Arutelu:Keemiline aine

...koosneb kahest või enamast elemendist... kas keemiliste ainete hulka ei kuulu ka näiteks gaasid H₂, O₂, N₂ ? --Lulu 08:24, 8 May 2005 (UTC)

Sul on õigus, definitsioon ei ole korrektne. Andres 22:27, 8 May 2005 (UTC)

Keemiline aine on aine, mille koostises on elementide koguse suhe konstantne

See ei ole ikkagi korrektne. Tegemist võib olla näiteks isomeeride seguga. Keemiline aine peab minu teada koosnema ühesuguse koostise ja struktuuriga molekulidest. Andres 08:42, 9 May 2005 (UTC)

Omal ajal defineeriti aineid keemias läbi omaduste - Iga erinevat mateerialiiki, millel on teatavates tingimustes kindlad füüsikalised omadused nimetatakse aineks. Aga see definitsioon on muidugi 40 aasta vanusest keemiaraamatust ;-)--Boy 20:31, 9 May 2005 (UTC)

Tundub, et seal mõisteti ainet laiemalt kui siin. Andres 21:36, 9 May 2005 (UTC)

Definitsioon on idealiseeritud, sest absoluutselt puhtaid aineid looduses ei ole. Keemilisel ainel, kui seda mõistet kasutada, on kindlad puhtusepiirid, üldiselt on tegu võimalikult puhta ainega. Minu teada on keemiline aine suhteliselt mõttetu mõiste ja ei leia keemias mingit kasutust, seda võikski mainida, et see termin on rohkem mittekeemikute jaoks. Siim 21:55, 9 May 2005 (UTC)

Püüdsin kirjutada kommentaari selle mõiste idealiseerituse kohta.

Kui keemias näiteks kirjutatakse aine keemiline valem või reaktsioonivalem, siis ju kasutatakse keemilise aine mõistet? Andres 23:07, 9 May 2005 (UTC)

Emulsioon, lahus, suspensioon ja vaht, millest siin juttu on, pole keemilised ained? Andres 07:49, 10 May 2005 (UTC)

Tahtsin just sama kommentaari kirjutada - lähtudes põhimõttest, et segud pole ained siis küll...muideks minumeelest on ka inglisekeelne viide vale. Seal viidatakse just liitainele e. ühendile (compound = ühend).

Segud on kindlasti ained, kuid mitte keemilised ained siinse definitsiooni järgi. Ja veel, kas lahus on segu?

Keemiline ühend võib laiemas tähenduses olla ka lihtaine, mille molekulis on aatomite vahel keemiline side. Andres 09:14, 10 May 2005 (UTC)

Kas inglise vikisse ei peaks viitama mitte artiklile en:Chemical_substance? Praegu viitab compound'ile.ML 7. september 2007, kell 11:30 (UTC)

Õige, parandasin. Andres 7. september 2007, kell 11:43 (UTC)

Samas tundub mulle siiski, et keemia kontekstis on aine eristamine oluline peamiselt tema omaduste erinevuse tõttu - erinevad keemilised omadused - erinev aine. On ju moekuli mõistegi defineeritud läbi omaduste - väikseim aine osake, mis säilitab sellele iseloomulikud omadused. See definitsioon peaks kehtima ka vastupidi.--Boy 08:11, 10 May 2005 (UTC)

Jah. Aga segudes on erinevad molekulid, mistõttu molekulid ei säilita aine omadusi. Andres 09:14, 10 May 2005 (UTC)

Kas poleks öigem linkida aineklasside loetelus olevat estrit kohe keemiliste estrite, mitte piibli Estri juurde? —Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kohvimari (arutelu • kaastöö) .

Aitäh. Tegin lingid korda. Paistab, et seda loendit ei täiendata. Ehk tuleks teha eraldi aineklasside loend? Andres 6. mai 2006, kell 16.53 (UTC)

Ise olen palju kasutanud saksa keelset wikit. Kui seal mingi nimi/väljend on, mis kattub, tuleb lahti leht, kus kirjas köik kattuvad väljendid koos üldise teemaga. Minu arust hea lahenuds. Ma pole päriselt kursis eesti keelse terminoloogiaga kahjuks. Miks on aine klasside loetelus ester ainsuses ja estrid eraldi teemana mitmuses? --Kohvimari 6. mai 2006, kell 22.22 (UTC)Kohvimari

Ka meil on olemas täpsustusleheküljed. Neid kasutame siis, kui mingil sõnal või väljendil on vähemalt kolm tähendust, mis nõuavad eraldi artikleid. Muidu kasutame artikli päisest täpsustust, kus leidub link teisele artiklile. Kõikidel juhtudel täpsususlehekülge kasutada ei ole otstarbekas.

