Arutelu:Kalev Kallo
Foto on üles laaditud 2011, aga tegemise aeg on vist teadmata.
"Skandaalid" ei ole vist hea pealkiri". --Andres (arutelu) 31. mai 2024, kell 11:04 (EEST)
- Panin "Seaduserikkumised". Ühtlasi lisasin kategooria "Eesti kurjategijad", kuna kuriteole kaasaaitamises mõisteti ta süüdi. Võib-olla oleks praktiline lisada seal esimesele lõigule selgitus, et selle juhtumi tõttu kasutatigi ajakirjanduses pikemat aega hüüdnime "Volvo-Kallo", muidu võib see nimi mujalt infot otsivale lugejale arusaamatuks jääda. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2024, kell 13:32 (EEST)
- Minu meelest peaks kurjategijate kategoorias olema ainult need inimesed, kellest on artikkel kuritegude tõttu. Kalev Kallo kuritegu on nii pisike, et kurjategijana ta küll artiklit ei vääriks. --Andres (arutelu) 1. juuni 2024, kell 21:17 (EEST)
- ootan huviga millal Eestis tekib kohtupretsedent sellise esituslaadi vastu nagu praegu on inglise viki artiklis:
- "Kalev Kallo (6 December 1948 Pärnu – 30 May 2024) was Estonian politician, convicted criminal and sports person. He was a member of XIV Riigikogu. Since 1991 he belonged to Estonian Centre Party. " Wkentaur (arutelu) 1. juuni 2024, kell 21:25 (EEST)
- "Džunglis ei ole nii väikest looma, et teda sellepärast ei söödaks." Kohus ei leidnud, et süüdimõistmiseks olnuks kuritegu liiga väike. Andrese loogika järgi ei saa ükski inimene, kes on millegi muu järgi kuulsam kui kurjategijana, sellesse kategooriasse kuuluda. Kui sama loogikat rakendada teiste kategooriate puhul, tekib lõpuks olukord, kus iga inimene saab kuuluda ainult ühte kategooriasse. Ma ei näe sellel küll mingit mõtet. Kurjategija on inimene, kes on tõendatult tegelenud kuritegevusega, helilooja on inimene, kes on tõendatult tegelenud heliloomisega. Kategooriad on vajalikud nende leidmiseks sõltumata sellest, kas nad midagi muud ka teinud on, kategooriad ei ole mõeldud eksklusiivsetena. --Ehitaja (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:02 (EEST)
- Ei, minu loogika on pisut teistsugune. Minu arvates tuleb inimest kurjategijana sildistada ainult sel juhul, kui ta vääriks artiklit juba ainuüksi oma kuritegude pärast. Ma möönan, et võib-olla kategooriate puhul on see lävi madalam kui avalause puhul. Igatahes ei tundu see mulle ilmne. Andres (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:14 (EEST)
- "Džunglis ei ole nii väikest looma, et teda sellepärast ei söödaks." Kohus ei leidnud, et süüdimõistmiseks olnuks kuritegu liiga väike. Andrese loogika järgi ei saa ükski inimene, kes on millegi muu järgi kuulsam kui kurjategijana, sellesse kategooriasse kuuluda. Kui sama loogikat rakendada teiste kategooriate puhul, tekib lõpuks olukord, kus iga inimene saab kuuluda ainult ühte kategooriasse. Ma ei näe sellel küll mingit mõtet. Kurjategija on inimene, kes on tõendatult tegelenud kuritegevusega, helilooja on inimene, kes on tõendatult tegelenud heliloomisega. Kategooriad on vajalikud nende leidmiseks sõltumata sellest, kas nad midagi muud ka teinud on, kategooriad ei ole mõeldud eksklusiivsetena. --Ehitaja (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:02 (EEST)
- Minu meelest peaks kurjategijate kategoorias olema ainult need inimesed, kellest on artikkel kuritegude tõttu. Kalev Kallo kuritegu on nii pisike, et kurjategijana ta küll artiklit ei vääriks. --Andres (arutelu) 1. juuni 2024, kell 21:17 (EEST)
Tema tegevuse sisust ei ole midagi juttu. --Andres (arutelu) 31. mai 2024, kell 11:07 (EEST)
Muide, äkki ikkagi ei peaks sünni- ja surmadaatumite asjus viitama rahvastikuregistrile? Mulle näib natuke kahtlane, kas seda ikka saab avalikuks allikaks pidada. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2024, kell 14:00 (EEST)
- praegu saab kuupäeva allikana juba viidata meediale. Wkentaur (arutelu) 1. juuni 2024, kell 17:44 (EEST)
- Inglise vikis on see keelatud. Ma ei ole kindel, kuidas peaks tegema. Andres (arutelu) 1. juuni 2024, kell 21:09 (EEST)
- Mis seal keelatud on, konkreetselt rahvastikuregistri kasutamine?
- Ma olen nõus, et peaks eelistama teisi allikaid või pigem peaks otse rahvastikuregistrile viitamist vältima. Mulle tundub ka rahvastikuregistri päring on midagi teabenõudelaadset ja tegu pigem ei ole avaliku allikaga. Teiseks on rahvastikuregistrile viitamine problemaatiline, kuna päritud andmed ei tarvitse olla sama inimese kohta. Kui sünniaeg ja ligikaudne surmaaeg on kokkuviidav teistes allikate andmetega, siis on küll vähem kahtlust. Samas kui avalikke andmeid pole, siis on asi küsitavam ning on raske piiri tõmmata, millal otse rahvastikuregistrist vaadata ja millal mitte. Pikne 6. juuni 2024, kell 16:14 (EEST)
- On rida allikaid, mida võiks kasutada pigem siis, kui paremaid allikaid pole, aga need on antud juhul tõenäoliselt õiged. Ma arvaks selliste hulka nii igasugused "inforegistri" tüüpi sodilehed, mis roobitsevad äriregistrit, kui ka näiteks geni.com-i, mida inimesed ise täidavad ja vigu harva parandatakse, ning suurema osa sotsiaalmeediast, v.a ametlikud lehed. Vahel pole tõesti midagi muud võtta, ent võimaluse korral oleks parem kasutada midagi usaldusväärsemat, püsivamat ja vähemalt oletatavasti kontrollitavat (nt ka ajalehtedes on vigu, aga eeldus on siiski, et tekste seal toimetatakse ja toimetus vastutab õigsuse eest). Keelata pole mõtet. --Ehitaja (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:02 (EEST)
- Pikne, Sa leiad inglise viki reeglid paremini üles kui mina. Keelatud on kasutada selliseid juhuallikaid nagu registrid. Sageli (Eestis küll mitte nii sageli) inimene ei taha oma sünniaega avaldada, ja selle väljaotsimist nurgatagusest, kuigi avalikust) allikast peetakse nuhkimiseks, mis ei ole Vikipeedia ülesanne. Ma ei väida, et seda tingimata peab keelama. Andres (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:19 (EEST)
- Tõsi küll, ma ei väida, et neid reegleid inglise vikis tingimata järgitakse. Mõnikord viidatakse isegi dokumendi koopiale. Andres (arutelu) 22. juuni 2024, kell 12:22 (EEST)