Arutelu:Harilik rästik/Arhiiv 1
kas rästikuid oleks võimalik ka mingist nende elukohast ära hävitada
- Kahjuks pole siin ilmas asja, mida hävitada ei saaks. Siim 13:55, 6 Sep 2004 (UTC)
- Lisasin: rästik on looduskaitse all. Seetõttu neid hävitada ei ole lubatud. Jaan513 16:22, 6 Sep 2004 (UTC)
Rästik peaks mingis kategoorias ka olema, kuid millises? Kas "Roomajad" sobiks. Siim 16:33, 6 Sep 2004 (UTC)
- Miks mitte?... Jaan513 19:48, 6 Sep 2004 (UTC)
tegin ümbersuunamise ikkagi ka sõnale Rästik, kuna see on ilmselt otsingusse sisestatud peamine sõna --Dj Capricorn 16. september 2007, kell 07:28 (UTC)
Kui juba perekonnast räägib artikkel Rästik (perekond), võib selle artikli nimi ju vabalt olla "Rästik". Andres 16. september 2007, kell 08:10 (UTC)
Samad sõnad. Andres 27. aprill 2008, kell 19:17 (UTC)
- Muutsin ära. "Harilik rästik" jääb loomulikult "rästiku" juurde ümber suunama. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 18:16 (EET)
| Andres, Bioneer1, Jaan513,Siim aruteljad.....
Harilik rästik räägib vipreridae perekonna kaudu ka rästikute bioloogiast ning toimusiega seonduvast, bioloogiliselt on roomajatel ka rakuline immuunsüsteem ning lümfisüsteemi organid (nagu näiteks tüümus jne) .... bioloogiliselt on inimestel ja koertel jne süljenäärmete eritis kas nõre ehk sülg..... ma lisasin viki kaudu---miks kas me räägime ,et inimese sülg on mürgine? et rakendasin inimeste mikrobioloogiliste uuringute mudelit üldisemas plaanis ka roomajatele, et inimestel ei räägita suu kuivusega seotud haiguste korral, med termin kserostoomia http://www.hambaarst.ee/sonastik/3170/kserostoomia, mürgi erituse lakkamisest jms. Rästiklaste (ka paljud teised roomajad) on sülg eluks vajalik , kuna keha on suhteliselt väike ning paendumatu siis biloogia kaudu, on nende sülje koostis ja toime sellised, et aitavad saaki püüda ning seedida ja ennast elus hoida ja paljuneda..... Loomadele ning inimestele on ta ohtlik (kassid,siilid, toonekured, koerad) maiustavad meelsasti rästikute lihakehadega) toime tõttu: ensüümid, metalloproteaasid ning mitmed neurotoksiinid...... nende täpne toimemehhanism on uurimisel aga kuna elame koos rästikutega ja paljud meist on ofidiofoobia all (3-8 rästikul 1 l hektaril ja meie majaümbrne maa ca 2 hektarit, pole küll viimase 7 aasta jooksul kohanud aga naabripere kohtas) siis omas mõttes, kuna soovitan inimestel ikka viki kaudu lugeda siis mõtlesin, et oleks tore siia ka uuestimõeluuritut lisada nagu näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhise, kust selgub, et rästiku mürgi half-life on kuni 12 tundi, ning peamiseks kõrvaltoimeks süsti sissesaamisel nahakudedesse, on südametöö häirumine ja/või seiskumine (vähemalt ööpäevaringe EKG (4 korda ööp) ning tugev vererõhu langus (kuni 50 mm/hg- mõnel meist ongi ainult 80/60 mm/Hg) ning neerupuudulikkus jne, et ei maksa nii kergelt suhtuda, toime võib saabuda olenevalt inimesest,loomasdt jne 12-24 h jooksul . Söök-jook- hammustuse korral tuleks üle mõelda- kuum kohv? mobiliseerib lümfirakke seedekulgla kaudu kuid kui hammustus oli jalas- lümfiringlus algab jalgadest ning pulseerib 3 korda tunnis ? (ei tea )- 1 antihistamiinikum ehk tilgad kohe vereringesse ja kõneldakse isegi epi süstla täiest jne ---- kuidas käituda? --neurotoksiinid ja metalloproteaasid, kellede (geen)retspewtorid on imetajatel kõikjal kudedes ja rakkudes------ rästikute süljega liiguva need kiirelt (mitu korda veri ringleb minutis???) südamesse- ka südamelihasesse aga südamelihase rakud on enamasti residentrakud, kes uunevad kiirusega 1% aastas, seega 4 tundi järelvalvet on alapakutud-----lastele ja täiskasvanutele kindlasti haiglasse sõit kiirabi kaudu.....koertel,kassidel- kuidas nende keha ja olek signaliseerivad rästikuhammustust ei tea....... Kas rästikuid aitab maalt peletada elektromagnetkiirgus (nagu roti - ja /või mutilõksud mis vibreerivad ) ei tea....aga lisasin siis: Mürk -rästikutelt välja pressitud ja kokku korjatud süljenäärmete nõre , 1 ml hind ?????näituseks vastumürgi hind haigekaasa kaudu kas 200 euri (ei tea) , on med termin ja leiab kasutust farmakoloogias ning farmakognoosia kaudu ka kliinilises meditsiinis ja uuemate uuringute valgusel ka / Rästiku süljenäärmete nõre, rästikuhammustus / -- osa arutelust välja tõstetud Jaan513 poolt 18.12.2012 , 19:17 Mariina |
|
lisa ....Andres, Bioneer1, Jaan513,Siim ja kõik viki kaudu arutlejad ja toimetajad olen tihti näinud Adeliine ja Epp jt..... Hoiatus: Ma pole viki süsteemile päris pihta saanud- möönan viivuks, et vajan personaalset koolitust aga koolitusel olen nõus osalema kui on esindatud kaks poolt: nimelt tundub mul, et uue info lisandudes viki kaudu- palju vaba tahte kaudu lisatud infot saab olla viki sisu silmas pidades ainult imeline õnnistus---aga siis hakkab kohe tööle redigatsioonibrigaad-süsteem vajaks kvaliteedi ehk sisu kontrolli hädasti--komad on tähtsad aga viki on oluline paljudele, eletroonilise teabeallika ligipääsuga, eestimaalastele, nende hulgas eriti rõhutada nn" teadlaste " ja "teaduspõhise" maailmapildi järgijaid ja propageerijaid, et ka koolilapsed, näiteks 6 klass- riigi kool-kunsti kallakuga- ka tema õpiks viki kaudu - koolitunni vahetunnil istuvad tänapäeval iga laps eraldi kohtades ning otsivad infot, ka viki kaudu-loodame ja kui see on viki kaudu ka eesmärk siis......ainult TULD! Ja õnnistatagu viki kaudu eesti rahva teadlikkust lõpmatuseni........ aga kes on viki kaudu sisu koordineerijad ma ei tea, keegi loeb ei oska (loodetavasti hetkeliselt), ei saa aru, tundmatu lisaja, klassiftseerimis kogemus väike, aega pole, siis tuleb juba stress peale, kusagilt kelletki abi pole loota, Riik toodab küll-ja küll teadlaseid teadusasutuste kaudu aga neid iga teadus-allharu kaudu viki käsutusse tasuta ei anta- ja mõned ei tulekski- et 1 bioloog, 1 ajaloolane, 1 zooloog, 1 biokeemik, 1 arst, 1 kliiniline arst, 1 kirurg, 1 allergoloog, 1 immunoloog, 1 geeneetik iga looduse kuningriigi kaudu ja veel 1 fungi, 1 bakterid, 1 viirused .......ei ole ju täna nii olen lugenud, et viki kaudu on geoloog ja filoloog jne aga mida see tähendab, kas geoloog ei oska mõtteloo kaudu kirjutada ja redigeerida artiklit eesnäärme hea ning pahaloomulistest kasvajatest, kas naisinimene võib seda teha- tal ei saa arvatavasti elu jooksul seda kordagi olema- kas tema pojal siis äkki? naabrimehel, meesautojuhil jne jne -viki eesmärk on vabade inimeste vaba tahe ma saan nii aru, seda vähemalt presenteeritakse nii ja kui minu peretütar lisab viki kaudu veterinaarparasitoloogia alase artikli, kas see on viki kaudu vähemväärtuslik või mis on viki kaudud piirangud? Harilik rästi------ lugesin viki kaudum et L pannakse eeldatavasti Linnaeuse klassifikatsiooni kaudu siis paraku pean täpsustama, et panin omas mõttes küll Linnaeus aga kas peaksin siis täpsustama Adder, Northern Viper, Vipera berus berus Linnaeus (1758) või hoopis ITISe (integrated Taxonomic Information System) type genus Laurenti... Miks ühe tähe kaupa ja kuidas see on seotud eesti kaudu elunevate harilike rästikutega.....hakkab ehk avanema alles siis kui liigume teaduses teaduste-eelsesse aega (inimesed mõttevõime arengu ajaloo kohta vaata sellekohast artiklit) näiteks geograafia kaudu (Maa koos tema pinnal ning sees elunevate molekulide ning geneetilise ainesega kuulud geograafiateaduse valdkonda esmalt ja siis edasi inimgeograafia kaudu vast) ja bioloogia ja meditsiin jne..... Tänapäeva teaduslikud harud ning printsiibid baseeruvad inimese kujutluspildil Looduse kaudu need ei ole rangelt mõeldes Loodus ----- ning rakuline aines ja geneetika ning vähiravi ja personaal meditsiin -kõige popimad lööksõnad----baseeruvad ka bakterioloogial ,hormonoloogial ning seentel ning taimedel geenid on ka rästikutel- olgu lisatud, et enamik madusid on teise maoliigi sülje vastu immuunsed------ ---rästikutel on klassifitseeritud 3 kambriline süda- inimestel 4 kambriline ning vihmaussidel 4 paari südamekaari---- ---eesti kaudu rästikud kuuluvad küll Viperidade hulka koos Lachesis mutusega ---kuid kui tarbida Eesti Ravimiameti kaudu registreeritud Gripp Heel tablette siis võiks teada natuke midagi , lisaks perekonnale----- ---madude hammustuse korral kui