Arutelu:Käsiõng

"Kalamehed peavad lihtkäsiõngedeks ka kalapüügieeskirjade lihtkäsiõnge mõistele mõne parameetri (nt õngenööri suurem pikkus, suurem konksude arv või amortisaatori olemasolu) põhjal mitte vastavaid ilma rullita käsiõngi. Seega igameheõiguse kasutamisel tuleb juhinduda kalapüügieeskirja nõuetest, mitte lihtsalt sellest, kuidas keegi mõnd õngetüüpi nimetab." See lõik on huvitav. Olen kalamees ja olen alati kursis olnud lihtkäsiõnge täpse määratlusega. Sama kehtib kõigi tuttavate kalastajate kohta. Võimalik, et oleme siiski erandid. --Getter90 (arutelu) 27. detsember 2017, kell 10:09 (EET)

See lõik on kirjutatud Koržetsi "Õngitsemine" põhjal. Koržets on üsna tuntud kalamees.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 11:51 (EET)

Mulle tundub, et need kaks lauset on liiased. Varasemas tekstis on kõik see ära öeldud, välja arvatud see, et kõik ei tea seda. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 12:59 (EET)

Palun, kopeeri siia võrdluseks kõrvale see varasem sõnastus, mis "kõik ära ütles"! Varasemalt ei lugenud kusagilt välja, et seaduse mõttes lihtkäsiõng on midagi muud, kui Koržetsi raamatust võetud jaotus lihtõngeks ja stekkerõngeks. Koržets ise ütleb oma raamatus lisaks, et neist enamasti ainult lihtõng vastab ehk seaduse lihtkäsiõnge mõistele. --90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 13:21 (EET)

Ma pidasin silmas samas lõigus eelnevat teksti, mitte seda, mis siin varem oli. Leian endiselt, et praegu on kaks viimast lauset liiased. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 17:14 (EET)

Kui need laused sealt välja visata, siis ei tea pahaaimamatu lugeja edasi lugedes kahtlustada, et lihtkäsiõnge alljärgnevas liigitamises lihtõngeks ja stekkerõngeks kasutatakse juba mingeid muid kriteeriume ja need mõisted ei pruugi enam vastata kalapüügieeskirja lihtkäsiõnge definitsioonile. Kui sa väidad, et see on eespool kirjas, siis, KORDAN, PALUN, KOPEERI siia võrdluseks see tekst, mis "kõik selle juba eespool ära ütleb"! Koržets ütleb selle asja kohta ilusasti: "Õngetüüpide nimetused seadusandluses ja õngitsejate teadvuses ei lange paraku kokku, mis tekitab vahel vastastikusi möödarääkimisi". Ma püüdsin sama mõtet natuke vähem luulelises vormis edasi anda. See on väga oluline teadmine, sest sellest võib sõltuda see, kas sa rikud seadust või mitte. --90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 17:51 (EET)

Lihtkäsiõng õiguslikus tähenduses on kalapüügivahend, millega Eestis tohib avalikust veekogust püüda püügiks lubatud liiki ja mõõdus kalu püügikeeluta ajal igaüheõiguse alusel tasuta, ja see koosneb ridvast, kuni ridva 1,5-kordse pikkusega õngenöörist, selle otsas olevast üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

õngenööri suurem pikkus: kuni ridva 1,5-kordse pikkusega õngenöörist

suurem konksuharude arv: selle otsas olevast üheharulisest konksust

või amortisaatori olemasolu) põhjal mitte vastavaid ilma rullita käsiõngi: rulli ega amortisaatorit pole mainitud

Seega igameheõiguse kasutamisel tuleb juhinduda kalapüügieeskirja nõuetest, mitte lihtsalt sellest, kuidas keegi mõnd õngetüüpi nimetab.: Lihtkäsiõng õiguslikus tähenduses on kalapüügivahend, millega Eestis tohib avalikust veekogust püüda püügiks lubatud liiki ja mõõdus kalu püügikeeluta ajal igaüheõiguse alusel tasuta jne

Ma ei saa aru, kuidas jaotus lihtõngeks ja stekkeõngeks asjasse puutub. Andres (arutelu) 28. detsember 2017, kell 10:25 (EET)

Ega sa vist kalamees ei ole? Getter90, näe, on, ja tema sai aru, mida ma ütlesin, kuigi ta ei nõustunud sellega enda osas. Minu viga, usaldasin liigselt Koržetsit ja algselt sai kirja Koržetsi stiilis liigne üldistus. Parandasin ära, jätsin variandi, et osa kalamehi siiski mõistab lihtkäsiõnge sellisena, nagu seadus. Aga mittekalamehed tõesti ei pruugi aru saada, et õngemeeste (sh Koržets) teadvuses eksisteerib teistmoodi õngede liigitus, kui seadus seda sätestab. Sellest võibki olla raske aru saada, sest sinu poolt korrutatud tunnused määravad sisuliselt vaid piirangud lihtkäsiõngele, millega tohib püüda igaüheõiguse alusel tasuta. Kalamehe jaoks on lihtkäsiõng ikka lihtkäsiõng (peamine tunnus on rulli puudumine), isegi kui ta õngenöör on eeskirjas mainitud 1,5x ridva pikkusest natuke pikem, või kui üheharulise konksu asemel on kasutusel 3-haruline konks, või kui ta on õngenööri kokku kerimiseks löönud lepavarrest ridva sisse kaks naela (tekitanud ridva külge primitiivse haspli). Lihtkäsiõnge alla liigitatud stekkerõnge element amortisaator välistab sellise stekkerõnge kuulumise igaüheõiguse alusel püügiks lubatavate lihtkäsiõngede sekka. Muude tunnuste poolest on see aga lihtkäsiõng, mis lihtkäsiõng. Kõike seda tahtsin ma nende kahe lausega öelda, mitte seda, mida sinu kopeeritud lausetes öeldud. --90.191.198.230 28. detsember 2017, kell 14:05 (EET)

