Arutelu:Heliteos
Mis tähendab "noodisusprogramm"? Andres 8. jaanuar 2008, kell 20:50 (UTC)
Oot-oot, helilooming ei ole ju sama mis heliteos. Andres 5. mai 2008, kell 17:54 (UTC)
- Vist ei ole jah. Aga mis on helilooming? --Tiuks 5. mai 2008, kell 17:58 (UTC)
- Selle artikli interviki link on en:Musical composition. Või on inglise vikis heliteose jaoks veel eraldi artikkel. --Tiuks 5. mai 2008, kell 18:21 (UTC)
Minu meelest heliteos ei ole ükski neist neljast, vaid esineb nendel kujudel. Andres 5. mai 2008, kell 19:22 (UTC)
Definitsioon ei ole minu meelest õige. Näiteks improviseerimisel võib-olla heliteost ei teki, ja looja ei pruugi olla helilooja. Ka näiteks linnulaul võib pakkuda muusikaelamusi, ja heliteos ei pruugi neid pakkuda. Andres 5. mai 2008, kell 19:24 (UTC)
- Heliteosel ei olegi õiget definitsiooni ja ta ei pruugi pakkuda elamusi. Heliteos või looming tuleb "tõlkida" ehk interpreteerida teistele arusaadavas keeles (esitada). Samas digitaalsel kujul saab helilooja ise aru, mis arvutiprogramm näitab. Väga raske on leida õigeid sõnu. --Tiuks 5. mai 2008, kell 19:34 (UTC)
- Teos ise on abstraktne. Peale selle, teos võib esineda ka nii-öelda helilooja peas ja inimeste mälus. Andres 5. mai 2008, kell 23:01 (UTC)
- Semlekul on helilooja, interpreedi või kuulaja helikujutlus mentaalne heli. Helikunst on helikäsitlusoskus. Helikasutusoskus on inimvaimu oskus järjestada ja ajastada helisid selliselt, et nendest tekiks heliteos. Siit järeldan, et heliteos peab olema valmis kujul paberil, plaadil või ettekandmisel. --Tiuks 5. mai 2008, kell 23:13 (UTC)
- Minu meelest see ei järeldu, sest järjestada ja ajastada saab ka mõttes. Andres 6. mai 2008, kell 08:05 (UTC)
- Semlekul on helilooja, interpreedi või kuulaja helikujutlus mentaalne heli. Helikunst on helikäsitlusoskus. Helikasutusoskus on inimvaimu oskus järjestada ja ajastada helisid selliselt, et nendest tekiks heliteos. Siit järeldan, et heliteos peab olema valmis kujul paberil, plaadil või ettekandmisel. --Tiuks 5. mai 2008, kell 23:13 (UTC)
- Teos ise on abstraktne. Peale selle, teos võib esineda ka nii-öelda helilooja peas ja inimeste mälus. Andres 5. mai 2008, kell 23:01 (UTC)
Pakuks definitsiooni: Heliteos on kindlakujuline muusikaliste väljendusvahenditega määratud helikogum. Adeliine 5. mai 2008, kell 23:28 (UTC)
- See on juba parem. Kindlakujulisele võiks veel mõelda vasteid. --Tiuks 5. mai 2008, kell 23:58 (UTC)
- Kas on mõeldud füüsilisi helisid? Sel juhul eksisteerriks teos ainult esitamise või taasesitamise ajal. Andres 6. mai 2008, kell 08:05 (UTC)
- Teos peab olema füüsiline ehk materiaalne. Füüsiline heli ei ole tegelikult füüsikaline heli ja Semlek ajab minuarust need asjad sassi. --Tiuks 6. mai 2008, kell 09:18 (UTC)
- Miks ta peab olema füüsiline? Andres 6. mai 2008, kell 09:19 (UTC)
- Sest muidu ta ju eksisteeriks. Teos peab reaalselt olemas olema. --Tiuks 6. mai 2008, kell 09:23 (UTC)
- Minu meelest on heliteos abstraktne objekt nagu ka kirjandusteos. Ta võib nii-öelda realiseeruda mälujäljena, kujutlusena, ettekandena, taasesitusena, jäljena helikandjal, käsikirjana, trükisena, failina. Andres 6. mai 2008, kell 09:28 (UTC)
- See on ka õige. Kujutlus oleks sellisel juhul mentaalne heli. --Tiuks 6. mai 2008, kell 09:31 (UTC)
Kas Finale ja Sibeliuse tarkvara paneb täpsustusega muusikatarkvara või lihtsalt tarkvara. Muusikatarkvara loendis said need täpsustusega muusikatarkvara. --Tiuks 9. mai 2008, kell 20:23 (UTC)
- Olgu lihtsalt tarkvara, loendisse ka niimoodi. Andres 9. mai 2008, kell 21:03 (UTC)
Heliteos on igasugune ette kujutatud, välja mõeldud, kirja pandud, esitatud, salvestatud ja mahamängitud muusika.