sellega kaasneb (50% tavaliselt ei kaasne) sülje erituse suunatud sissepritse mitte tavalise söögiainese (hairünded on ka juhuslikud ta maitseb ja keeldub söömast- liig.......es matse liig magus või midagi sellist) kaudu on Euroopa Liit oma elanike kaitseks reguleerinud ning väljatöötanud spetsiaalsed Vastumürgi (ANTISERUM) (üsna kallid) - koostis peab olema märgitud paberile- ja võib sisaldada erinevate rästikute V.ammodutes, V,aspis, V.berus, V.lebetina, V.xanthina, V.ursinii jt immuno- ehk mürgi preparaate erinevates vahekordades.........on ka üksik ANTIserumeid ---- Kas meil on uuritud rästikute täpset klassifikatsiooni, et eesti maal elavad üksnes algsed harilikud rästikud ning maohammustus saab olla üksnes Viperi bera bera jne (näituseks)....edasi võiks vaadata kelle mudelil kui jänese (siis inimene võib olla allergiline jäneseverele samuti hobuse ning hiire jt katseloomade kehavedelikele,,vaatamata sellele, et veres leidub väike geneetiline sobimatus lünks aga see väike lünks annab meile aluse arvata ka teistmoodi akadeemilise meditsiini kaudud näiteks ,miks doonorverd kiiritatakse, et võõra vere saaja ei hakkaks ründama teise (1 veredoosis võib olla paljude doonorite verd jne aga sellega tegeleb hematoloogia) jne...... Kuna teadus toodab igal hetkel nii seeditavat kui seedimatut, siis midagi tuleb jälgida ja selle midagi saab endale südamesse lubada. Mina olen bioloog- kuna bioloogiamaatriksi retseptor... Olete, küllap ju lugenud ravimiresistenstesets gram-negatiivsetest ning gram-postiivsestes bakteritest, immuunpuudulikkusest, elundite siirdamisega seotud äratõukset ja geenidest jms......vähemalt mul on mulje, kuna arutelud nimetatud sõnavaraga seonduvaga on viki kaudu ka retsenseeritud, siis antibiootikumid, mis ei allu ravile- immuunpuudulikusega seotud primaarsed seisundid, operatsioonide järgselt ,kiiritusravi järgselt jne jne neid on katseliselt püütud ravida roomajate süljest valmistatud kontsentraatidega nagu uuemaid vähiravigi, püüab looduse elu patendeerida ning maailmamajandusse integreerida: seda vast teate jube, et USAs 100 inimese HIV-viirusega nakatunud inimeste ravi kuni AIDSi lõppemiseni, nende 100 kaudu- maksab rohkem kui mõne Aafrika riigi eelarve; Nii, et mürgist räägime Drug ehk Farmakoloogia jt kaudu aga ka tradistioonilise meditsiini kaudu (meie esivanemad) aga ka siin saab rakendada üldiseid anatoomilisi ja füsioloogilisi teadmisi: kui ikka kiirabi ei tule siis pole inimestel aega oodata, tuleb manustada allergiavastane ravim , sama soovitatakse ka mesilase hammustuse korral MESILANE versus RÄSTIK,,,,mesilased on ju inimkasulikud?????kas pole, kes siis mett ei hammustaks! aga paraku ..... ja kui ikka on silmaga nähtav mürgistussesiund ja iga sekundiga massiliselt rästikusülg lagundab elundeid ning rakke siis kui on käepärast viina (siis ma ei kardaks ka seda sisse võtta aga koguseid peab teadma kui on madal vererõhk siis piisab vahest 10 e25 ehk 100 grammist aga kõrgevereõhuga ning kaalukamatele inimestele kuni mitmest liitrist et inimene kooma seisundisse saaks ei saaks-kuidas võtta) ka seda võtta......viin käivitab rakkude signalisatsiooni süsteemi kiiremini kui manustatavad hormoon/lümfi kootavad preparaadid (prednisoloon haiglas jne ) ehk pole päris vale kui loete, et taimsed preparaadid viinalahuses on 200-300 korda tugevama toimega kui taimeteed...... minule andis selle artikli kaudu mõtlemine teadmise, et füsioloogiliste eripärade tõttu (madal vererõhk 80/60) ma ilmselt eluga ei pääse, ja siis pole mõtet enam ka rästikut hakata taga ajama ning maha nottima....... üks meist jääb elama..miks mõlemad peaksid surema...milline raiskamine........... http://en.wikipedia.org/wiki/Viperidae http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Vipera&species=ammodytes&search_param=%28%28search%3D%27European+viper%27%29%29 Get the following data in XML format - up to the kingdom Get the following data in XML format KingdomAnimalia-- animals
PhylumChordata-- chordates
SubphylumVertebrata-- vertebrates
ClassReptilia-- Reptiles
OrderSquamata-- Amphisbaenians, Lizards
SuborderSerpentes-- Snakes
InfraorderAlethinophidia
FamilyViperidae-- Pit Vipers, Vipers
- contains 443 valid taxa ( 443 verified - standards met)
- down one level Get the following data in XML format SubfamilyAzemiopinae
SubfamilyCausinae
SubfamilyCrotalinae
SubfamilyViperinae
References Vipera berus-Adder, Northern Viper, Vipera berus berus. http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Vipera_berus/classification/#Vipera_berus Viperidae in encyclopedia of life http://eol.org/pages/8116/overview http://en.wikipedia.org/wiki/Amphibia_in_the_10th_edition_of_Systema_Naturae
http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0104-79301998000200005 Snake Circulatory System (Haleigh Monaco) /Tekst eelpool toodud lingilt/ -- osa välja jäetud Jaan513 poolt http://en.wikivet.net/Snake_Cardiovascular_System http://www.eebweb.arizona.edu/courses/Ecol437/Lillywhite1988_SciAm_snake_circulation_gravity.pdf http://ajplegacy.physiology.org/content/123/3/598.extract http://www.reptilechannel.com/kid-corner/beyond-beginners/snake-anatomy-immune.aspx http://www.wikinvest.com/stock/Protherics_(PTIL)/Trade_Ndash_European_Viper_Antivenom Traditsiooniline: http://erikpuura.wordpress.com/2008/08/08/rastikuhammustus-mida-teha-19-pohipunkti/ http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=164 Akadeemilise teaduse kaudu: EFFECT OF ALCOHOL ON HORMONES IN WOMEN, Taisto Sarkola, Helsinki 2001, http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/laa/kliin/vk/sarkola/effectof.pdf ka kohati: http://mesindusprogramm.eu/sites/default/files/ruth_kastanje_11.02.2012_poltsamaa_mesiniku_terviseohud_pr-8-1.3-17.pdf http://loomakliinik.emu.ee/vaikeloomakliinik/erakorraline-meditsiin/print Performing your original search, viperidae heart, in PubMed will retrieve 76 records. Rev Biol Trop. 1998 Dec;46(4):1149-57. [Cardiovascular alterations induced by the venom of Lachesis muta (serpentes: Viperidae) and its fibrinogenolitic enzyme]. [Article in Spanish] Granados-Zúñiga J, Aragón-Ortíz F. Source Laboratorio Clínico, Hospital San Juan de Dios, San José, Costa Rica. Abstract The fibrinogenolytic activity of Lachesis muta stenophyrs venom was studied. Wistar rats catheterized at carotid artery and jugular vein were inoculated with crude venom or enzyme and changes in arterial pressure, cardiac frequency and electrocardiogram were monitored. The enzyme induced a greater fibrinogen reduction than the crude venom without any cardiovascular or histological alteration. In vitro crude venom coagulated blood whereas the enzyme reduced fibrinogen in 23%. Results suggest the potential use of the fibrinogenolytic enzyme as antithrombotic agent. PMID: 10751938 [PubMed - indexed for MEDLINE] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10751938 http://www.hindawi.com/journals/ecam/2011/960267/ In clinical trails are found that collected venom of snakes and their biological activity is analogous to the antibiotics ampicillin, chlorampenicol. vancomycin, penicillin…. Immunocompromised patient also prostatic heart valves, jpint prosthese and central venous cateters-----venoms are active against S.epidemidis strain bacteria……. although Viperidae snake venoms enourmous source of peptides have not been fully explored…for biological activity….. Viperidae----- Lachesis mutus 10 grug-resistant Gram-positive and Gram-negative bacteria in clinical trials….. Homotoksiinid http://www.seljaravi.ee/homotoksikoloogia.html www.sam.ee Eesti ravimiregister http://193.40.10.165/register/register.php?keel=est&inim_vet=inim&lk=2&id=17337 Gripp Heel 1 tbl Lachesis mutus D12 60 mg http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_17337.pdf /Teadus, Tartu Ülikool/ -- osa arutelust välja tõstetud Jaan513 poolt Zooloogia ja botaanika Instituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus –ja Keskkonnainstituut: Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga. Asjaarmastajast botaanikut, kellel harilikult puudub botaaniline eriharidus, nimetatakse botanofiiliks. -- Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L..
