Arutelu:Hillary Clinton

1996. aasta Eesti-visiidiga on midagi valesti. Ta käis siin küll esimese leedina, kuid ilma abikaasata. Esimene ametis olev president, kes siin käis, oli ju George W. Bush. Andres 21. juuli 2009, kell 21:09 (UTC)

Parandasin tolleaegse ajaleheartikli järgi.--WooteleF 21. juuli 2009, kell 21:15 (UTC)

Kui ta tõesti käis siin koos tütrega, võib ka seda mainida. Tolles lehes sellest juttu ei olnud, võib-olla mõnes järgmises on. Andres 21. juuli 2009, kell 21:22 (UTC)

Ei leidnud kuskilt sellekohast infot.--WooteleF 21. juuli 2009, kell 21:27 (UTC)

Minu raamatus on see kirjas. Taivo 22. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)

Kui samas raamatus on kirjas, et kaasas oli ka abikaasa, siis ei saa seda raamatut usaldada. Andres 22. juuli 2009, kell 13:42 (UTC)

Teine viide ei tööta enam.--WooteleF 22. juuli 2009, kell 14:55 (UTC)

Tead mis, Taivo, kui me teame, et raamatus öeldu on väär, siis pole mõtet sellele viidata. Andres 22. juuli 2009, kell 13:45 (UTC)

Võimalik, et tema ametlik nimi on endiselt Hillary Diane Rodham. Ta on soovinud, et teda kutsutaks Hillary Rodham Clintoniks. Neljaosaline nimi on minu meelest meelevaldne, kuigi see on ka inglise vikis. Andres 21. juuli 2009, kell 21:22 (UTC)

Ta on endine esimene leedi, kes saanud koha USA valitsuses. Kas on mõeldud ...esimene endine esimene leedi, ...? --Metsavend 25. jaanuar 2013, kell 12:53 (EET)

Võeti välja kuus välislinki Eesti ajakirjanduses avaldatud artiklitele. Mina ei võtaks neid välja. Andres (arutelu) 26. juuli 2016, kell 18:08 (EEST)[vasta]

Need välislingid olid täiesti suvalised. 90.190.59.170 1. august 2016, kell 18:45 (EEST)[vasta]

Mis mõttes suvalised? Arvan, et need artiklid, mis temast spetsiaalselt räägivad, võiksid olla. Andres (arutelu) 1. august 2016, kell 22:04 (EEST)[vasta]

Suvalised artiklid, mis temast räägivad. Selliseid artiklleid ja artiklinupukesi, esseid jms, mis räägivad peamiselt temast või peamiselt tema poliitikast, on ju pea lõputult. Pealegi, siin oli viidatud paarile sellisele artiklinupukesele, millel võib olla küll päevakajaline väärtus, aga kust lisalugemise mõttes pea midagi olulist teada ei saa. Selleks, et välislinkide all oleks mõistlik valik ja mõistlik kogus linke, peaks piirduma peamiste ametlike saitidega, tähtsamate andmebaasi sissekannetega, või siis lähtuma mingitest muudest kitsamapoolsetest kriteeriumitest. Vt ka en:WP:EL. 90.190.58.188 2. august 2016, kell 17:54 (EEST)[vasta]

Ma ei ole sellega nõus. Päevakajalised artiklid annavad mineviku kohta palju infot. Mina paneksin siia kõik eestikeelsed artiklid, mis on tervenisti Clintonile pühendatud. Ma ei näe välislinkide rohkuses probleemi. Probleem on pigem see, et artikkel on vähemalt sada korda lühem, kui ta võiks olla või peaks olema. Andres (arutelu) 2. august 2016, kell 19:34 (EEST)[vasta]

Päevakajalised artiklid annavad mineviku kohta infot küll, aga ma ei näe mingit põhjust, miks kõik seonduvad või teemakohased ajaleheartiklid tuleks entsüklopeediaartikli juures igasuguse valikuta loetleda. Siin ei ole eesmärk perioodika sisu katalogiseerimine ja see eelkõige koormaks artiklit.