- See ei ole minu meelest tõsi. Ette kujutada jne saab ka heliteose fragmente või mitut heliteost. Öeldu käib pigem muusika kohta. Andres 9. mai 2008, kell 23:54 (UTC)
- Olen nõus. --Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 17:43 (UTC)
Varasemast versioonist:
Heliteos võib olla
- muusikainstrumendi vahendusel kõlavad muusikahelid
- analoog- või digitaalsalvestus helikandjal (heliplaat)
- noodina või partituurina
- elektrooniliselt kodeeritud helitähised (digitaalne salvestus arvuti kõvakettal) MIDI, noodistusprogrammide (Finale, Sibelius) jt failidena.
Arvan, et heliteost saab paremini iseloomustada kunstiteose kui teose mõiste kaudu. Tõsi küll, muusika on vist alati kunstiline. Andres 9. mai 2008, kell 23:57 (UTC)
Artikkel on preagusel hetkel kohmakas ja sõnastuslikult ebamäärane. "Minu meelest on heliteos abstraktne objekt nagu ka kirjandusteos. Ta võib nii-öelda realiseeruda mälujäljena, kujutlusena, ettekandena, taasesitusena, jäljena helikandjal, käsikirjana, trükisena, failina." See Andrese tekst väga hea algmaterjal heliteose mõiste üldiseks defineerimiseks. Palun, Andres, vii oma mõte lõpuni! --Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 17:42 (UTC)
- Nüüd mulle meeldib. Interviki lingid tuleb vist ära võtta või siis kui artikkel helilooming kirjutatakse. Paljudes vikides on ju kõik koos. --Tiuks 11. mai 2008, kell 21:03 (UTC)
- Hispaania interwiki, mis praegu pandi, räägib heliloomingust. Eks nad on inglise viki järgi pandud, sest seal on mitu asja koos. Kõik ära võtta? Adeliine 26. detsember 2008, kell 21:41 (UTC)
Arvan, et heliteos ei saa eksisteerida pealkirjana. Peale selle, heliteose eksisteerimine millenagi ei ole mõisteliselt täpsustatud. Andres 11. mai 2008, kell 21:47 (UTC)
- Arvan, et saab. Näiteks on olemas täiuslik informatsioon esimese "ametliku" ooperi, Jacopo Peri Dafne kohta, millest on säilinud ainult mõned fragmendid. Seega teose füüsiline substants on küll hävinud, kuid teos eksisteerib kui abstraktne objekt. Teine väga huvitav näide on John Cage 0'00", millest on olemas Edition Petersi partituur, kuid millel pole füüsilist substantsi kunagi olnudki. See teos kuulub muide ka autorikaitse alla.--Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 22:56 (UTC)
- Mis tähendab "on olemas täiuslik informatsioon"? Kui on säilinud ainult fragmendid, siis ju täiuslikku informatsiooni pole. Minu mõttes on tegemist abstraktse objektiga, mis on ainult osaliselt ligipääsetav. Pealkiri ei puutu siin asjasse.