http://erb.nlib.ee/?kid=14544854&oid=604cd2c8 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Koslov http://kalah.zzz.ee/index.php/M%C3%B5ttetehnoloogia Adam Smith , 18 sajand http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith
lk 24 kaasasündinud immuunvastuse käivitumine..keratinotsüüdid sisaldavad suures koguses interleukiin (IL)- 1 alfat, mis on proinflammatoorne tsütokiin. Ükskõik milline kahjstus vabastab IL-apfa, mis omakorda stimuleerib keratinotsüüte tootma juurde IL-1 alfat, IL-1 beetat, IL-6t ja tuuma nekroosi faktor (TNF) -alfat. Nende põletikku põhjustavate tsütokiinide tootmise võib käivitada ka keratinotsüütide otsene kokkupuude mikroobidega, kuna mikroobe ära tunvate Toll-like (kladkirjas) -reptsetorite aktivatsioon põhjustab samasuguse (NF-kB vahendatud) vastuse keratinotsüütideks nagu IL-1. Keratinotsüüdid toodavad CXC-kemikiine, nagu CXCL8, mis soodutavad granulotsüütide migratsiooni koldesse. Keratinotsüütide eristatavad kasvufaktorid (M-CSF, GM-CSF, IL7, IL15) aktiveeritud granulotsüüte ja hoiavad alal nende eluvõime. Keratinotsüütide eritatud mediaatorid liiguvad läbi basaalmembraani dermisesse, kus aktiveerivad fibriblaste tootma põletiku mediaatoreid (IL-1, IL-6, TNF-alfa, kemokiinid). Fibroplastide ja keratinotsüütide toodetud mediaatorid liiguvad kapillaaride endoteelrakkudesse ja aktiveerivad neid. Naha kemokiinid, nagu CXCL8 ja CCL3, tekitavad nahka kontsentratsioonigradiendi, mis põhjustavad granulotsüütide kogunemsit kahjustuse kohta. Samaaeselt aktiveeruvad epidermises olevad T-rakud, mis on suuremalt osalt puhkavad mälurakud, kui Lnagerhansi rakud esitlevad neile antigeene. T-rakkude aktiveerumine põhjustab põletikumediaatorite (IFN-gamma, INF-alfa, IL-6, TNF-alfa, IL-17) tootmise, mis omalt poolt suurendab keratinotsüütide poolt tsütokiinide tootmist. Dermises olevad makrofaagd aktiveeruvad nii mediaatorite (eriti IFN-gamma) ja mikroobide osade (lipopolüsahhariidid, rakusein, mitte-metüülitud CpG-d sisaldav prokarüootne DN) toimel ja hakkavad tootma IL-12, mis on tähtis põletikku põhjustav tsütokiin . Aktiveerunud makrofaagid hakkavad liikuma kemokiinigradinedi suunas epidermise poole, lõhustades eesolevat rakuvaheainet (kollageeni, basaalmembraani) proteolüütiliste ensüümide, eriti metalloproteinaaside abil. Aktiveerumisel liiguvad Langerhansi rakud see-eest epidermisest dermisesse ja edasi lümfisoontesse, vahetades pinnal olevaid adhesioonimolekule vastavasse keskkona sobivate vastu. Lisaks toodavad nad suures koguses antigeeni pakkumiseks vältimatuid MHC II -molekule ja kostimuleerivaid B7.1. ja B7.2.-molekule. Lümfisõlmedes esitlevad nad antigeeni seal olevaile T-rakkudele, millest osa aktiveerub CLA-postiivseteks T-mälurakkudeks . dermise kapillaaride endoteelirakud aktiveeruvad tsütokiinide toimel ja hakkavad tootma leukotrieene ja prostaglandiine, mis laiendavad veresooni ka põhjustavad sooneseinte suuremat läbilaskvust. Reaktsiooni soodutab närvisüsteemi mõju, mil lämmastikoksiidi (NO) ja substants P )SP) tootmine saadab kesknärvisüsteemi signaali, mis teadustab lokaalsest põletikust. Ka närvisüsteem võib ise mõjutada naha põletikku, mh neuroppeptiidide ja SP vabanemise kaudu. SP põhjustab histamiini vabanemist nuumrakkudest sauti kui komplemenid süsteemi osad, mis on saabunud dermisesse laienenud veresoontest. Nuumrakud toodavad ka TNF- alfat, kemokiine ja muid põletikumeidaatoreid ja tugevdavad sellega nahapõletikku. Põletikukaskaadi tagajärjel tekkinud veresoonte laienemine, vasodilatsioon, põhjustab põletiku klassikalisi sümptomeid: punetust (rubor), kuumust (calor), valu (dolor) ja tuset (tumor). Laienenud versoontes on rohkem verd, see liigub aeglasemalt ja soodustab granülotsüütide kinnitumist endoteelirakkude pinnal olevate P- ja K-selektiinide külge, mille järel siirduvad granülotsüüdid piki kemokiingrdienti põletikukoha poole. Nad liiguvad dermises amööbitaoliselt pseudopoodide abil, kasutades kinnituspindadena ära mh fibroplastide pinnal olevaid adhesioonimolekule. Lisaks põhjsutab kemokiinigradient neutrofiilides pseudopoodide kinitumist rakuvaheaine osadele (kollageenile, laminiinile, fibronektiinile, entaktiinile) ja stimuleerib rakkude liikumist põletikukohta. Granulotsüüdid ja makrofaagid kasutavad rakuvaheainet lõhustavaid metalloproteinaase, tungides läbi rakuvaheaine ja basaalmembraani. Nad ei erita neid liikudes, vaid ainult siis, kui on sunnitud peatuma mehaanilise taksituse ees, nagu basaalmembraan. Pärast basaalmembraani lõhustamist tungivad neutrofiilid keratinotsüütide vahele, kinnitudes oma adhesioonimolekulide abil adhesioonivalkude külge, mida keratinotsüüdid kasutavad üksteise külge kinnitumiseks. Neutrofiili liikumine meenutab tõmbluku liikumist, kus tõmblukk sulgub uuesti pärast seda, kui neutrofiil möödub keratinotsüüide ühenduskohast. jne. jne ..... ---valik on olemas ma kas teen võimaliku rästikuhammusutse (mesilasehammustuse- krokodillihammsutse jne) järgselt kohaliku blokaadi zgutiga ja riskin ja ootan abi saabumist ja/või loobun kinnitussidet sidumast ning lasen kõik mis bioloogia kaudu siseneb vabalt siseneda (teetanuse süstist olete kuulnud vast ja bakteritest ja viirustest ja !!!!!) milleks ahistada!!!! 19.dets 2012 , 12:32 Mariina |
Eelnevad kommentaarid kirjutati arvutilt IP aadressiga 90.190.33.48. --Jaan513 (arutelu) 20. detsember 2012, kell 16:20 (EET)
- Mida ma oskan öelda: esiteks, proovi kirjutada vähem korraga. Siit ei selgu, mida õigupoolest on tahetud öelda, sest teksti on nii palju. Saan aru, et viki vormindus ei ole veel selge, aga proovi lugeda lehekülgi Vikipeedia:Sissejuhatus ja Juhend:Lehekülje redigeerimine. Paar pisiasja: asja lihtsustaks ka see, kui Sa registreeruksid kasutajaks. Arutelulehtedel saad alla kirjutada, kui kasutada nelja ~ märki järjest, ilma tühikuteta.
- Panin eelnevale arutlusele raami ümber, et selle osad oleksid eristatavad. Võtsin osa Sinu arutelust välja, et pilt oleks veidike selgem. Need kohad on esile toodud punase kirjaga.
