Arutelu:Kliburannik
Tõstsin osa juttu artiklist Klibu siia. Siim 09:39, 9 august 2005 (UTC)
(veepiirist kuni klindi tõusuni)
Võtsin selle välja, sest tegemist on kitsendusega, mis ei pruugi kõiki tingimusi rahuldada. Klibu teke ei pea olema seotud klindiga ning klibu ei pruugi ka klindini ulatuda. Siim 5. veebruar 2006, kell 19.15 (UTC)
Kliburannikust on siin ainult mõned näited. Sa ei pea kõiki Eesti kliburannikuid siin üles lugema. Paarist näitest peaks piisama. Siim 5. veebruar 2006, kell 19.18 (UTC)
- See ei ole muidugi oluline, kuid meile on need kauged näited. Arutaks paekalda teemat. Räägime nimistus pankadest ja siis ilmub Põhja-Eesti paekallas ???. Kas me nimetame neid klindiks pangaks või paekaldaks ükspuha, kokkuleppe asi. Ainult, et üldnimi peaks olema sama lõpuga. Pekallas nimena ei anna muud võimaludt, kui koostid paas, tegelikuses on pangad nagu kihilised pirukad ja ei koosne ainult paest. Seega eksitav inimestele kes seda oma silmaga näinud ei ole. Eestis olevad pangad jagunevad ehituselt vähemalt 7 tüüpi.Akra 5. veebruar 2006, kell 19.33 (UTC)
- Põhja-Eesti paekallas on nimekirjas seepärast, et ta on üks terviklik geoloogiline objekt, millel on oma tekkelugu ja iseloomulikud omadused, mida tuleks seal artiklis kirjeldada. Ei ole ju mõtet nt. Ontika panga ja Saka panga artiklis jälle sama juttu geoloogiast rääkida. See kas me nimetame seda asja klindiks või paekaldaks on kokkuleppe küsimus. Klint oleks parem, sest ei vihja kivimilisele koostisele, samas on paekallas rahva seas enamlevinud nimekuju. Mina geoloogina eelistaksin samuti klinti, kuid olen siiamaani otsustanud teha linke nimekujule "Põhja-Eesti paekallas" just selle nime tuntuse tõttu. Millised need 7 tüüpi on? Siim 5. veebruar 2006, kell 19.40 (UTC)
- Ei vaidle sulle põhimõtteliselt vastu ja ei ole ka geoloog. Kuid... Elan peaegu kogu oma elu nende serva peal, käin neid mööda üles ja alla, kuid paekaldaks me neid küll ei kutsu. Kuid ka see ei ole tähtis kuidas me neid kutsume. Tähtsam on see, et kõik teeviidad nimetavad neid pankadeks, raamatutes, viimane aastast 2004 "Põhja-Eesti pangad" teksti autor Kalle Suuroja ja eelnevad kirjutised nimetavad asja nii. Mida peab lihtsurelik tegema. Tekkib küsimus, mis asi see Põja-Eesti paekallas on ja kust ta leian.
- Mis su ettepanek oleks? "Põhja-Eesti pank", "Põhja-Eesti klint" või midagi muud? Ma ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et seda asja muudmoodi nimetada. Siim 5. veebruar 2006, kell 19.58 (UTC)
Vaevalt, et meie pärast teeviiu muutma hakatakse. Seepärast pakkun "Põhja-Eesti pangad" mitmus ja üksikult pank. Leidsin samast raamatust järgmise lõigu ... Vältimaks veelgi suuremat segaduse teket, võiks Põhja-Eesti klindist rääkides kasutada sõna "pankrannik". ... lk.7-9 seal ta lahkab erinevate sõnakasutuste tagamaad alates Viedemann'ist.Akra 5. veebruar 2006, kell 20.13 (UTC)
- Olgu siis "Põhja-Eesti pank", ehkki selline rahaasutus oli vist ka kunagi olemas. "Pankrannik" ei sobi, sest igalpool ei asu ta rannikul. Siim 5. veebruar 2006, kell 20.31 (UTC)
- Ranniku suhtes nõus ei asu küll. Võibolla pangad, saaks kasutada mitmust. Koosneb ta ju paljudest pankadest. See näitab, et neid on palju ja loogilise jätkuna saab hakkata panku loetlema. "Põhja-Eesti pank" oli küll olemas nimigi kivist panga käest laenatud. Akra 5. veebruar 2006, kell 20.38 (UTC)
- Nimi peab siiski olema ainsuses, sest tegemist on ühe geoloogilise struktuuriga. Rahvas nimetab selle struktuuri erinevaid osi erinevate nimedega, kuid see ei muuda asja. Selles artiklis võib eraldi alajaotuse all loetleda selle panga erinimelisi osi. Siim 5. veebruar 2006, kell 20.43 (UTC)
- Nõus nimega. Minu arvestuse järgi jääb neid Osmussaare- ja Narva panga vahele pikki rannikut 54, kui ma lugemisega ei eksinud. Akra 5. veebruar 2006, kell 21.09 (UTC)