Mujalt Vikipeediatest sellist asja naljalt ei leia. Jällegi, võiks ju püüda aru saada, miks sellist asja entsüklopeediast ei oodata ning eeskuju võtta. 90.190.58.172 2. august 2016, kell 20:31 (EEST)[vasta]

Kui vaadata Eesti Vikipeedia senist praktikat, siis selliseid pikki välislinkide nimekirju meil Vikipeedias on, ja selle vastu pole protestitud, kui just pole tegu igale mainimisele viitamisega. Ei peagi olema ilma valikuta: see, et artikkel on tervenisti teemale pühendatud, ongi valiku alus. Teine asi on see, et tuleb vaadata, kas allikas on midagi väärtuslikku, mida artiklist ei leia ja mida ei saa ka artiklisse panna. Andres (arutelu) 2. august 2016, kell 21:19 (EEST)[vasta]

See, mida entsüklopeedialt oodatakse, oleneb sellest, mida sealt leida on. Andres (arutelu) 2. august 2016, kell 21:19 (EEST)[vasta]

Siin on paljudes artiklites ka muul moel läbimõtlemata esitust või siis lihtsalt halba ja vigast esitust. Kui selle vastu konkreetsetel juhtudel protestitud pole, siis sellest vist ikka ei järeldu, et seda heaks peetakse.

Nojah, aga tervenisti teemale pühendatud artikleid on ikkagi lugematul hulgal. Sellepärast ütlengi, et valikut samahästi kui pole. Et allikas midagi väärtuslikku ja ka entsüklopeedia seisukohalt olulist, mida artiklisse ei saa panna, on küll võimalik põhjus välislingi panemiseks, aga need on üsna harvad juhud ja ajaleheartikleid üldiselt ei puuduta.

Selle kohta, mida entsüklopeedialt oodatakse, on välja kujunenud traditsioon. Selle näol, mida leiab parema seisus suurematest Vikipeediatest, on kujunendud spetsiifilisem traditsioon ka internetientsüklopeediate kohta. 90.190.59.47 2. august 2016, kell 21:45 (EEST)[vasta]

Noh, see on vähemalt aktsepteeritud, ja kui vaidluseks läheb, siis mina igatahes kaitsen seda.

Eesti ajakirjanduses on tema kohta kirjutatud umbes 200 artiklit, ja seda on võib-olla tõesti liiga palju. Aga noh, prima facie need artiklid väärivad märkimist. Kõik ei ole internetis ka. Mul ei ole selle vastu ka midagi, et tühised artiklid välja praakida, aga minu meelest need artiklid, mis Sa välja jätsid, ei ole tühised. See, kui palju tema kohta on artikleid, on minu arvates proportsioonis tema tähtsusega. Kui artikkel ise on vääriliselt pikk, siis see nimekiri ei ole ebaproportsionaalne.

Võib-olla küll, et lõpuks ei ole neid artikleid tarvis, sest Vikipeedia artikkel katab kõik olulise ära. Aga praegu ju ei ole nii.

Aga need artiklid on keegi siia meelega pannud, sest on leidnud, et neid tasub lugeda.

On täiesti võimalik, et eestikeelsel Vikipeedial kujuneb mõnevõrra teistsugune traditsioon. Andres (arutelu) 3. august 2016, kell 01:21 (EEST)[vasta]

Lugesin need, mida sain, (mõned lingid ei tööta) hoolega läbi ning valisin välja kaks, mis minu arvates väärivad linkimist. Panen need sisse tagasi. Andres (arutelu) 3. august 2016, kell 01:37 (EEST)[vasta]

Peale selle, artikli peamine hälve lugejate ootustest ei ole ju mitte välislinkide rohkus, vaid infonappus. Andres (arutelu) 3. august 2016, kell 01:42 (EEST)[vasta]

Valimistel kaotas Clinton Trumpile valimiskogus, saades vaid 232 häält 306 vastu, kuid juhib rahvahääletuses ligi 2.5 miljoni häälega Trumpi ees.

Esiteks, valimiskogu pole veel kokku tulnud, teiseks on hääletus (mitte rahvahääletus) läbi ja selle tulemused on kokku võetud (või ei ole), nii et juhtimisest ei saa rääkida.

Seda peaks saama hõlpsasti parandada, aga mina praegu ei suuda, sellepärast võtan selle talumatu teksti välja. 146.255.183.234 1. detsember 2016, kell 18:02 (EET)[vasta]

Jaotises "Kriitika" tuleks iga väide ning isegi oletus/kahtlustus varustada autoriteetse viitega, muidu on tegemist laimuga. Kuriuss 25. jaanuar 2019, kell 19:54 (EET)