- Hüva, läksin veidi hoogu... Täpsustan oma mõtet: ka selline teos, mille füüsiline kuju (näiteks partituur) on hävinenud, kuid millest on olemas informatsioon, et see teos on kunagi eksisteerinud, on ju jätkuvalt teos ja pealkiri on selle teose osa. Samas on teos teos ka ilma pealkirjata. --Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 00:22 (UTC)
- Kui teos koosneb vaikusest või tal pole kestust, siis on vaieldav, kas tegu on üldse heliteosega. Kui ka on, siis mis puutub siia pealkiri?
- Näiteks selles mõttes puutub, et ka objektiivset vormi mitteomavat teost kaitseb autorikaitse seisukohalt tema pealkiri. --Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 00:22 (UTC)
- Kui nüüd oletada, et kaks autorit on loonud ühesuguse teose, siis minu mõttes on tegu sama teosega. Ja pealkiri ei puutu siin jälle asjasse, sest neid teoseid ei saa siis eristada ka eri pealkirjadega. Andres 11. mai 2008, kell 23:50 (UTC)
- See on puhtalt teoreetiline konstruktsioon, ma ei tea ühtegi sellist reaalselt olemas olevat teost. Selles mõttes ongi siiski vahe näiteks ideel ja teosel ning vastavalt idee autoril ja teose autoril.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 00:22 (UTC)
- Mina ei võtnud pealkirja arvesse. Kui pealkiri on teose osa, siis heliteos ei ole ainult muusikaline, sest pealkiri ei ole muusikaline. Sel juhul minu kontseptsioon ei sobi. Andres 12. mai 2008, kell 00:44 (UTC)
- Autoriõigus kaitseb ka teose pealkirja: "Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel" (AS § 4, lg.5). Näiteks John Cage teos "0'00"". Kuna sellel heliteosel (ma ei näe mingit põhjust, miks see ei oleks heliteos) puudub kestus, ei saa selles ei kõlada ühtegi füüsilist heli. Seda teost ei saa salvestada ega reprodutseerida, seda ei ole põhimõtteliselt võimalik isegi sismise kuulmisega ette kujutada. Ometi on see autorikaitse all, kuna sellest on olemas Edition Petersi välja antud partituur ning selle teose esitamisel tuleb tasuda autoritasu. Minu meelest on just see teos Sinu poolt välja pakutud abstraktse objekti kõige puhtamaks näiteks.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 10:43 (UTC)
- Arvan, et ka seda teost on võimalik kujutleda, ja kui teda esitada saab, siis saab ka salvestada ja reprodutseerida. Abstraktne objekt on ta minu mõistes samamoodi nagu ka muud heliteosed. Andres 12. mai 2008, kell 15:02 (UTC)
- Just nimelt, kujutleda saab ja esitada saab ka nii, et teos on märgitud kontserdi kavva. Kuid salvestada ei saa, sest puudub kestus.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 16:37 (UTC)
- Kontserdi saab ju salvestada. Samuti saab selle plaadile panna. Andres 12. mai 2008, kell 18:56 (UTC)
- Salvestada ei ole seal mitte midagi, kuna reaalselt ei toimu mitte midagi. See on küll õige, et võib anda välja plaadi, mis on täiesti tühi või kirjutada plaadiümbrisel, et sellele plaadile on salvestatud 0'00". --Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 20:22 (UTC)
- Saab ju salvestada kontserdi, kus see teos esitati. Siis on ka see teos salvestatud. Samuti saab välja anda plaadi, millel on märgitud, et seal on teiste teoste seas salvestatud see teos. Andres 13. mai 2008, kell 01:20 (UTC)
- Salvestada ei ole seal mitte midagi, kuna reaalselt ei toimu mitte midagi. See on küll õige, et võib anda välja plaadi, mis on täiesti tühi või kirjutada plaadiümbrisel, et sellele plaadile on salvestatud 0'00". --Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 20:22 (UTC)
- Kontserdi saab ju salvestada. Samuti saab selle plaadile panna. Andres 12. mai 2008, kell 18:56 (UTC)