- Sa kipud kohati teemast kõrvale kalduma. Hariliku rästiku artikli arutelu peaks olema harilikust rästikust, mitte Tartu Ülikooli teaduskondadest või õppesuundadest. Kahjuks on nii, et mida pikemalt kirjutad, seda väiksem on tõenäosus, et inimesed selle läbi lugeda jõuavad (või võtavad vaevaks teksti üldse lugema hakata).
- Artiklist endast. Rästikumürk on mürk, ja arvan, et nii tuleks seda arusaamatuste vältimiseks ka nimetada, lisaks sellele, et see on "rästiku süljenäärmete nõre" või "sülg". Niisiis, muutsin väikse pealkirja rästikumürgiks tagasi.
- Proovisid kasutatud allikatele viidata, see on tubli. Aga praeguse artikli (mitte siinse arutelulehe) tekstist suur osa on pärit kusagilt tundmatu päritoluga allikast. Ma ei jõua kõiki linke ega siin ülalpool toodud allikaid praegu sügavuti lugema hakata. Peaasi, et see pole sõna-sõnalt kopeeritud (või maha kirjutatud), sest nii ei tohi.
- Vikipeedia artiklid ei peaks olema kirjutatud juhendi stiilis. Muutsin seda stiili; "tee nii" asemel peaks olema "tuleb teha nii". Ka sealt (esmaabi juurest) on puudu viide juhiste päritolule.
- Ma jätan selle artikli endale jälgimisloendisse ja proovin siin toimetamistööd edasi teha. --Jaan513 (arutelu) 20. detsember 2012, kell 16:20 (EET)
- viki kaudu aruteludes kohtab tihti, et teaduspõhine ja tõenduspõhine aga pole konkreetseid näiteid, kes kategoriseerib kasvõi ligilähedase teadusharu või teadusharude koosluse, et näituseks oligi toodud Tartu Ülikooli kaudu, kontroll-leht millise teadusharu võiks abiks võtta;
- ka on uuringutega seonduv arusaamatu, kas loomkatsed, inimkatsed millises faasis, baasuuringud, kliinilised, kas eelistada Euroopa Meditsiiniuuringute Nõukogu (EMRC) seaduseid, määruseid või kaasata ka USA meditsiinisüsteemiga seonduv, kuna neil on arstide vastutus ka paremini reguleeritud jne....,
- kust hakkab viki toimetajate mõttes teaduspõhisus, kas antropoloogilised uuringud dinosauruste skelettide kaudu on teaduspõhine teadus ja kinnitab nende arengut, elu, olnut ja bioloogiat......;
nii, et artikkel Harilik rästik ikka on pooleli ja seda võib toimetada....... või pole ma suutnud leida, näiteks on lindude puhul küll linnud (mõned) kirjeldatud aga lindude iseloomustus : http://et.wikipedia.org/wiki/Linnud. aga nüüd: http://et.wikipedia.org/wiki/Maod
- juhised ja esmaabi olid mõttelisandused - enamik esmaabi üldisema mõtte kaudu ja üksnes märkena;
- kui on kahtlus, et inimest ei huvita rästik elusana ega surnuna, siis võiks linkida rästiku hammustuse ning sellega seonduva kuhu.....
Sülje kaudu toob lisandusi tuleviku meidtsiin meile, vast: et süljel on samad bioloogilised markerid kui verel aga saab lugeda siit näituseks: http://www.linkgroup.hu/docs/pcs2/223-wecb643.pdf
20.12.2012 16:52 Mariina
- nii, et artikkel Harilik rästik ikka on pooleli ja seda võib toimetada
- Seda võib öelda praktiliselt kõikide Vikipeedia artiklite kohta. Kõiki artikleid saab täiendada ja täiustada.
- viki kaudu aruteludes kohtab tihti, et teaduspõhine ja tõenduspõhine aga pole konkreetseid näiteid, kes kategoriseerib kasvõi ligilähedase teadusharu või teadusharude koosluse, et näituseks oligi toodud Tartu Ülikooli kaudu, kontroll-leht millise teadusharu võiks abiks võtta
- Vabandust, ma ei saa sellest lõigust aru. Mida tähendab, et "kes kategoriseerib teadusharu"? Mida mõtled siin teadusharu all? Rästikust võib siin kirjutada iga rästikut käsitleva teadusharu vaatenurgast. Oluline on võimalikult mitmekülgne ja sealjuures võimalikult neutraalne info. Mida mõtled "kes" all? Kas seda, et kes Vikipeedias konkreetselt on pädev bioloogias? Muide, selleks, et rästikust kirjutada, ei pea olema pädev bioloogias, kuigi võiks. Endiselt kehtib see, et Vikipeediat saab täiendada igaüks.
- ka on uuringutega seonduv arusaamatu
- Uuringute tulemusi võib Vikipeedias loomulikult kajastada, kui uuringu tulemused on avalikult kättesaadavad. Alati saab kirjutada umbes nii: "Teadlased X uurimisrühmast leidsid aastal yyyy, et ..." Vikipeedias enamasti ei pea ütlema, et "see on tõde", vaid "uuringus jõuti sellisele järeldusele". Eelistama ei pea ühtegi uuringut teisele, kõiki olulisi uuringuid tuleks kajastada, ka siis, kui need on vastukäivad. Selleks tulebki iga kord kasutatud allikale artiklis viidata.
- kust hakkab viki toimetajate mõttes teaduspõhisus
- Mulle tundub, et Vikipeedia ei ole ainult teaduspõhine. Saab kirjutada asjadest, millest teaduses tegelikult midagi ei kirjutata (või ei jõuta kirjutada enne Vikipeedia artikli loomist), näiteks artikkel mõne olulise veebilehe kohta. Sel juhul Vikipeedia ju ei põhine teadusel. Küll aga on Vikipeedia selles mõttes teaduspõhine, et Vikipeedia stiil sarnaneb teadustekstile.
- kas antropoloogilised uuringud dinosauruste skelettide kaudu on teaduspõhine teadus
- Ei tea, aga uuringute tulemused enamasti sobivad Vikipeediasse.
- kui on kahtlus, et inimest ei huvita rästik elusana ega surnuna, siis võiks linkida rästiku hammustuse ning sellega seonduva kuhu
- See pole oluline, kas inimest rästik huvitab või mitte. Kui on piisavalt materjali, et rästiku hammustusest eraldi artikkel teha, saabki teha näiteks artikli "rästikuhammustus", ning rästiku artiklisse jätta ainult olulisema info.
- Lihtsustatult võib öelda, et Vikipeedia artikkel on referaat, mitte uurimistöö ega uuring (kuna viimased sisaldavad tihtilugu varem avaldamata väiteid). --Jaan513 (arutelu) 20. detsember 2012, kell 22:41 (EET)
---
|
Ma ei saa Teiega kahjuks nõustuda, ja tegelik elu ...... aga kui Te olete omavahel nii kokkuleppinud, täpselt sellise sõnastuse ja need hetked kui sõnad ei toimi siis oli lihtsalt afekti seisund, küllap vist ja eks ta nii olegi õigem......... siis pole paha lisada ka rästiku perekonna maod kulinaarias-----kui inimene joob rästikumürki või ka nahakaudu söömisest- kui inimene määrib peale rästikumürki sisaldavat Viprosal salvi....... aga ikkagi, eilne jäi pooleli, et rästikuhammustuse raviga seodnuv ja selle tõenduspõhisus: Prednisolon: glükokortikoid http://193.40.10.165/register/register.php?keel=est&inim_vet=inim&lk=2&id=11522 http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_11522.pdf http://breast-cancer-research.com/content/14/1/R21 http://www.molecular-cancer.com/content/9/1/38 http://joe.endocrinology-journals.org/content/211/1/17.abstract http://www-cgi.cnn.com/HEALTH/library/CA/00039.html
Toimeaine ATC kood Ravimi nimetus Pakend Kuuluvus Müügiloa hoidja SPC SPC kuupäev PIL PIL kuupäev Camphora + Acidum salicylicum + Terebinthini aetheroleum + Venenum Viperae berus M02AX90 VIPROSAL B salv 30 g, 50g K AS Grindeks SPC 26.07.2011 PIL 26.07.2011 Gripp-Heel- Lachesis mutus (Viperidae perekonna madu) http://193.40.10.165/register/register.php?keel=est&inim_vet=inim&lk=2&id=17337 http://193.40.10.165/Pakend/Hum/Pakend_17337.pdf
Harri Jänes .... Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Kannatanule antakse rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Hammustatu toimetatakse lamamisasendis lähimasse raviasutusse, kus saab arstiabi ja süstitakse raviseerumit, mis toimib rästikumürgi vastu. Lubatud abistamisvõtted. Rästikuhammustuse puhuks on aegade jooksul soovitatud mitut laadi esmaabivõtteid, mida nüüd loetakse kasututeks või koguni kahjulikeks. Nimetame neist olulisemaid. Hammustatud jäseme kinninöörimine vöö, paela või nööriga ei peata rästikumürgi levikut kehas, kuid võib kudesid paikselt kahjustada ja vigastada. Ja lõpuks — viina joomine vastumürgina on mõttetu, sest alkohol kiirendab mürgi levikut organismis ja viib selle ruttu ajurakkudeni. http://www.videvik.ee/479/ei.html http://www.parnupostimees.ee/281657/tohtrid-aitasid-rastikult-salvata-saanud-pisitudrukut/ Meie traditsiooniline ravi ei olnud mitte rohkem ega vähem eluohtlik ega küllap ole seda vist ka tänasel päeval: 1 rästik reserveerituna 1 liitris kanges alkoholis- võisku olla just see mida vastumürgiks vajati; (tänapäeval töödeldakse antidoot lihtsalt peenemal viisil ja vaestele sedap jagugi ei meil ega muil mail, nii vast) Alkohoolsed joogid (erinevad kangused, erinevad tõusud) mobiliseerivad energiat rakkudest muu hulgas steroidretseptoreid mõjutades---veres tõuseb steroidmolekulide osakaal 200 kuni 300 kordselt (allolev uuring kaasa arvatud) aga hiljem saabub neerupealiste hormoonide puudulikkusseisund (suuremahulised alkoholitarbijad saavad järgmisel päeval väga vihaseks, et sama energia kogust kiirelt taas kätte saada ja need kellel madal vererõhk –alkohol eisalgu tõstab ning mõne aja möödudes alandab vererõhku drastiliselt) aga kui kiirabi saabub 3 tunniga siis pigem täiskasvanutel naps viina (kui ei ole ülitundlikust aga ka naps viskit, konjakit, dzinni, kas vahet on Ameerikast toodud geenimuundatud maisipiiritusel ja rukkipiirutsel ei ütle peast) kui 3 liitrit poepiima.
