Arutelu:Ivo Kuusk (arst)
Ma olen nõus, et tänapäevastes kokkulepetes on õige kirjapilt "malabsorptsioon". Kuid tundub, et tema väitekirja pealkirjas oli kasutatud sõna "malasorbtsioon" (kui arhiiviallikas pole tehtud ümberkirjutusviga). Võib-olla 1980-ndate alguses polnud veel selle võõrkeeltest laenatud mõiste kirjapilt juurdunud või otsustas ta ise eesti kirjapilti mugandada. Ühesõnaga, üldjuhul ma säilitaks teose originaalpealkirja, isegi kui see tänapäevases käsitluses oleks keeleliselt vale. Kui just ei ilmne, et arhiiviallikas on pealkiri antud vigaselt ja originaalpealkirjas oligi malabsorptsioon.--VillaK (arutelu) 14. september 2016, kell 07:46 (EEST)
- Väitekiri ja ametlik autoreferaat on venekeelsed, vt [1]. Tuleks esitada venekeelne pealkiri koos tõlkega.
- Minu meelest on tõenäoline, et autor kasutas eestikeelses tekstis teadmatusest sõnakuju, mis jäljendab vene sõna, nii et tekkis "malabsorbtsioon". Keelenorm ei ole tollest ajast muutunud, vaata [2]. Sõnakuju "malasorbtsioon" on tekkinud kas ümberkirjutusvea tõttu või trükivea tõttu käsikirjas. See, et tollane norm oli niisugune, pole minu meelest võimalik.
- Et eestikeelne autoreferaat oli sekundaarne ja mitteametlik, siis minu meelest pole põhimõtteliselt oluline, kuidas autor selle tõlkis. Sellepärast võib minu meelest pealkirja tähenduse edasi vabalt kasutada sõna "malab
Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 12:13 (EEST)
- Nõus, ei vaidle konkreetsel juhul vastu ja lisasin venekeelse pealkirja. Natuke küll kahtlane, et kandidaadiväitekirja kaitsja ei teadnud ühe oma töö põhimõiste keeleliselt õiget kuju, sest isegi kui töö kirjutati ja kaitsti vene keeles, siis eeldatavalt oli töö ainesest piisavalt palju juttu ja ka kirjatöid eesti keeles. Kuid tagantjärgi seda me tuvastada ei suuda ja see ei ole ka väga oluline. Põhimõtteliselt siiski, kui teose originaalpealkiri peaks olema keeleliselt vale, siis seda parandada ei tuleks. Võib ju näiteks juhtuda, et autor teadlikult kasutas/kasutab teist sõnakuju või n-ö oponeerib ametlikule keelenormile - see õigus ja võimalus on autoritel alati olemas.--VillaK (arutelu) 14. september 2016, kell 15:13 (EEST)
- Jah, nõus.
- Leidsin ka ühe tema artikli, mis on avaldatud Tartu ülikooli toimetustes ja mida saab veebist lugeda. Kui ma selle nüüd uuesti üles leian, siis panen lingi. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 16:10 (EEST)
- Nõus, ei vaidle konkreetsel juhul vastu ja lisasin venekeelse pealkirja. Natuke küll kahtlane, et kandidaadiväitekirja kaitsja ei teadnud ühe oma töö põhimõiste keeleliselt õiget kuju, sest isegi kui töö kirjutati ja kaitsti vene keeles, siis eeldatavalt oli töö ainesest piisavalt palju juttu ja ka kirjatöid eesti keeles. Kuid tagantjärgi seda me tuvastada ei suuda ja see ei ole ka väga oluline. Põhimõtteliselt siiski, kui teose originaalpealkiri peaks olema keeleliselt vale, siis seda parandada ei tuleks. Võib ju näiteks juhtuda, et autor teadlikult kasutas/kasutab teist sõnakuju või n-ö oponeerib ametlikule keelenormile - see õigus ja võimalus on autoritel alati olemas.--VillaK (arutelu) 14. september 2016, kell 15:13 (EEST)