Aineklasside puhul on tavaliselt loomulikum kasutada pealkirjas mitmust. Mõningatel juhtiudel, näiteks happe ja aluse puhul, tundub ainsus olevat parem. Aineklasside loetelus on arv ühtlustatud ainsuseks. Tundub, et ühtlustatud arv on parem, ja ainsus tundus paremini sobivat kõikide aineklasside jaoks. Andres 7. mai 2006, kell 06.14 (UTC)

Eraldi nimistu oleks vist isegi hea. Minuarust on seal veel möningaid ainegruppe puudu. Aga jälle, eesti keelsete ametlike nimetustega ei ole ma väga kindel. nt aldehüüdid, aromaadid, aminohapped, proteiinid (peptiidid), ketoonid, orgaanilised happed, amiinid (?) (R-NH2 grupiga), amiidid (R-CONH2 grupiga), nitro-ühendid, halogeensüsivesinikud jne --Kohvimari 6. mai 2006, kell 22.45 (UTC)

Aineklasse on kindlasti väga palju puudu. Kui teha loendi jaoks eraldi lehekülg, kas tuleks säilitada praegune struktuur või teha eraldi lehekülg ainult klasside jaoks molekuli ehituse ja keemiliste omaduste järgi?

Kui mõni nimetus peaks eesti keeles valesti minema, siis parandame. "Aldehüüdid", "ketoonid", "aminohapped", "orgaanilised happed" (karboksüülhapetest laiem mõiste), "amiinid", "amiidid", "halogeensüsivesinikud" on õiged väljendid. "Nitroühendid" on ilma sidekriipsuta. "Aromaatide asemel" öeldakse "aromaatsed ühendid". "Proteiinid" (sünonüüm "valgud") on õige sõna, kuid praegu on nendest juttu artiklis valk (see artikkel on viletsas seisus ja pealkiri peaks ehk olema "valgud"). Ka "peptiidid" on õige sõna, aga see mõiste on laiem ja pigem puhtkeemiline ("proteiinid" on biokeemiline mõiste). Andres 7. mai 2006, kell 06.14 (UTC)

Miks alküül eemaldati? Tema on ju ka eraldi aineklass. Curgny 17. juuni 2006, kell 20.06 (UTC)

Eemaldasin aineklasside seast, sest tegemist pole molekulidega. Panin sisse keemia mõistete loendisse. Andres 17. juuni 2006, kell 20.26 (UTC)

Kindel? Alküülid on ju radikaalid ja näiteks ingliskeelne wikipeedia annab küll radikaali mõisteks "paardumata elektronidega aatom või molekul" Curgny 17. juuni 2006, kell 21.06 (UTC)

Ei, ma ei ole kindel. Aga nii palju kui mina aru saan, on tavaliselt tegu rühmadega molekuli koosseisus. Vabade radikaalidena on nad väga lühiealised. Hea tahtmise korral saab neid tõlgendada väga ebastabiilisete ainetena. Aga siis peaks ka näiteks Cl olema aine.

Saksa vikis välditakse radikaalide aatomirühmade nimetamist molekulideks. Alküülide puhul räägitakse alküülrühmadest. Andres 17. juuni 2006, kell 21.57 (UTC)

Mina ei tea, mina jätaks nad küll eraldi aineklassideks. Näiteks O (monohapnik) on ju ka ikkagi eraldi aine, mis sest, et teda looduses ei esine. Teda ju kasutatakse ikkagi (saada on võimalik). Ja nad ei ole ebastabiilsed, vaid nad on väga reageerimisvõimelised (ei tule preagu paremat sõna pähe). Ebastabiilne peaks ikkagi viitama kergesti lagunevatele ainetele/isotoopidele. Seda peaks veel mõtlema/arutama. Curgny 18. juuni 2006, kell 08.35 (UTC)