Sarnaselt toimivad ka glükokortikosteroid ravimipreparaadid vt ka www.sam.ee ja tarbivad eluks samuti steroidretseptorite eluolu ning nendega seotud geenid. Keda huvitab võib lugeda steroidhormoonide ja vähkkasvajate vahelisi seoseid (kaasa arvatud sünteetilised kontraseptiivid) ja miks kalad on haiged või miks inglased (ja ka teised ja mujal ) saavad joogivett kraanist ning kraaniveega valmistatud toitudest lisaks veel ka psühhotroopseid molekule, mida arstid saavad väljastada üksnes retsepti kaudu.... ? Piim, oli traditsiooniliselt eesti inimestel (vähemalt nii on koolis õpetatud ca 7000 aastat tagasi kui Siberist siia asusime, vist mitte aga lehm sai kodustatud peale seda, piimas on steroidmolekulid (õigemini kas koos laktoos (glüko ja kolesterool ehk vitamiin D ja pisut segane) ja lapsed ju piima jõidki aga seda tuli siis palju juua, et efekti saavutada--- tänapäeval teatakse, et olgu kuis on (neerud peavad saama vedelikku ka nendel inimestel kes koomaseisundis on---seda veenisiseselt vast) .... ......aga teaduse kaudu on hakatud uurima pisut teisi tasandeid ja pisut teises võtmes: raha ning ettevõtlus , kui sünd-haigus-surm ja neid teisi tasandeid on ka eesti viki kaudu sisestatud: rakk, lümfisüsteem, vähk, vähiravi, hormoonid, IL-1-IL20, geenid, vitamiinid, tsütotoksilised T-rakud, bakterid, viirused, seened, bioloogia jne, jne –selle sammuga kuidas Teie (mõeldud hulgana) redigeerite ja hindade võib jääda mulje, et sisu on aru saadud. Sisu paremaks aru saamiseks ei pea valdama inglise keelt saab ka eesti kohaliku meditsiinisüsteemi kaudu: meil on Tartu Ülikool, Terviseamet , Tervise Arengu Instituut, tasuta ning tasulised nõustamistelefonid, mürgistuskeskuse teabeliin jp muud...... Kaltsiumikanalite-blokaatori----adalat oros- nifedipine -- http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_12087.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/OROS http://clinicaltrials.gov/show/NCT00173667 USA kliiniliste uuringute andmebaas http://www.druglib.com/druginfo/adalat-cc/trials/ http://www.druglib.com/druginfo/adalat-cc/side-effects_adverse-reactions/ http://www.bayer.ca/files/Canadian%20Adalat%20study%20press%20release_Feb3_Final.pdf http://www.canadian-pharmacy-24h.com/catalog/Blood_Pressure/Adalat.htm https://www.ethicshare.org/node/567182
http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_13105.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Alprazolam http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_8715.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Sertraline http://en.wikipedia.org/wiki/Sertraline Igal hetkel ja iga inimese kaudu võib ja (suuresti esinebki) on kaasatud terve organism, seda on püütud klassifiseerida ja piltlikustada muu hulgas ka rahvusvahelise ATC-puu kaudu: http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoomilis-terapeutiline_keemiline_kood
jne kas see on meeldiv madudele (nende hulgas kinnipeetavatele madudele, kelledelt mürki kollektsioneeritakse ei tea , kas nad roomavad eemale surema, pole uuritud aga rahva seas levivad kuulujutud, et mesilane, kes nõelab saab ka ise surma…….. Mujal maailmas juuakse värkselt kinni püütud madude sülge (restoranides kaasa arvatud) – maod püütakse, näidatakse kliendile, pigistatakse pead- sülge jookseb, madu tapetakse , valmistatakse, erinevaid kulinaarseid meetodeid kasutades ning liha juurde juuakse klõmakas mao sülge--- kas julgustükk, mine tea. kui söögitoru terve ning muud siseelundid haavanditeta siis satub maosülg verre juba eeltöödelduna aga teised teed on siis kui ta satub elusorganismi vere kaudu ja seda püüdsin kirjeldada väljavõttega raamatust “Nahahaigused” , et tänapäevase meditsiinikirjanduse foonil jääb mulje, et mitte madu pole mürgine meile vaid immuunsüsteem (koos lümfisüsteemiga) võib imesid korda saata aga võib ka lihtsal inimese (ja looma) …… 21.12.2012 10:07 Mariina |
Akadeemilise meditsiini ning tradisioonilise meditsiini mõiste täspsustumise protsess koos tegeliku süsteemiga ja näited.....[muuda lähteteksti]http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt L. puudu vast…..? Siis hakkab põhjaks Linnaeuse klassifikatsioon 18.saj
Nii näiteks ei tea paljud, et itaalia kaudu tuntuks saanud pitsale panemiseks oregaano ehk meie esivanemate kaudu vorstirohi (metsikult aia taga möllav ilma kultivatsioonita) on 40 korda võimsam kui üks söödud õun päeva kohta: http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/%C3%BCks_%C3%B5un_p%C3%A4evas_m%C3%BC%C3%BCdid,_eksiarvamused_ja_t%C3%B5de_toidu_kohta/112188 http://et.wikipedia.org/wiki/Vorstirohi
Herbal Medicine, 2nd edition Biomolecular and Clinical Aspects Oxidative Stress and Disease Edited by Iris F. F. Benzie and Sissi Wachtel-Galor. Boca Raton (FL): CRC Press; 2011. ISBN-13: 978-1-4398-0713-2 • Copyright and Permissions • Cite this Page http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK92771/
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=702 http://www.apteek1.ee/index.asp?action&type=4&id=100267http://www.apteek1.ee/index.asp?action&type=4&id=100267 Selle maa keel teaduvuse igavikku…….mineviku kaudu ehk traditsioon Püüdsin veidi meditsiini inimese jaoks täpsustada: akadeemiline meditsiin siia kuuluvad lahutamatult (40 % keemiaravi molekulidest pärinevad taimede kaudu) ka homöopaatilised vahendid siit kaudu käib ka Farmakoloogia ning Farmakognoosia ja European Scinece Foundation, European Medical research Counsils jne....... traditsiooniline meditsiin- Vigala Sass http://et.wikipedia.org/wiki/Vigala_Sass
http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu&ot=T01RS&l=et Olen küll kontakteerunud Ain Raaliga, telefonitsi aga see pole päris see, mis Vigala Sassi elutöö- botaanika, bioloogia ning meditsiin integreerituna ka meie esivanemate kaudu----see igaviku päästev keel……. Nüüd tean, et inimesed on pidanud tulutult muretsema selle pärast, kas ikka eesti keele kaudu sobib rääkida taimeravist jms sarnasest ja miks kõrvaldatakse ja kustutakse palju infot…….. viki kaudu usuvad inimesed ka tulevikku ja enne kui Euroopa Farmakopöa pähe tuupida…..tagasi algusesse. http://www.journals.elsevier.com/phytochemistry/ http://www.unige.ch/sciences/pharm/fasie/members2/membresFasie.html http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs11101-006-9058-5?LI=true 21.12.2012 10:10 Mariina |
- Vabandan ette, kui minu sõnavõtul on halb toon, seda ma nii ei mõelnud. Kõik see on minu arvamus, mitte Vikipeedia toimetajate seisukoht.
