige defineeritud sirglõigu jaotusena. Nii et tegu on teise mõistega. Arvul φ on näiteks saksa keeles ka eraldi nimi. Ma ei väida, et arvu kohta peaks eraldi artikkel olema, aga korrektne oleks neil mõistetel vahet teha. Andres 24. mai 2010, kell 23:27 (EEST)

Kuldlõikeks nimetatakse üldjuhul vastavat suhet (kuigi tegemist pole enam lõikega). Sellele asjaolule viitavad kusjuures ka siinse artikli esimesed sõnad (Kuldlõige (ka jumalik proportsioon)...). --Hardi 25. mai 2010, kell 00:04 (EEST)

Kui soovid, võib ju kohad, kus kuldlõige suhet tähistab, asendada sõnaga jumalik proportsioon. --Hardi 25. mai 2010, kell 00:17 (EEST)

Sellest on vähe. Proportsioone vanasti arvudega ei samastatatud.

Praegune definitsioon välistab kuldlõike samastamise arvuga φ. Arvu φ saab defineerida suurema ja väiksema osalõigu suhtena. Proportsiooni mõiste ei sisalda seda, kumba kummaga tuleb jagada.

Ma viitasin allikatele lehel Arutelu:Fibonacci jada. Millise allika järgi Sa nimetad arvu φ kuldlõikeks või jumalikuks proportsiooniks? Andres 25. mai 2010, kell 00:19 (EEST)

Võtaksin lahti vastava artikli inglise vikis, mis on ju üsna hästi viidatud.

Jutt käib ikkagi sellest, et vastavat arvu on nimetatud kuldlõikeks. Kui jumalik proportsioon ei meeldi võib rääkida ka kuldlõike suhtarvust. --Hardi 25. mai 2010, kell 02:15 (EEST)

See oleks kindlasti parem. Andres 25. mai 2010, kell 02:34 (EEST)

Esteetika

Esteetika peatükis esitatud väited kuldlõike leidumise kohta looduses, arhitektuuris jm on vähemalt osaliselt valed (inimkeha, püramiidid, Parthenon, da Vinci looming). Vt nt kuldlõike artikli ingliskeelset versiooni. Kas siin viidatud Tim Glynne-Jones on kõigi nende väidete autor? Ta on ajakirjanik ja kirjanik, mitte matemaatik, arhitektuuriajaloolane või bioloog ehk järelikult mitte usaldusväärne allikas. --Minnekon (arutelu) 9. september 2022, kell 19:17 (EEST)

Seotud teemad

Kuldlõikega lähedalt seotud teemad on ka: Kepleri kolmnurk, Kuldne nurk ja Kuldne spiraal. Minu arvates võiks artiklis kuidagi täpsustada, et kuldlõike suhtearv fii on lõikude, mille pikkused on 1 ja ruutjuur 5-st aritmeetiline keskmine. --Nimelik (arutelu) 4. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)

Kahe arvu summa jagatud kahega on artiklis sees. Mida see juurde annab, kui me ütleme, et see on aritmeetiline keskmine? --Andres (arutelu) 30. jaanuar 2024, kell 22:52 (EET)

artiklis... geomeetriline keskmine. Selle asemel peaks olema aritmeetiline keskmine? --Nimelik (arutelu) 30. jaanuar 2024, kell 20:41 (EET)

Geomeetrilisest keskmisest on artiklis räägitud teises kontekstis. --Andres (arutelu) 30. jaanuar 2024, kell 22:52 (EET)

Millisest allikast artikli definitsioon pärineb? Vaatasin päise definitsiooni teistes keeltes ja seda keskmise võrdelise (geomeetrilise keskmise) mõistet ei leidnud. Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 18:24 (EET)

Seda ei pruugita otseselt öelda, aga kui a:b=b:c, siis b on a ja c geomeetriline keskmine. Kui panna jagamismärgi asemele liitmismärk, siis saame aritmeetilise keskmise. --Andres (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:03 (EET)

Kas a on kogu lõigu pikkus, b on kaheks jaotatud lõigu pikem osa ja c lühem osa? Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:10 (EET)

b siis 1,618.. korda suurem kui c? Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:11 (EET)

Kuldlõike puhul jah. --Andres (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 21:02 (EET)

artikli joonisel on ainult a ja b. Mis on siis c? Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:14 (EET)

Joonisel on teised tähistused. Minu a on a pluss b, minu b on a, minu c on b. --Andres (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 21:02 (EET)

Proovisin artikli definitsiooni järgi (..kuldlõikeliselt kaheks jaotatud lõigu suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa geomeetriline keskmine) kuldlõike arvulist väärtust leida ja vastuseks sain, et fii võrduks siis 1,23605.. Lõigu ja lõigu osade mõõdud leidsin selle joonise põhjal: https://en.wikipedia.org/wiki/Golden_ratio#/media/File:Goldener_Schnitt_Konstr_beliebt.svg Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:05 (EET)

Kuidas täpselt Sa arvutasid? --Andres (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 19:15 (EET)

Antud joonisele vastavalt on lõik (AB = 2), mis on jaotatud kaheks osaks. Selle pikem osa (AS) on pikkusega ruutjuur 5-st miinus 1 (võrdub 1,2360679..). Lõigu pikem osa peaks võrduma (meie definitsiooni järgi) lõigu lühema osa (SB = 0,7639321) ja kogu lõigu (AB) geomeetrilise keskmisega. See peaks olema ruutjuur korrutisest (AB x SB = 1,5278642). Ruutjuur eelnevast korrutisest tuleb 1,2360680.. Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 20:35 (EET)

lisan veel, et lõikude AS ja SB suhe on 1,618033.. Nimelik (arutelu) 2. veebruar 2024, kell 20:42 (EET)

Klapib ju. See ruutjuur, mille Sa said, ongi lõigu AS pikkus. Fii on lõikude AS ja SB suhe. --Andres (arutelu) 3. veebruar 2024, kell 07:28 (EET)

Aitäh selgitamise eest! Nimelik (arutelu) 3. veebruar 2024, kell 12:03 (EET)