Sa küsi asjatundjatelt nõu. Mina ei tea, kuidas oleks õige, tundub, et ka keemikutel ei ole ühtset seisukohta. Sõna "ebastabiilne" ei pruugi tõesti olla kohane, aga mõte oli selles, et sellised molekulid (kui nad on molekulid) ei eksisteeri loomulikes tingimustes kaua. Andres 18. juuni 2006, kell 08.58 (UTC)

Püüan siin oma keemiaalaste teadmistega kaasa aidata ja veidi asja selgust tuua... mõiste alküül- käib alküülrühmade kohta, mis iseseisvalt ei ole püsivad, s.t. ei ole ka "ained". Alküülrühmad esinevad orgaaniliste ühendite koosseisus. Küll on aga olemas selline aineklass nagu alküünid. Siiski, minu arvates tuleks kogu selle artikli ülesehitus põhjalikult üle vaadata, kuna esitada lihtsalt erinevate aineklasside loendit pole eriti mõtet, eriti arvestades, et paljud sealnimetatud aineklassid kas kohati kattuvad, või suisa hõlmavad üksteist. Samuti võiks sellisel kujul nimekirja peaaegu lõpmatuseni jätkata. Kui me oleme maininud sulfaate ja sulfiide, võiks me samahästi mainida ka kloriide, kloraate, kloriteid, hüpokloriteid ja perkloraate, seleniide, jodiide jne jne jne...

195.50.197.111 18. juuli 2007, kell 17:48 (UTC)

Need loendid on lahtised. Aineklasside loetelu võiks viia ka eraldi

leheküljel või leheküljel aineklass. Selle mõte on selles, et aineklassid oleksid ühest kohast leitavad.

Mis siis sellest on, kui aineklassid kattuvad või hõlmavad üksteist? Andres 18. juuli 2007, kell 19:21 (UTC)

Ma usun et kõik on nõus, et loetelu, nagu "loomi on väga palju: kassid, koerad, hobused, imetajad, linnud, kanad, kuked ja pika sabaga loomad" oleks võrdlemisi veider, ning sel juhul, miks on kassid ja koerad paremad kui tiigrid või elevandid? Mis on lahendus? Püüda nimetada kõik olemasolevad loomaliigid, läbisegi kõigi sugukondade, klasside, seltside jms'ga? Süstemaatilisem lähenemine oleks kasulikum. Sama moodi on keemias, samasse loetellu ei sobi "soolad, nitraadid, fosfaadid, kloriidid, süsivesikud ja monosahhariidid", kuna nitraadid, fosfaadid, kloriidid ja bromiidid on kõik soolade alaliigid, monosahhariidid aga süsivesikute alaliigid, ning kui neid nimetada, peaks nimetama ka oligo- ja polüsahhariite. Detailsemad alajaotused võiks aga jätta kitsamat teemat käsitletavatele lehekülgedele, kuna keemilise aine kohta on muudki öelda peale aineklasside loetelu.

195.50.197.111 18. juuli 2007, kell 20:00 (UTC)

Üks puudus, mille välja tood, on see, et loetelu ei ole ammendav ja sinna peaks õigupoolest midagi lisama. Seda annab ju alati teha.

Muide, meil ongi selliseid loendeid, kus on koos eri astme taksonid (ning mis ei ole ammendavad), näiteks Taimede loend, Imetajate loend. Sellised loendid ei ole ülevaatlikud süsteemsuse mõttes, kuid on siiski millegipoolest head. Süstemaatilised loendid võiksid samuti olemas olla, üks ei asenda teist. Kas oleksid sellise loendiga nõus, kui see asuks väljaspool seda artiklit? Seda loendit võiks ju täiendada süstemaatilise loendiga. Kui segaloend siit ära viia, võiks siia tõesti jääda loend, kuhu kitsamad jaotused enam ei kuulu. Andres 19. juuli 2007, kell 15:47 (UTC)

lugesin artiklit edasi: "aineklass" saab siiski öelda vaid osade nende asjade kohta, mis on loetelus "keemiliste omaduste järgi" pealkirja järel. Suspensioon, emulsioon, tahkis, vedelik, vaht jms iseloomustavad kas aine agregaatolekut või kolloidlahuse vormi; hape ja alus on laiemad mõisted, mis võivad käia väga erinevatest aineklassidest ainete kohta, aineklassidena oleks aktsepteeritavad näiteks "orgaaniline hape" või "hüdroksiid".