- Sinu sõnavõtus on veelkord raske näha, mida Sa öelda tahad. Sellesse infosse võib ära uppuda. Osa sellest on lihtsalt linkide kogu ja emotsioonide väljendamine. Suur arv igasuguseid linke ja hulk kopeeritud teksti. Pealegi, paljud need lingid ega tekstiosad ei ole üldse hariliku rästikuga seotud. Palun vaata lehekülge Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole.
Mariina: mis teie teeksite siis , halb toon ei ole mitte õige sõnapaar, tooni ei olegi, rahulikult ju kirjeldasite kuidad hoogsalt võib igasuguseid uuringui igale poole lisada, pole ju mingit emotsiooni ..vikpeedia ei ole meotsioon ja ega seda kasutajad püüagi kedagi tsiteerides saavutada nagu aru sain kasutajaBioneer1 kaudu vast,,, asi ei ole emotsioonis asi on seostes
kui viki kaudu uputab inimeste haigeolu, geeniuuringud, ravimid ,vähiteraapia ,rakud geenid jne siis palju käib ka imetajate kohta...... rästikuid ja teisi madusid ravitakse inimeste poolt -väidetavalt.. aga sellega tegelb veterinaaria ja veterinaarparasitoloogia--madudel on ka immuunsüsteem ning südame-veresoonkond--- m.
- Eestikeelses Vikipeedias on väga palju puudulikku ja puuduvat infot, selles osas olen nõus. Aga kogu eelnev ei tundu eriti kaasa aitavat selle olukorra paranemisele. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 10:58 (EET)
Referaat, tõsi küll 6-nda klassi bioloogia õppeaines------ Arutelu:Sinikael-part
Välja võetud Ulrika (arutelu) 24. november 2012, kell 21:35 (EET)...
Jätsin ülejäänud sealt arutelust kopeeritud teksti välja -- Jaan513
--lisatud olid ka allikad......ikkagi KES on uurija ja kes tükeldab....... ja muidugi kes lisab?????? aga nagu kokku lepitud see pole oluline.......21.12.2012 10:42 Mariina
- Osa asju jäetakse välja seetõttu, et sellise struktureerimata infohulgaga, mis on veidi vigase välimusega (kandilised sulud, mis on küll niipidi [, aga mitte niipidi ]), on raske tööd teha. Lisaks on seal midagi kirjutatud mõistest ulukveelind, ning tekstist on näha, et sinikael-pardi artiklisse see ei sobiks isegi siis, kui see kõik õige oleks, sest tegemist on seal arutellu tõstetud tekstis üldisema jutuga, mitte konkreetselt sinikael-pardi kohta käiva jutuga (vabandust, aga ma tõesti ei suuda sellesse süveneda).
- Lihtsam on sageli asjaga uuesti alustada. Veelkord, mainisin ka varem, palun proovi teha vähem korraga ja ikkagi alustada Vikipeedia vormistuse õppimist, kui juba nii palju asju korraga lisad. Meil ei ole lihtsalt tööjõudu, et nii suurest infohulgast läbi närida. Sellepärast on alati lihtsam ja kindlam artikkel liigsest infomürast puhastada, seda siin paljud Vikipeedia kasutajad teevadki. Kui keegi võtab vaevaks arutelulehele tõstetud asjad ükskord Vikipeedia vormistusreeglitele vastavaks teha, paremini sõnastada ja üle kontrollida, siis võivad faktid välja võetud tekstidest uuesti artiklitesse tagasi jõuda. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 10:58 (EET)
Mariina : tänase valguses , kui midagi tõstetakse artilkilst välja siis on mõnel teist vähemalt kavatsus seda kontrollida või- ah jaa see oli see kokkuleppe koht, kus Teie kokku lepite, ja uuringud ??+
Minu tänahommikuste muudatuste selgituseks:
- kehaasend seada selliselt, et hammustuskohaga kehaosa (käsi, jalg) asetseks südamest ....?
Mariina: teaduspõhine pakub, et tekiks südame kaudu ringlemise gradient, et veri ei ringleks liig kiiresti aga see on erinev madala vererõhuga ja kõrge vererõhuga inimeste jaoks.....
- Jäi esmaabi alt välja, sest lause on lõpetamata
- hingamispuudulikkus, kas siseorganitest lähtuv ehk allergiline reaktsioon maomürgile jne
- Ebaselge väljend, jätsin ainult esimese sõna.
Mariina: Shokk oli, eile veel, tunnistatud hea artikli kandidaadiks saate lugeda ja tutvuda erinevate olukordadega
- pöörduda esimesel võimalusel arsti poole ja pidada meeles, et vastumürki (kas Vipera berus ehk ka teiste rästikuperekonna Viperidae mürgist valmistatud seerumit) ja selle manustamise üle otsustab üksnes kiirabibrigaad
- Seda ma ei muutnud, aga sulgudes olev osa tuleks kas välja jätta või selgemalt kirja panna. Ma ei saa aru, miks see sõna "ehk" seal on, kas kirjutaja ei ole kindel, millest vastumürki tehakse.
Mariina:viimased Euroopa Nõukogu määrused nägid ette, et iga Euroopa Liidu elanik võiks saada vajadusel European Viper Venom Antiserum ja see koosneb V.ammodytes (100 LD50), V.aspis (100 LD50). V.berus (50 LD50), V.lebetina (50 LD50), V.ursinii (50 LD50) ja ONly use when viper bites listed......
- Tavakeeles räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt ravida ja kahjustada (või tappa)
- Siin tuleks sõna "aga" algusest ära jätta. Siit jätsin "ravida" ära, sest mürgist räägitakse ikka kahjustamise (või tapmise), mitte ravimise puhul.
Mariina: Kas koostasite uue alarubriigi rästiku mürgi baasil koostatud ravimipreparaadid
ma kaks näidet tõin ju Viprosal salv ning Gripp Heel- Eesti kaudu ametlikult registreeritud ravimid . Oleks parem jätnud selle emotsiooni lauserea lisamata ,las seda propageerib Bioneer1 näituseks, ja oleks saanud Teie kaudu tradistioonilise märke. Nüüd jäigi ära........
21.12.2012 13:06 Mariina
See uuringute osa oli naljaviluks hea küll aga ma püüan ikka lisada midagi, et vähemalt Teie saaksite aru enne kui ravim müügile saabub läbib see uuringud ja ka siis kui arstid seda välja kirjutavad ka siis toimuvad uuringud aj teaduslikele uuringutele on ka elulisem külg kui lihtne teadmishimu rahuldamine -arvan ma:
- viki kaudu aruteludes kohtab tihti, et teaduspõhine ja tõenduspõhine aga pole konkreetseid näiteid, kes kategoriseerib kasvõi ligilähedase teadusharu või teadusharude koosluse, et näituseks oligi toodud Tartu Ülikooli kaudu, kontroll-leht millise teadusharu võiks abiks võtta
- Vabandust, ma ei saa sellest lõigust aru. Mida tähendab, et "kes kategoriseerib teadusharu"? Mida mõtled siin teadusharu all? Rästikust võib siin kirjutada iga rästikut käsitleva teadusharu vaatenurgast. Oluline on võimalikult mitmekülgne ja sealjuures võimalikult neutraalne info. Mida mõtled "kes" all? Kas seda, et kes Vikipeedias konkreetselt on pädev bioloogias? Muide, selleks, et rästikust kirjutada, ei pea olema pädev bioloogias, kuigi võiks. Endiselt kehtib see, et Vikipeediat saab täiendada igaüks.
- ka on uuringutega seonduv arusaamatu
- Uuringute tulemusi võib Vikipeedias loomulikult kajastada, kui uuringu tulemused on avalikult kättesaadavad. Alati saab kirjutada umbes nii: "Teadlased X uurimisrühmast leidsid aastal yyyy, et ..." Vikipeedias enamasti ei pea ütlema, et "see on tõde", vaid "uuringus jõuti sellisele järeldusele". Eelistama ei pea ühtegi uuringut teisele, kõiki olulisi uuringuid tuleks kajastada, ka siis, kui need on vastukäivad. Selleks tulebki iga kord kasutatud allikale artiklis viidata.
- kust hakkab viki toimetajate mõttes teaduspõhisus
- Mulle tundub, et Vikipeedia ei ole ainult teaduspõhine. Saab kirjutada asjadest, millest teaduses tegelikult midagi ei kirjutata (või ei jõuta kirjutada enne Vikipeedia artikli loomist), näiteks artikkel mõne olulise veebilehe kohta. Sel juhul Vikipeedia ju ei põhine teadusel. Küll aga on Vikipeedia selles mõttes teaduspõhine, et Vikipeedia stiil sarnaneb teadustekstile.
- kas antropoloogilised uuringud dinosauruste skelettide kaudu on teaduspõhine teadus
- Ei tea, aga uuringute tulemused enamasti sobivad Vikipeediasse.