Ehk teisisõnu, eksisteerivad lihtkäsiõnged, mis jagunevad lihtõngedeks, millest suur osa VASTAB seaduse nõuetele igaüheõiguse alusel püügiks, kuid osa ei vasta, ning stekkerõngedeks, millest suur osa EI VASTA seaduse nõuetele igaüheõiguse alusel püügiks (sest sisaldavad eeskirjas loetlemata elementi, amortisaatorit), kuid osa (millel amortisaator on eemaldatud) võib vastata. Enne minu tehtud parandusi püüdis lihtkäsiõnge artikkel käsitleda vaid selle igaüheõiguse alusel kasutatava vahendina. Ometi võib lihtkäsiõngega täiesti seaduslikult püüda harrastuspüügivahendina isegi siis, kui see ei vasta igaüheseaduse all kasutamiseks seatud piirangutele, seda muidugi harrastuspüügiõiguse olemasolu korral.--90.191.198.230 28. detsember 2017, kell 14:19 (EET)

Ma sain nüüd aru. Jutu mõte on eristada lihtkäsiõnge kalapüügieeskirja mõttes ja lihtkäsiõnge "rahvalikus" mõttes.

See peaks olema selgemini sõnastatud. Mina lugesin nii välja, et osa kalamehi mõistab seda sõna ekslikult teistmoodi.

Viimane lause on minu arust ikkagi liiane. Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 11:38 (EET)

Kahjuks on seda "rahvalikus mõttes" definitsiooni keeruline sõnastada, sest nii palju, kui on inimesi, on ka arusaamasi lihtkäsiõngest – kui näidata igale eestlasele väga suurt hulka erineva konstruktsiooniga õngede pilte ja paluda sealt ühte virna välja noppida kõik (ja ainult) lihtkäsiõnge pildid, saab suure tõenäosusega üksteisest erineva sisuga virnad. Põhitunnus peaks siiski olema: "ilma rullita käsiõng". Tavakodaniku aju töötab aga stiilis, et kui ta satub olema seadusekuulekam, ja uurib enne esimest kalaretke seadusi (või Vikipeediat), ja avastab, et lihtkäsiõngega võib ilma lubadega mässamata tasuta kala püüda, siis poodi minnes küsib ta lihtkäsiõnge, võtab kalapüügivahendite letist igaks juhuks kaasa ka mõne varurakenduse (on kuskilt kuulnud, et suur kala võib koos konksu ja tamiiliga minema minna, ja suurt kala ju püüdma minnakse!) või landi... ja võibki juhtuda, et kui kala tema esimese õngerakenduse minema veab (pigem küll jääb veekogu põhja kinni ja läheb katki), siis ise uut õngerakendust (või lanti) külge pannes muudetakse lihtkäsiõng seadusele mittevastavaks (võimalik on ka see, et poest ostetud lihtkäsiõnge Hiinamaa tootja pole sedagi üldse Eesti lihtkäsiõnge reeglitele vastavate parameetritega teinud). Seepärast oleks hea inimestele meelde tuletada, et igaüheõiguse alusel kala püüdes tuleb rangelt järgida eeskirjas toodud tingimusi, kui tahetakse kindlalt vältida probleeme keskkonnainspektoritega. Kirglikumad ja asjatundlikumad kalamehed soetavad endale reeglina pika perioodiga harrastuspüügiõiguse load. Võibolla sobiks siis viitamine mingile Keskkonnainspektsiooni statistikale, kui sageli vormistatakse rikkumine ilma harrastuspüügiloata õngitsejatele, kes kasutasid eeskirja lihtkäsiõnge mõistele mittevastavat püügivahendit, kuid oma väitel püüdsid igaüheõiguse alusel? --90.191.198.230 29. detsember 2017, kell 12:42 (EET)

Näide lihtkäsiõngedest, https://www.upload.ee/image/7822774/Lihtkasiong.jpg :) Milliseid neist aga on lubatud kasutada igaüheõiguse alusel tasuta püügiks?--90.191.198.230 29. detsember 2017, kell 19:39 (EET)

Taustaks kalameeste endi arutelu sellel teemal: http://www.kalale.ee/foorum/arutelu/3216?page=0 --90.191.198.230 29. detsember 2017, kell 22:04 (EET)

Rõnga(ste) olemasolu jms mõju lihtkäsiõngeks lugemisele.

Minu teada on paljudel rõngasteta ritvadel otsas siiski üks väike rõngas õngenööri kinnitamiseks. Pole kuulnud, et see tasuta püügiõigusest ilma jätaks. Ja kuigi inspektorid on vaielnud õngenööri kokkukerimiseks ridva küljes oleva haspli osas, on ka selle puhul vist tehtud järeleandmine, kui õngenööri pikkus ei ületa 1,5 kordset ridva pikkust, ja on ilmne, et seda hasplit ei kasutata püügi ajal õngenööri kerimiseks. Kuna ma ise väga kõva kalamees pole, ei saa ma kindlalt väita, et see just nii on. Aga seda tean, et praegune sõnastus vähimagi "lisandi" mõju osas on vägagi kaheldav ja ilmselt eksitav.--2001:7D0:8076:E680:6863:FCFD:271C:1F54 22. oktoober 2022, kell 15:55 (EEST)