195.50.197.111 18. juuli 2007, kell 17:53 (UTC)

Kui alused ja happed (ja soolad?) ei ole aineklassid, kuidas neid siis nimetada? Andres 18. juuli 2007, kell 19:21 (UTC)

Aga mis siis, kui alajaotuses "Aineklasside kaupa" pealkiri oleks hoopis "Molekuli ehituse ja keemiliste omaduste järgi"? Siis võiksid ka

alused ja happed seal olla.

Suspensioon jne ei olegi ju praegu paigutatud aineklasside alla. Andres 18. juuli 2007, kell 19:23 (UTC)

Ma vaatan nüüd, et suspensiooni, emulsiooni ja vahtu polegi siin mainitud. Andres 18. juuli 2007, kell 19:25 (UTC)

Näen nüüd, et aerosool, emulsioon, lahus, pulber, suspensioon ja vaht on alajaotusest "Füüsikalise oleku järgi" välja võetud. Miks? Andres 18. juuli 2007, kell 19:28 (UTC)

Suspensioonid jms olid varem aineklasside all, kuni ma neid asju veidi ümber nimetasin. Aerosool, emulsioon, lahus, pulber, suspensioon ja vaht on kõik lahuse eri vormide kohta käivad mõisted, mis võiks sobida lahuste teema alla. Ükski aine ei saa iseenesest olla näiteks aerosool, kuna aerosooli mõiste tähendab et tegu on vedelikuga mis on pihustatud gaasi, samas kui näiteks suspensioon on tahkis mis on pihustatud vedelikku, jne. Väga paljud ained võivad esineda nii emulsiooni, pulbri, aerosooli kui suspensioonina, seega ei ole niimoodi võimalik aineid küll kuidagiviisi jaotada, täpselt nagu ei sobi metallide kirjeldamiseks loetelu, mis väidab, et need jaotatakse naelteks, kruvideks, poltideks, mutriteks ning mutrivõtmeteks.

Alajaotuse pealkirja tagasi muutmine oli hea mõte :)

195.50.197.111 18. juuli 2007, kell 19:44 (UTC)

Noh, olgu, üks konkreetne keemiline aine võib tõesti esineda erineval kujul, nii nagu ka erinevates agregaatolekutes (mis siin siiski on alles). Selles mõttes võiks nad kõik välja jätta. Andres 19. juuli 2007, kell 15:47 (UTC)

Märkasin nüüd esimest küsimust ka, siin tulebki vahet teha, et soolad on küll aineklass, kuid alused ja happed on paraku laiem mõiste, mis kõige tipuks omab anorgaanilises ja orgaanilises keemias veidi erinevaid tähendusi. Anorgaanika seisukohast võib küll öelda, et hüdroksiidid on sisuliselt sama, mis alused, s.t. aineklass, ning happed kui ained mis koosnevad vesiniku prootonitest ja happe anioonidest on samuti aineklass. Orgaanilises keemias nimetatakse hapeteks aga kõiki ühendeid, mis on võimelised loovutama H+ iooni, ning alusteks kõiki ühendeid, mis on võimelised liitma H+ iooni. (Näiteks, alkoholid ja fenoolid on happed, amiinid ja aniliinid alused)

195.50.197.111 18. juuli 2007, kell 19:50 (UTC)

Praegu enam sõna "aineklass" pealkirjas ei ole. Alused ja happed on ju defineeritud keemiliste omaduste järgi, nii et nad võiksid selle poolest siin olla. Andres 19. juuli 2007, kell 15:47 (UTC)

Külastasin jälle seda lehte, ja tegin mõned muutused ning kirjutasin veidi juurde. Sinna lõiku peaks küll neid linke lisama, aga üldiselt loodan, et meeldib, ja et artikkel läks paremaks. Vaevalt et me jõuame siin kõik võimalikud soolade klassid (aniooni järgi) ära nimetada, seega lisasin sinna sõna "näiteks", kuna muidu kui me neid sinna lõputult lisama hakkaksime läheks see loetelu tobedalt pikaks. Selline nimistu võiks ehk kusagil iseseisvana esineda. Muutsin nimetused tagasi mitmusesse kuna nii on üldiselt tavaks eestikeelses keemiakirjanduses, ja ka mujal. Ainsuses, näiteks "sulfiid", võib tekitada segadust, kuna võib tähendada ka vaid sulfiidiooni. Leelised kadusid loetelust seetõttu, et noh, sama hästi võiks panna ka siia siis eraldi "tugevad happed" ja "nõrgad happed", aga minu meelest ei kuulu see eriti enam teema "keemiline aine" alla... muidu võiks ju üldse kogu keemia selle artikli sisse koguda. Agregaatoleku järgi jaotuse jätaks ma siiski sisse, kuna kui öeldakse et "aine on vedelik", siis mõeldakse selle all tema olekut toatemperatuuril (täpsemalt standardtingimustel). 195.50.215.56 2. september 2007, kell 14:56 (UTC)

Ei maksa sooli enne välja võtta, kui nende loend kuskil mujal on. Andres 2. september 2007, kell 15:00 (UTC)

Sooli ma ei tahtnudki välja võtta, lihtsalt minu arust ei ole neid ka mõtet sinna juurde panna, praegusel kujul.

195.50.215.56 2. september 2007, kell 15:42 (UTC)

Kuhu nad siis panna? Andres 2. september 2007, kell 18:07 (UTC)

No põhimõtteliselt võiks teha näiteks anioonide loendi, kus on kirjas iga aniooni valem, laeng, ja nimetus. Samuti tähtsamatest sooladest võiks olla eraldi artiklid (NaCl näiteks...). Ja samuti tähtsamatest soolatüüpidest (see viimane sõnamoodustis ei ole kindlasti mitte korrektne aga midagi paremat ma ka välja ei mõelnud), näiteks karbonaatidest ja nitraatidest. Iga võimaliku aniooni kohta sellist artiklit kirjutada oleks jabur ja mõttetu minu hinnangul, s.t. oleks tuhat tähtsamat keemiaalast teemat, mida enne käsitlema peaks.

Minu meelest peaks eristama soolade klassi ja vastavat aniooni, näiteks karbonaadid ja karbonaatioon. Mõisted on erinevad, kuigi ka viimast võidakse nimetada karbonaadiks.

Küsimus ei ole praegu selles, milliste soolade klasside kohta praegu on mõtet artikleid kirjutada, vaid selles, kuhu paigutada nende soolade klasside loend, mille kohta artikkel on olemas või on plaanis kirjutada. Millal artikkel kirjutatakse, sellel pole tähtsust. Peale selle, kirjutamine ei toimu Vikipeedias üldjuhul ühtse plaani järgi, kuigi iga kirjutaja võib endale selle plaani koostada ja ka teistele välja pakkuda. Andres 2. september 2007, kell 18:58 (UTC)

Siin on väike ebatäpsus: C-H sidet tetraklorometaanis ju ei ole. Andres 2. september 2007, kell 15:00 (UTC)

Aga see ju ongi kirjas, et reeglite järgi peaks ta olema anorgaaniline aine, aga teda käsitletakse orgaanika kohta käivates õpikutes ja käsiraamatutes, kuna ta sobib loogiliselt kokku tavalise metaani (CH4), klorometaani(CH3Cl), diklorometaani(CH2Cl2) ja triklorometaaniga(CHCl3), milledes kõigis on C-H sidemeid.

195.50.215.56 2. september 2007, kell 15:42 (UTC)

Siis ma sain valesti aru. Aga arvan, et see reegel on lihtsalt ebatäielik. On palju orgaanilisi aineid, kus seda sidet ei ole. Iseasi on see, et teatud aineid on tõesti põhjust vaadelda nii orgaanilise kui ka orgaanilise keemia vaatekohast; see aga ei ole seotud C-H sidemetega. Näiteks võtame nonaani ja asendame seal kõik vesiniku aatomid kloori aatomitega. Ikkagi on tegemist orgaanilise ainega. Pigem on olulised süsinikuahelad, aga erandina vaadeldakse orgaanilise keemia kontekstis ka näiteks metaani. kuidas seda erandit sõnastada, ma ei tea. Andres 2. september 2007, kell 18:07 (UTC)

Ja veel. Kas "C-H side" on ikka keeleliselt korrektne väljend? Andres 2. september 2007, kell 18:07 (UTC)