- kui on kahtlus, et inimest ei huvita rästik elusana ega surnuna, siis võiks linkida rästiku hammustuse ning sellega seonduva kuhu
- See pole oluline, kas inimest rästik huvitab või mitte. Kui on piisavalt materjali, et rästiku hammustusest eraldi artikkel teha, saabki teha näiteks artikli "rästikuhammustus", ning rästiku artiklisse jätta ainult olulisema info.
- Lihtsustatult võib öelda, et Vikipeedia artikkel on referaat, mitte uurimistöö ega uuring (kuna viimased sisaldavad tihtilugu varem avaldamata väiteid). --Jaan513 (arutelu) 20. detsember 2012, kell 22:41 (EET)
--Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 10:58 (EET)
Dtsch Arztebl Int. 2009 April; 106(15): 262–268. Published online 2009 April 10. doi: 10.3238/arztebl.2009.0262 PMCID: PMC2689572 Original Article Types of Study in Medical Research Part 3 of a Series on Evaluation of Scientific Publications Bernd Röhrig, Dr. rer. nat.,*,1 Jean-Baptist du Prel, Dr. med.,2 Daniel Wachtlin,3 and Maria Blettner, Prof. Dr. rer. nat.4 Author information ► Article notes ► Copyright and License information ► This article has been cited by other articles in PMC. Go to:
From: Dtsch Arztebl Int. 2009 April; 106(15): 262–268. Published online 2009 April 10. doi: 10.3238/arztebl.2009.0262 Copyright/License ►Request permission to reuse Figure 1
Classification of different study types
- 1, sometimes known as experimental research; *2, analogous term: interventional; *3, analogous term: noninterventional or nonexperimental
This scheme is intended to classify the study types as clearly as possible. In the interests of clarity, we have excluded clinical epidemiology — a subject which borders on both clinical and epidemiological research (3). The study types in this area can be found under clinical research and epidemiology.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2689572/
https://www.arst.ee/en/Teadmised/Departments/d/11163/sudamepuudulikkus/t/97
http://www.eks.ee/docs/pics/_geda_SP_ravijuhend_EHK_24_20_07_.pdf
2. Tõenduspõhisus Tõenduspõhise meditsiini kontseptsioon on tänapäeval ravidiagnostilises tegevuses üldtunnustatud. Tõenduspõhist meditsiini defineeritakse kui käesoleva parima tõendusmaterjali täpset, selget ja arukat kasutamist raviotsuste tegemisel konkreetsetel patsientidel.2 Kaasaegsetes ravijuhistes on traditsiooniks saanud tõenduspõhise meditsiini väidete ja soovituste klassifitseerimine nende efektiivsuse ja tõenduspõhisuse astme alusel. Sama reeglit järgib ka käesolev juhis. Selguse huvides on klassifitseerimise põhimõtted siinjuures üle korratud. Diagnostika ja ravi soovitused liigitatakse nende kasulikkuse või tõhususe astme järgi kolme klassi: I klass – tõendus ja/või üldine kokkulepe, et konkreetne ravi või protseduur on kasulik ja tõhus; II klass – tõendus ja/või seisukohad ravi või protseduuri kasulikkuse kohta on vastuolulised; IIa klass – tõendus/arvamus kaldub rohkem ravi või protseduuri kasulikkuse poole; IIb klass – arvamus ravi või protseduuri kasulikkuse kohta kaldub pigem ebaefektiivsuse poole; III klass – tõendus või üldine kokkulepe, et ravi või protseduur ei ole kasulik ja võib mõnedel juhtudel osutuda kahjulikuks. Tõenduse usaldusväärsus jaotatakse teostatud kliiniliste uuringute järgi kolmeks tasemeks: A-tase - andmed põhinevad vähemalt kahel randomiseeritud kliinilisel uuringul 4 B-tase - andmed põhinevad ühel randomiseeritud uuringul või mitterandomiseeritud uuringutel C-tase - ekspertide konsensus ja/või väikeste uuringute andmed, retrospektiivsete uuringute või registrite andmed Käesolevas ravijuhises on eeltoodud klassid toodud vastava väite järel kujul (IIa, C), mis tähendab vastavalt soovitusklass IIa ja tõendusklass C.
http://www.kliinikum.ee/eemas/V%20EM%20KONVERENTS/Arkadi%20Popov,%20NIV.pdf http://www.enns.ee/Ravijuhendid/Insuldi_ravijuhend.pdf http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=140075/VI_kursus_kordamiskysimused_muudetud_2012.pdf http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/SVH_Eesti_juhis_060106_01.pdf
Kasutaja:EeroBot/ETBL/Kai Saks - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:EeroBot/ETBL/Kai_Saks - Puhverdatud
Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord
Sisukord
Väljaandja: Sotsiaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 21.10.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
Vali redaktsioon:
Eelmine...
Hetkel kehtiv
Võrdle redaktsioone
Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord
Vastu võetud 17.02.2005 nr 23
RTL 2005, 22, 304
jõustumine 25.03.2005
https://www.riigiteataja.ee/akt/950921
Teadusuuringud
Teadusuuringud:
2011. aastal lõpetatud ravimiuuringud: • EFC6546 – Mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime uuring, milles aflibersepti tõhusust ja ohutust võrreldakse platseeboga, kui seda manustada iga 3 nädala tagant dotsetakseeli / prednisolooni saavatele metastaatilise androgeensõltumatu eesnäärmevähiga patsientidel. Juhtiv uurija Margit-Maie Marjamägi, kaasuurija Krista Lepik, uuringuõde Kristi Saar. • EFC10262 – Rahvusvaheline, randomiseeritud, topeltpime uuring, mis võrdleb aflibersepti efektiivsust platseeboga manustatuna üks kord iga 2 nädala tagant irinotekaan / 5-FU kombinatsioonravi (FOLFIRI) saavatel metastaseerunud kolorektaalvähiga patsientidel, kellel oksaliplatiinil põhinev raviskeem on osutunud ebaefektiiveks. Juhtiv uurija Krista Leppik, kaasuurija Peeter Padrik, uuringuõde Kristi Saar. • MO22324 – Mitmekeskuseline randomiseeritud II faasi uueing, kus võrreldakse trastusumabi ja kapatsitabiini kombinatsiooni pertusumabiga või ilma HER2-positiivse metastaatilise rinnanäärmevähiga patsientidel, kes on progresseerunud peale esmast metastaatilise rinnanäärmevähi ravi trastusumabiga. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurija Andrus Mägi, uuringuõde Kristi Saar. • Randomiseeritud, topeltpime, mimtekeskuseline uuring, milles võrreldakse kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel luumetastaaside ravis denosumaabi ja zoledroonhapet (Zometa®). Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurija Margit-Maie Marjamägi, uuringuõde Kristi Saar. • Pilootprojekt rakuvälise proteiinkinaas A kui kasvaja biomarkeri määramiseks pahaloomuliste kasvajatega patsientidel. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurijad Krista Leppik, Jaan Soplepmann, Asko Uri, Erki Enkvist, Darja Lavõgina, Marje Lust, Angela Vaasa.