- Just nimelt, kujutleda saab ja esitada saab ka nii, et teos on märgitud kontserdi kavva. Kuid salvestada ei saa, sest puudub kestus.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 16:37 (UTC)
- Arvan, et ka seda teost on võimalik kujutleda, ja kui teda esitada saab, siis saab ka salvestada ja reprodutseerida. Abstraktne objekt on ta minu mõistes samamoodi nagu ka muud heliteosed. Andres 12. mai 2008, kell 15:02 (UTC)
- Autoriõigus kaitseb ka teose pealkirja: "Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel" (AS § 4, lg.5). Näiteks John Cage teos "0'00"". Kuna sellel heliteosel (ma ei näe mingit põhjust, miks see ei oleks heliteos) puudub kestus, ei saa selles ei kõlada ühtegi füüsilist heli. Seda teost ei saa salvestada ega reprodutseerida, seda ei ole põhimõtteliselt võimalik isegi sismise kuulmisega ette kujutada. Ometi on see autorikaitse all, kuna sellest on olemas Edition Petersi välja antud partituur ning selle teose esitamisel tuleb tasuda autoritasu. Minu meelest on just see teos Sinu poolt välja pakutud abstraktse objekti kõige puhtamaks näiteks.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 10:43 (UTC)
- Mina ei võtnud pealkirja arvesse. Kui pealkiri on teose osa, siis heliteos ei ole ainult muusikaline, sest pealkiri ei ole muusikaline. Sel juhul minu kontseptsioon ei sobi. Andres 12. mai 2008, kell 00:44 (UTC)
- See on puhtalt teoreetiline konstruktsioon, ma ei tea ühtegi sellist reaalselt olemas olevat teost. Selles mõttes ongi siiski vahe näiteks ideel ja teosel ning vastavalt idee autoril ja teose autoril.--Andrus Kallastu 12. mai 2008, kell 00:22 (UTC)
- Mis tähendab "on olemas täiuslik informatsioon"? Kui on säilinud ainult fragmendid, siis ju täiuslikku informatsiooni pole. Minu mõttes on tegemist abstraktse objektiga, mis on ainult osaliselt ligipääsetav. Pealkiri ei puutu siin asjasse.
Mis on muusikapala? Andres 11. mai 2008, kell 21:49 (UTC)
- Lühike heliteos või lühike heliteose osa. Andres 11. mai 2008, kell 21:50 (UTC)
- Pala on üldmõiste (tavaliselt lihtvormis väiksemamõõdulisele) heliteosele. Paladeks (Stück, piece) hakkasid oma lugusid nimetama romantikud. Beethoven kasutas näiteks sõna bagatell. Samas "Für Elise" on küll tüüpiline pala. Heliteose osa on kas mitmeosalise heliteose, näiteks sonaat-sümfoonilise tsükli või süidi osa või ülekantud tähenduses ka heliteose fragment.--Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 22:56 (UTC)
- Peaks olema ka artikke Muusikapala ja lehekülg Pala. Andres 13. mai 2008, kell 01:20 (UTC)
- Tekitasin artiklialge Pala (muusika).--Andrus Kallastu 13. mai 2008, kell 10:57 (UTC)
- Peaks olema ka artikke Muusikapala ja lehekülg Pala. Andres 13. mai 2008, kell 01:20 (UTC)
Kui tahta vikilingid korda teha, tuleb ka eelmised üle vaadata. Näiteks fi:Sävellys on minu meelest õige. Andres 27. detsember 2008, kell 18:32 (UTC)
"Teos muusika valdkonnas" pole siiski täpne, sest ka näiteks Bachi elulugu on teos muusika valdkonnas. Andres 28. detsember 2008, kell 10:18 (UTC)
Heliteos ainult inimese loodav?
[muuda lähteteksti]Ma küll ei tea, aga ehk on olemas selliseid arvuteid, mis on võimelised ise heliteost looma? Neile peab küll seda enne "õpetama", aga peaks ju võimalik olema, et "mõttetöö" tulemusel kavandab ja fikseerib arvuti mingi muusikateose? Adeliine 20. jaanuar 2011, kell 00:50 (EET)
- Selles asjas nähtavasti pole ühtset seisukohta. Andres 23. jaanuar 2011, kell 15:04 (EET)
Minu meelest saab legaaldefinitsioonist rääkida ikkagi ainult konkreetse seaduse vms kontekstis. Andres 23. jaanuar 2011, kell 15:04 (EET)