Arutelu:Johan Laidoneri luurekool

Ivan Orava mälestused.

Laidoneri seotus inglise luurega pole saladus. Et Eesti luurel oli okupatsiooni ajal ka edulugu on halvustatud kogu taasiseseisvuse ajal. Eesti Ekspressi teatel oli MI6 põhjamaade keskus enne sõda just Tallinnas. See teadmine asetab meie ajaloo mõned sündmused teise valgusesse. See aitab põhjendada miks Stalin tappis eesti kommunistid venes. Ta tegi seda Inglise luure hirmus ja arvan, et tema kahtlustused olid põhjendatud. Teiseks pole pilt eesti kommunistidest enam must valge. --Vaher (arutelu) 12. november 2014, kell 12:08 (EET)

Me ei tegele siin originaaluurimusega. Pikne 18. november 2014, kell 18:43 (EET)

Artikkel esitati kustutamiseks. Kas luurekooli pole olnud, vähemasti mitte ametlikult ja sellisel kujul? Kas autoriteetstes allikates on sel teemal midagi kirjutatud? Suurem osa jutust ei vasta praegu pealkirjale. Pikne 18. november 2014, kell 18:43 (EET)

Arvan, et ei peaks kustutama. Artikkel vajaks küll toimetamist, sest artikli teise poole seotus teemaga jääb segaseks. St jääb segaseks, kuidas ja kas Elmar Salumaa ülekuulamine, Laidoneri vastuluurevõrgustik ja tegevus Talvesõja ning Nõukogude okupatsiooni ajal on seotud selle luurekooliga. Või on see kellegi oletus. Kelle? Taavi (arutelu) 18. november 2014, kell 23:48 (EET)

Edulugu... See, et NKVD võttis kellegi kinni ja peksis nii kaua, kuni ta kõikvõimalike luurete agendiks oleku üles tunnistas, ei tõesta midagi. Artikkel põhineb Ivann Orava mälestustel, mis ei ole ajalooallikas. Kogu artikkel on kuidagi kohtlase sõnastusega.

Laidoneri luurekool oli aastatel 1933-1940 Viimsi mõisas tegutsenud mitteavalik luurekool. Selle läbis umbes 200 meest (nt H. Loomet; Konrad Veem (1914-1996), hilisem EELK peapiiskop eksiilis 1972-1990; Hillar Põld, kes oli Harju praosti Harald Põllu poeg; Evald Saag). Segane sõnastus. 1933. aastal ei olnud Viimsi mõisa ammu olemas. H. Veemi eesnimi puudub.

Eesti Vabariigi ajal kuulus Laidonerile Viimsi mõisasüda. Laidoner juhendas seda kui eraisik. Mõisasüdat? Ta lasi keskkooliõpilastel üle Eesti inglise keeles kirjandi kirjutada ja valis sealt omale kaadri. Laidoner tahtis kasvatada Eesti sõjaväele inglise keelt oskavaid ohvitsere. Luurekoolis õpetati süvendatult vabadussõja ajalugu ja esimese maailmasõja ajalugu.[1] Kaadriohvitsere valmistas Eestis ette riiklik sõjakool, mitte mingi eraisiku juhatatav erakool. Eesti kaadriohvitserid oskasid keeli ja neid polnud vaja mingite keskkoolilõpetajatega asendada.

Elmar Salumaa kirjeldab raamatus Tiib pandud aastaile õlale (2010) kuidas NKVD uurijad püüdsid 1945. aasta ülekuulamistel temalt teada saada mingist organisatsioonist, millest tal polnud õrna aimugi. Täpselt. Ei tõesta midagi luurekooli kohta, pigem vastupidi.

Aastal 1938 sai Eesti juhtkonnale (Konstantin Päts, Johan Laidoner jt) selgeks, et sõda tuleb. Laidoner asus rajama salajast vastuluure võrgustikku. Sellel polnud nimetust ja liikmed tundsid vaid mõnda kontaktisikut. Ei saanud midagi selgeks. Ma ei ütle üldse halvasti nimetatud meeste kohta, aga nende riigikaitsealase tegevuse kohta saab lugeda näiteks Riigikaitse Nõukogu protokollidest.

Nõukogude okupatsiooni eest põgenesid võrgustiku juhid välismaale. Eestisse jäänud liikmeid, tegid teadliku valiku. Keegi ei põgenenud peale Richard Maasingu, aga tema ei olnud mingi "luurekooli" vilistlane, vaid tõeline ohvitser. Kes Eestisse jäid, lasksid end kinni võtta ja peksta nii kaua, kuni nad kõik üles tunnistasid. Need ülekuulamisprotokollid ei tõesta midagi.

Talvesõja ajal varustas organisatsioon Soomet laskemoonaga. Ühendust peeti Paldiski kaudu, soome kelguga öössel üle jää sõites. (See kelk on Tallinna Linnamuuseumis.) See pidi üks vägev tõukekelk olema, mis kogu Soome sõjaväe ära varustas. Loodan, et väga tihti ei tulnud Nõukogude Liidu Paldiski baasist neid öiseid sõite ette võtta.