Käimasolevad ravimiuuringud: • Protokoll BCIRG 006: mitmekeskuseline III faasi randomiseeritud kliiniline uuring, mis võrdleb raviskeeme doksorubitsiin ja tsüklofosfamiid järgneva dotsetakseeliga, doksorubitsiin ja tsüklofosfamiid järgneva dotsetakseeli ja trastuzumab regionaalsete lümfisõlmede metastaasidega või kõrge riskiga metastaasivabade regionaarsete lümfisõlmedega HER2neu geenimutatsiooniga opereeritava rinnavähiga patsientide adjuvantravis. Juhtiv uurija Peeter Padrik. • EGF106708 - AALTO (Adjuvant Lapatinib and/or Trasuzumab Treatment Optimisation ehk lapatiniib adjuvantravi ja/või Tratuzumab-ravi optimiseerimine): randomiseeritud, mitmekeskuseline, avatud, III faasi uuring lapatiniibiga, trastuzumabiga, nende järjestikulisel kasutamisel ja kombinatsioonis esmase HER2/Erb2 positiivse rinnavähiga patsientide adjuvantravis. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurija Ragnar Heido, uuringuõde Kristi Saar. • EGF110656 – III faasi uuring ErbB2 positiivsetel, lokaalselt levinud või metastaatilise mao, söögitoru või mao-söögitoru ühenduskoha adenokarsinoomiga patsientidel, kes saavad ravi kapetsitabiini ja oksaliplatiiniga (CapeOx) kombinatsioonis lapatiniibiga või ilma. Juhtiv uurija Krista Leppik, kaasuurija Peeter Padrik, uuringuõde Kristi Saar. • MO21609 – Bevatsizumabi (AVASTIN®) ja väikeses annuses interferooni kombinatsioon metastaatilise neeruvähi ravis patsientidel, kellelt on neer eemaldatud. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurija Andrus Mägi, uuringuõde Kristi Saar. • EGF111482 - Topeltpime randomiseeritud platseebokontrollitud III faasi uuring recMAGE-A3+AS15 ASCI tõhususe hindamiseks adjuvantravina MAGE-A3-positiivse resetseeritud III staadiumi melanoomiga patsientidel. Juhtiv uurija Krista Leppik, kaasuurija Evelyn Eelma, uuringuõde Kristi Saar. • ML18147 - Avatud randomiseeritud III faasi uuring: bevacizumabi lisamise toime ristumisega fluoropürimidiinil põhinevale kemoteraapiale (CTx) metastaatilise kolorektaalvähiga patsientidel haiguse progresseerumise korral esmavaliku standardse CTx/bevacizumabi kombinatsiooniga. Juhtiv uurija Andrus Mägi, uuringuõde Kristi Saar. • BO20906 - Mitmekeskuseline randomiseeritud III faasi adjuvantravi uuring lümfisõlmede haaratusega või kõrge riskiga ja lümfisõlmede haaratuseta HER2-positiivse rinnanäärmevähiga patsientidel võrdlemaks keemiaravi koos trastusumabiga ning keemiaravi koos trastusumabi ja bevatsisumabiga. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurija Hannes Jürgens, uuringuõde Kristi Saar. • MO22923 – Ülemaailmne uuring, et hinnata bevacizumabi lisamist karboplatiinile ja paklitakseelile epiteliaalse munasarjavähi, munajuhakartsinoomi või primaarse peritoneaalse kartsinoomi esimese rea ravina. Juhtiv uurija Inga Vaasna, kaasuurija Andrus Mägi. • NHL13 - Mitmekeskuseline randomiseeritud III faasi uuring rituksimaab-säilitusravi võrreldes ainult jälgimisega agressiivse B-rakulise lümfoomiga patsientidel. Juhtiv uurija prof Hele Everaus, kaasuurija Ain Kaare, õde Kaire Jugar, uuringu koordinaator Riina Liivand. • NV20234 -Topeltpime, randomiseeritud, mitmekeskuseline uuring, mis hindab oseltamiviiri kasutamist gripi raviks tavapärase doosiga ja topeltannuses alanenud immuunvastasusega patsientidel. Juhtiv uurija Ain Kaare, kaasuurija Jane Lehtmaa, õde Kaire Jugar, koordinaator Riina Liivand. • Avatud uuring luuüdi morfoloogia muutuste hindamiseks patsientidel, kes saavad romiplostimi immuunse trombotsütopeenilise purpuri raviks. Juhtiv uurija Marju Hein, kaasuurija Mari Punab, õde Olga Zolotova, koordinaator Riina Liivand. • Avatud mitmekeskuseline kolme rühmaga randomiseeritud III faasi uuring võrdlemaks RO5072759 + kloorambutsiili (G-Clb), rituksimaabi + kloorambutsiili (R-Clb ) ja ainult kloorambutsiili (Clb) tõhusust ning ohutust varem ravimata kroonilise lümfoidse leukeemia (KLL) ja kaasuvate haigustega patsientidel. Juhtiv uurija Marju Hein, kaasuurija Ain Kaare, Jane Lehtmaa, koordinaator Riina Liivand. • Randomiseeritud platseebokontrollitud paralleelgruppidega Sativexi suuõõnesprei (Sativex®; Nabiximols) topeltpime uuring valuvaigistamiseks kaugelearenenud vähkkasvajaga patsientidel, kellel on optimeeritud kroonilise opioidravi käigus ebapiisav analgeesia. Juhtiv uurija prof Hele Everaus, kaasuurija Kaiu Suija, uuringuõde Kristi Saar, koordinaator Riina Liivand. • Mitmekeskuseline mittevõrdlev jätku-uuring Sativexi suuõõnesprei (Sativex®; Nabiximols) ravi pikaajalise ohutuse hindamiseks vähiga seotud valuga patsientidel. Juhtiv uurija prof Hele Everaus, kaasuurija Kaiu Suija, uuringuõde Kristi Saar, koordinaator Riina Liivand. • Mitmekeskuseline avatud IIIb faasi nilotiniibi uuring täiskasvanud patsientidel, kellel on äsja diagnoositud kroonilises faasis BCR-ABL- ja/või Philadelphia kromosoom-positiivne krooniline müeloidne leukeemia. Juhtiv uurija Ain Kaare, kaasuurijad Marju Hein, Mari Punab, koordinaator Riina Liivand. • 2011. aastal alustatud ravimiuuringud: • Kolmanda faasi randomiseeritud topeltpime uuring, kus taastekkinud, plaatina preparaatidele osaliselt tundlikku või resistentset epiteliaalset munasarjavähki, primaarset kõhukelmevähki või munajuhavähki põdevatele naistele manustatakse iganädalaselt kas paklitakseeli pluss AMG 386 või platseebot. Juhtiv uurija Inga Vaasna, kaasuurija Andrus Mägi, uuringuõde Kristi Saar. • Topeltpime, randomiseeritud, kontrollitud Ib faasi uuring, hindamaks ja võrdlemaks MabThera® ning TL011 farmakokineetikat, farmakodünaamikat ja ohutust, mõlemat kombinatsioonis CHOP-kemoteraapiaga CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise mitte-Hodgini lümfoomiga patsientidel. Juhtiv uurija Jane Lehtmaa, kaasuurija Marju Hein, koordinaator Riina Liivand. • PALO-10-20 Mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, paralleelrühmadega uuring kahe erineva palonosetrooni annuse tõhususe ja ohutuse hindamiseks võrreldes ondansetrooniga CINV (ingl Chemotherapy-induced nausea and vomiting, CINV, keemiaravist tingitud iiveldus ja oksendamine) vältimisel pediaatrilistel patsientidel, kes läbivad ühekordseid ja korduvaid MEC või HEC ravitsükleid. Juhtiv uurija Sirje Mikkel, kaasuurija Mari Punab, õde Siiri Telling, koordinaator Riina Liivand. • OMB110928 - Uuringu täielik nimetus: Ofatumumab võrrelduna rituksimabiga reserv- immuunoteraapias koos järgneva autoloogse tüvirakusiirdamisega retsidiveerunud või ravile raskesti alluva difuusse B- suurerakulise lümfoomi ravis. Juhtiv uurija Jane Lehtmaa, kaasuurija Ain Kaare, õed Siiri Telling, Kaire Jugar, koordinaator Riina Liivand. • Vaatlusuuring hulgimüeloomi ravi kohta tavapärases kliinilises praktikas. Juhtiv uurija Marju Hein, kaasuurijad Ain Kaare, Jane Lehtmaa, Mari Punab, Marge Rahu. • Avatud, mitmekeskuseline uuring preparaadi RO5185426 ohutuse hindamiseks metastaatlise melanoomiga patsientidel. Juhtiv uurija Peeter Padrik, kaasuurijad Krista Leppik, Karin Hussar, uuringuõde Kristi Saar. • 3. faasi mitmekeskuseline randomiseeritud avatud uuring panitumumabi ja parima toetava ravi mõju võrdlemiseks ainult parima toetava ravi mõjuga elulemusele patsientidel, kellel on keemiaravile allumatu, metsikut tüüpi KRAS-geeniga metastaatiline jämesoolevähk. Juhtiv uurija Krista Leppik, kaasuurija Andrus Mägi, uuringuõde Kristi Saar.
Muud teadusuuringud REGISTRID • European Treatment and Outcome Study for Chronic Myeloid Leukemia (EUTOS for CML). Juhtiv uurija prof Hele Everaus, kaasuurijad Ain Kaare, Mari Punab, Marju Hein, Jane Lehtmaa. • Eesti kroonilise müeloidse leukeemia register. Juhtiv uurija Mari Punab, kaasuurijad Ain Kaare, Marju Hein, Jane Lehtmaa, Sirje Mikkel. MUUD TEADUSUURINGUD • Telomeeride kolmedimensiooniline struktuur rakutuumas teadmata tähendusega monoklonaalse gammopaatia ja müeloomtõve korral. Juhtiv uurija Mari Punab. • Mitteväikerakulise kopsuvähi soolised erinevused haiguse tekkes ja kulus. Juhtiv uurija Jana Jaal, kaasuurijad Tiina Treimuth, Heili Makko, hannes Jürgens, Teesi Tõnissoo, Marika Järveots, Tanel Laisaar, Eero Jakobson, Retlav Roosipuu, Tõnu Vanakesa, Ingemar Almre, Regina Rooneem, Darja Altuhhova • Nahamelanoom Eesti elanikel: enamlevinud riskitegurid ja immuunhistokeemiliselt määratavad kasvajakoe invasiooni markerid. Juhtiv uurija Jana Jaal, kaasuurijad Karin Hussar, Evelyn Eelma, Krista Leppik, Helgi Saar, Triin Erm, Kadri Putnik, