Arutelu:Kollane ajakirjandus
Kas Eestis on kollast ajakirjandust? Andres 23. oktoober 2010, kell 01:43 (EEST)
- On, kui p. 3 tunnus välja arvata. On nii teadlikult kollast kui ka kollase ajakirjanduse võtteid kasutavat n.ö valget ajakirjandust, vt: Tiit Hennoste. Kommikoer ja pommikoer. LR 2010, nr 1-2. Ssgreporter 23. oktoober 2010, kell 02:15 (EEST)
- Kui kollase ajakirjanduse definitsioon ei ole lihtsalt deklaratiivne, siis peaks olema võimalik konkreetselt määratleda, millised Eesti ajakirjandusväljaannetest on kollased. Kollase ajakirjanduse artikkel peaks sellisel juhul sisaldama ammendavat loetelu Eesti kollasest ajakirjandusest. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 01:37 (EEST)
- Rangelt võttes ei pea, ammendavad loetelud on pikkuse tõttu tihtipeale eraldi loendites. Antud juhul ei oleks loetelu tõenäoliselt siiski nii pikk, et artikli ära tapaks, kui see just kogu Eesti ajalugu ei yrita katta. Omaette kysimus on, millised väljaanded on tõepoolest ydini kollased, millised osaliselt (teatud rubriikide piires või teatud rubriike välja jättes) ning millised kas polnud algselt kollased või on hiljem yritanud suunda muuta. Kollasus ei ole paraku selgete piiridega. Ilmselt on enamik inimesi nõus, et kollased on Õhtuleht ja Kroonika, tõenäoliselt ka Nelli Teataja, muu asjus tekib aga sageli vaidlusi. Omaette kysimus on veel, kuidas liigitada veebiportaale: kas Elu24 on eraldi portaal või yksnes Postimees.ee osa ning millised portaalid on yldse tähelepanuväärsed. --Oop 8. oktoober 2011, kell 17:27 (EEST)
- Minu meelest ei ole Eestis kollast ajakirjandust siinses artiklis kirjeldatud klassikalises mõttes, vaid ainult selle sugemeid. Kõige lähedasem kollasele ajakirjandusele oli minu meelest ajaleht Post. Pigem tuleks eristada nii-öelda hommiku- ja õhtulehti. Andres 8. oktoober 2011, kell 23:12 (EEST)
- Jah, kollane ajakirjandus on pigem suhteline mõiste. Kui vaadata, mismoodi britid oma lehti kritiseerivad, seal justkui korralikku ajakirjandust polekski. No ja ameerika ajakirjandus on nähtus omaette. Eesti kontekstis on mõned väljaanded end enam-vähem selgelt kollastena positsioneerinud, teised kalduvad sinnapoole ebamäärasemalt. N-ö tõsise ajakirjandusega võrreldes võiks kollaseks nimetada kogu n-ö naisteajakirjandust, samas see tervenisti ilmselgelt kollane ei ole, lihtsalt kodu- ja suhtekeskne. Tõsi on seegi, et Eesti ajakirjandus on ysna klikilembene, nii et isegi suurtes yldhuvilehtedes tihti mikromeetriga ei mõõdeta. Samas on lehti, kus synnib ka uurivat ajakirjandust, ning teisi, kus pannakse rõhk pigem emotsioonidele ja sotsiaalpornole: yhiskondlike probleemide esitlemisele yksikjuhtumitena ja ilkudes. Kolmandast kyljest on ka kohaliku kultuuriajakirjandusega, nagu on. Nii et me ei saa kord ennemuiste USA ysna kohalikus kontekstis (pyhapäeviti nii, äripäeviti naa) koostatud nõudeid absolutiseerida, vaid peame lähtuma omaenda kohalikust kontekstist ja siinseist vahekordadest. --Oop 9. oktoober 2011, kell 23:09 (EEST)
- Nojah, aga artiklis esitatud materjali põhjal me niimoodi läheneda ei saa. Andres 9. oktoober 2011, kell 23:16 (EEST)