C-H side on küll keeleliselt korrektne. Orgaanika defineerimiseks on 100 erinevat moodust, kuid ükski neist ei ole ammendav. Samuti pole absoluutse definitsiooni esitamine mõeldav seetõttu, et nagu sa ütlesid, on palju aineid, mida võib vaadata nii anorgaanilise kui ka orgaanilise keemia vaatepunktist, vastavalt vajadusele, seega puudub selge piir kahe keemia haru vahel. Näiteks võib tuua kasvõi etaanhappe soolad, mis nii C-C kui ka C-H sideme esinemise tõttu tunduksid väga "orgaanilised", kuid mille kohta kehtivad sama hästi ka kõik anorgaanilise keemia aineklassidevaheliste reaktsioonide seaduspärad.

edit: Unustasin veel enne mainida, et üldiselt orgaanilisena käsitletavaid aineid, milles pole C-H sidet, võib küll arvuliselt palju olla, kuid protsentuaalselt on neid kaduvvähe, ja neist ükski ei kuulu ka n.ö. tähtsamate või levinumate ainete sekka. Protsentuaalselt annaks süsinikahel võib-olla isegi parema tulemuse (kuigi, mõlemad oleks julgelt üle 99%), kuid see jätaks välja näiteks metaani ja kõik selle derivaadid, dimetüüleetri ja selle teisendid ning mõned muud äärmiselt levinud ained. Mingisuguse pika ja lohiseva definitsiooni väljamõtlemisele olen ma aga üldiselt vastu, kuna see ei oleks kooskõlas üldise keemikute seisukohaga ega annaks entsüklopeedia lugejale kasulikku informatsiooni. 195.50.215.56 2. september 2007, kell 18:58 (UTC)

Aga kas ei või mõni aine olla korraga orgaaniline ja anorgaaniline aine? Põhimõtteliselt on ju orgaanilised ained need, millega tegeleb orgaaniline keemia, ja anorgaanilised need, millega tegeleb anorgaaniline keemia. Sel juhul on raskuseks ainult paradoksaalsus.

Noh, ega siis peagi midagi eriti välja mõtlema. Tuleb lihtsalt selgelt öelda, et lihtsat ja selget kriteeriumi pole ning osa aineid on vaadeldavad nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste ainetena. Tuleb kirjeldada, millised on selle eristuse motiivid ning millised ligikaudsed kriteeriumid on käibel. Kui me lihtsalt ütleme, et orgaanilised ained on need, milles esineb C-H side, siis see on väär, sest tegemist on ligikaudse, mitte täpse definitsiooniga. Täpne definitsioon oleks tahes-tahtmata lohisev. Andres 2. september 2007, kell 19:11 (UTC)

"Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur." see molekul pole minu arust päris täpne. Väärisgaasid näiteks on ju aatomitena--Hendrix 2. september 2007, kell 15:11 (UTC)

Molekul võib olla üheaatomiline või mitmeaatomiline, väärisgaasi korral aatom=molekul.

195.50.215.56 2. september 2007, kell 15:42 (UTC)

Tegin ümber: orgaanika või anorgaanika alla kuulumise kriteeriumitest oleks loogiline pikemalt rääkida nende endi kohta käivatel lehekülgedel. Selle artikli eesmärk peaks olema ülevaatlik ja arusaadav, seega taoline detailidesse laskumine oleks põhjendamatu. 195.50.215.56 3. september 2007, kell 15:50 (UTC)

Nõus. Tegin natuke ümber, vaata, kas on korrektne. Andres 3. september 2007, kell 16:17 (UTC)

Korrektne on ta nüüd põhimõtteliselt küll, aga samas, ma isiklikult jätaksin selle "valdava enamiku süsinikühendeid" sealt välja, kuna ta kordab juba artikli lõpus öeldut, ja no, kui valdav see enamik siiski on, ses mõttes et, paljud väga levinud süsinikku sisaldavad ühendid, CO2, CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor...), H2CO3 (süsihape), samuti ka teemant ja grafiit ei kuulu orgaanilise keemia alla, nii et ma usun et piisab sellest seletusest lõigu lõpus.

195.50.215.56 4. september 2007, kell 15:32 (UTC)

Väike lünk? Kas väärisgaasid pole keemilised ained? Antud definitsioon räägib molekulidest. Heeliumist näiteks molekule vist nii väga ei moodustu. nimelik 23. juuli 2016, kell 17:36

Siin on mõeldud molekuli laiemas mõttes, nii et selle alla käivad ka vabad aatomid. Korrektsuse ja selguse mõttes võib lisada ka vabad aatomid. Andres (arutelu) 23. juuli 2016, kell 23:20 (EEST)[vasta]