Arutelu:Kõrgusastmik
Kust pärineb termin 'kõrgusastmik'? --Andrus Kallastu 6. oktoober 2007, kell 09:18 (UTC)
Habela (lk 42) annab sõna 'heliastmik' kui "antud ajastu või kultuuri muusikale omane kõrguse järgi reastatud helide süsteem kindlate vahedega üksikute astmete vahel." Kas selles definitsioons on midagi, mis ei defineeriks terminit helirida või on siin midagi enamat? Teen ettepaneku liita see artikkel artikliga helirida. --Andrus Kallastu 6. oktoober 2007, kell 12:17 (UTC)
- Kõrgusastmikut kasutab Semlek. Tegelikult on tõesti helirida, kuigi seda ta ei maini. Vahe võiks olla selles, et kui helireale on lisatud suurus toonides (pooltoon, tervetoon).--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 10:52 (UTC)
- Mõiste helirida tähendabki ju per definitionem seda, et helidel on olemas mingi omavaheline struktuurne seos. Kordan veelkord, palun ole ettevaatlik Semleku terminite üldkasutatavaks muutmisega. --Andrus Kallastu 8. oktoober 2007, kell 15:07 (UTC)
- Saan su soovitusest aru, et peaks loobuma astmiku artiklist ja sobitama helireaga astmikut mainimata.--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 20:46 (UTC)
- Siin on kaks probleemi:
- 1. Kui üldse, siis see sõna peaks olema ilmselt "helikõrgusastmik".
- 2. Mis vahe on terminitel "helikõrgusastmik" ja "helirida"? Kui tegelikult mingit vahet pole ning need kaks sõna räägivad sellestsamast objektist, peaks jutt olema koos ühes artiklis, kus loomulikult on ära näidatud, et need sõnad on sünonüümid.
- --Andrus Kallastu 8. oktoober 2007, kell 21:08 (UTC)
- Saan su soovitusest aru, et peaks loobuma astmiku artiklist ja sobitama helireaga astmikut mainimata.--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 20:46 (UTC)
- Mõiste helirida tähendabki ju per definitionem seda, et helidel on olemas mingi omavaheline struktuurne seos. Kordan veelkord, palun ole ettevaatlik Semleku terminite üldkasutatavaks muutmisega. --Andrus Kallastu 8. oktoober 2007, kell 15:07 (UTC)
Nüüd võib selle artikli kustutada, kuigi enne peab vist kontrollima mis artiklid siia toovad. Kõrgusastmiku terminit ma helireas ei kasuta, sest see on Semleku termin.--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 23:07 (UTC) Muutsin definitsiooni, sest kui helirida väljendada toonides, siis sobib see termin kõige paremini. Artikkel jääb alles.--Tiuks 9. oktoober 2007, kell 00:57 (UTC)
- See termin on olemas, nii et ärge seda päris välja visake. Andres 9. oktoober 2007, kell 02:29 (UTC)
- Välja visata pole vaja, on vaja viidet, et see on Semleki termin. --Andrus Kallastu 9. oktoober 2007, kell 07:43 (UTC)
- Astmiku sõna on kasutatud ka vanades õpikutes. Kõrgusastmikut defineerib ta nii: helide järjestus nende kõrguse põhjal. Teises sarnases teooria raamatus on lausa peatükk kõrgusastmik ja selles on lisatud, et kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonide või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks. Mulle meeldiks seda sõna kasutada just kui räägitakse helirea helide vahelistest kaugustest toonides. Kas peaks siis selles artiklis täpselt tema sõnastust kasutama ja viitama, kust raamatust see on?--Tiuks 10. oktoober 2007, kell 17:56 (UTC)
- Kõik teadaolevad eestikeelsed mõistet esindavad või kunagi ajaloos esindanud sünonüümsed sõnad või sõnavormid tuleks minu meelest objektiivse pildi huvides mõistet defineerivas põhiartiklis ära nimetada ning vähemteadaolevate või vaieldavate puhul viidata allikale, kus need esinevad. Samas tuleks ka kaaluda, milline sõna jätta mõistet esindavaks põhiterminiks ning püüda selguse huvides lisaartiklites kasutada eelkõige seda. (Esindan sellega erinevat seisukohta Andresest, kes kusagil mujal leidis, et erinevates artiklites võiks lubada sünonüümide vaba kasutamist). --Andrus Kallastu 10. oktoober 2007, kell 19:51 (UTC)
- Ei, ma olen Sinuga ühel nõul. See on tõesti selguse huvides vajalik. Mina pidasin silmas eelkõige selliseid juhtumeid nagu mehaanika/mehhaanika, vaakum/vaakum või "omadussõna"/"adjektiiv". Andres 11. oktoober 2007, kell 05:07 (UTC)
- Kõik teadaolevad eestikeelsed mõistet esindavad või kunagi ajaloos esindanud sünonüümsed sõnad või sõnavormid tuleks minu meelest objektiivse pildi huvides mõistet defineerivas põhiartiklis ära nimetada ning vähemteadaolevate või vaieldavate puhul viidata allikale, kus need esinevad. Samas tuleks ka kaaluda, milline sõna jätta mõistet esindavaks põhiterminiks ning püüda selguse huvides lisaartiklites kasutada eelkõige seda. (Esindan sellega erinevat seisukohta Andresest, kes kusagil mujal leidis, et erinevates artiklites võiks lubada sünonüümide vaba kasutamist). --Andrus Kallastu 10. oktoober 2007, kell 19:51 (UTC)
- Astmiku sõna on kasutatud ka vanades õpikutes. Kõrgusastmikut defineerib ta nii: helide järjestus nende kõrguse põhjal. Teises sarnases teooria raamatus on lausa peatükk kõrgusastmik ja selles on lisatud, et kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonide või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks. Mulle meeldiks seda sõna kasutada just kui räägitakse helirea helide vahelistest kaugustest toonides. Kas peaks siis selles artiklis täpselt tema sõnastust kasutama ja viitama, kust raamatust see on?--Tiuks 10. oktoober 2007, kell 17:56 (UTC)
- Välja visata pole vaja, on vaja viidet, et see on Semleki termin. --Andrus Kallastu 9. oktoober 2007, kell 07:43 (UTC)