- Järelikult on artikkel puudulik, mis on ka muidugi sulatõsi. --Oop 10. oktoober 2011, kell 10:39 (EEST)
- Jah, nii ma mõtlengi. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:00 (EEST)
- Järelikult on artikkel puudulik, mis on ka muidugi sulatõsi. --Oop 10. oktoober 2011, kell 10:39 (EEST)
- Nojah, aga artiklis esitatud materjali põhjal me niimoodi läheneda ei saa. Andres 9. oktoober 2011, kell 23:16 (EEST)
- Jah, kollane ajakirjandus on pigem suhteline mõiste. Kui vaadata, mismoodi britid oma lehti kritiseerivad, seal justkui korralikku ajakirjandust polekski. No ja ameerika ajakirjandus on nähtus omaette. Eesti kontekstis on mõned väljaanded end enam-vähem selgelt kollastena positsioneerinud, teised kalduvad sinnapoole ebamäärasemalt. N-ö tõsise ajakirjandusega võrreldes võiks kollaseks nimetada kogu n-ö naisteajakirjandust, samas see tervenisti ilmselgelt kollane ei ole, lihtsalt kodu- ja suhtekeskne. Tõsi on seegi, et Eesti ajakirjandus on ysna klikilembene, nii et isegi suurtes yldhuvilehtedes tihti mikromeetriga ei mõõdeta. Samas on lehti, kus synnib ka uurivat ajakirjandust, ning teisi, kus pannakse rõhk pigem emotsioonidele ja sotsiaalpornole: yhiskondlike probleemide esitlemisele yksikjuhtumitena ja ilkudes. Kolmandast kyljest on ka kohaliku kultuuriajakirjandusega, nagu on. Nii et me ei saa kord ennemuiste USA ysna kohalikus kontekstis (pyhapäeviti nii, äripäeviti naa) koostatud nõudeid absolutiseerida, vaid peame lähtuma omaenda kohalikust kontekstist ja siinseist vahekordadest. --Oop 9. oktoober 2011, kell 23:09 (EEST)
- Minu meelest ei ole Eestis kollast ajakirjandust siinses artiklis kirjeldatud klassikalises mõttes, vaid ainult selle sugemeid. Kõige lähedasem kollasele ajakirjandusele oli minu meelest ajaleht Post. Pigem tuleks eristada nii-öelda hommiku- ja õhtulehti. Andres 8. oktoober 2011, kell 23:12 (EEST)
- Rangelt võttes ei pea, ammendavad loetelud on pikkuse tõttu tihtipeale eraldi loendites. Antud juhul ei oleks loetelu tõenäoliselt siiski nii pikk, et artikli ära tapaks, kui see just kogu Eesti ajalugu ei yrita katta. Omaette kysimus on, millised väljaanded on tõepoolest ydini kollased, millised osaliselt (teatud rubriikide piires või teatud rubriike välja jättes) ning millised kas polnud algselt kollased või on hiljem yritanud suunda muuta. Kollasus ei ole paraku selgete piiridega. Ilmselt on enamik inimesi nõus, et kollased on Õhtuleht ja Kroonika, tõenäoliselt ka Nelli Teataja, muu asjus tekib aga sageli vaidlusi. Omaette kysimus on veel, kuidas liigitada veebiportaale: kas Elu24 on eraldi portaal või yksnes Postimees.ee osa ning millised portaalid on yldse tähelepanuväärsed. --Oop 8. oktoober 2011, kell 17:27 (EEST)
- Kui kollase ajakirjanduse definitsioon ei ole lihtsalt deklaratiivne, siis peaks olema võimalik konkreetselt määratleda, millised Eesti ajakirjandusväljaannetest on kollased. Kollase ajakirjanduse artikkel peaks sellisel juhul sisaldama ammendavat loetelu Eesti kollasest ajakirjandusest. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 01:37 (EEST)