Teise Maailmasõja järel aidati haavatud metsavendi ravile ja aidati metsast välja tulla. Nõukogude okupatsiooni ajal laienes võrgustik kunstnike, muusikute ja haritlaste seas olevaks tutvusringkonnaks (ajalehtedes on okupatsiooni aja kohta kasutatud nimetust nn "haritlaste organisatsioon"). Süüasjade väljamõtlemine on NKVD asi, minu asi on neid mitte uskuda.

Peeti kirjavahetust välismaale põgenenud liikmetega. Berliinis oleval piiril ei otsitud kaua aega naisi läbi. Agnes Masing pani Lipa külas, Eino talu tagatoas, kullerile riided selga, kuhu oli peidetud post. Ja saabuv post võeti seal välja. (Uku Masing ei teadnud seda.) Kus tagatoas keegi oma riideid vahetas, ei puutu asjasse (eriti kui Uku Masing asjast ei teadnud.)

Kõik need väited on sama nõrgad kui laused mille kohta arvamust avaldatakse. Aastast 1938 luuakse uus ja laiem vastuluure võrgustik, mis vajab tõesti eraldamist. Edulugu tähendab seda, et Eesti vastuluure oli olemas kogu okupatsiooni aja (ka kgb-s ja ekp-s) ja pärast sõda kedagi neist ei võetud kinni. Kustutada soovitakse seda kindlast, sest praegu on olukord vastupidine ... --Vaher (arutelu) 22. november 2014, kell 21:38 (EET)

Pooldan kustutamist. Sest paistab, et intervjueeritavaks on olnud parun Münchhausen või Ivan Orav. Või kui selline asutus ongi olnud, oleks tast kirjutatud mõnes autoriteetsemas allikas. --Juhan121 (arutelu) 19. november 2014, kell 00:30 (EET)

See pole oluline, kas see luurekool oli tegelikult olemas või on Evald Saagi väljamõeldis. Tuleb ainult artikkel vastavalt sõnastada, asjaolud kirja panna ja lugeja ise otsustab, mida ta usub.

Nüüd on tekst parem, kuigi siin on ikka halba umbisikulist sõnastust: kaheldakse (kes kahtleb?) ja väidetavalt (kes väidab?). Need Ekspressi artiklid võiks ka siis viitena vormistada, kui nad juba mainitud on. Taavi (arutelu) 24. november 2014, kell 06:47 (EET)

Me ei hakka ju entsüklopeediasse kirjutama igasugustest väärtõlgendustest, naljadest või vandenõuteooriatest, mida kuskilt on võimalik leida. Kui mõnest siiski, siis peaks see olema tähelepanuväärne. Antud juhul pole isegi ühtegi arvestatavat allikat, on vaid blogisissekanne. Ja Ekspressis kirjutatuga seostamine on nähtavasti originaaluurimuslik. Pikne 25. november 2014, kell 19:02 (EET)

Kes meie? Sina võibolla ei hakka, kuid keegi teine kirjutab. Minu seisukoht tähelepanuväärsuse tõttu kustutamise suhtes on selline, et ainult (või peamiselt) neil juhtumitel, kus keegi püüab Vikipeedia kaudu ennast promoda (ja pole ühtegi allikaviidet) on mõtet tähelepanuväärsuse puudumise tõttu kustutada. Kui ei kirjutata enda promomiseks ja on mingigi allikas, siis ei ole vaja kustutada. Lisaks on tänapäeval paljud blogid põhjalikumad ja informatiivsemad kui tradtsioonilised ajalehed. Taavi (arutelu) 29. november 2014, kell 08:57 (EET)

Ma ei tea, kui siiski tahta milleski kokku leppida, siis lähtekoht võiks minu meelest olla pisut vähem äärmuslik ja vähem ebatraditsiooniline. Tähelepanuväärsuse all kindlasti ei mõisteta tavaliselt lihtsalt viidatavust. Ja kui me ei püüa viitamiseks leida võimalikult autoriteetseid allikaid, siis milleks üldse viidata. Kui ütled, et blogid ongi head allikad, siis tundub, et on probleem allikakriitikaga. Pikne 29. november 2014, kell 11:17 (EET)

Palun kustutamismärkust mitte eemaldada, osa materjali eralditõstmine ei teinud asja paremaks. Pikne 25. november 2014, kell 19:02 (EET)

Materjali eraldi tõstmine ei puutugi kustutamise küsimusse. See on tähelepanuväärsuse küsimus. Taavi (arutelu) 29. november 2014, kell 08:57 (EET)

Jah, aga jäi mulje, et kustutamismärkuse äravõtmist peeti põhjendatuks, kuna osa materjali tõsteti eraldi. Pikne 29. november 2014, kell 11:17 (EET)

Minu meelest ei ole siin tegemist mitte tähelepanuväärsuse vaid usaldusväärsuse küsimusega. 88.196.28.229 4. detsember 2014, kell 18:36 (EET)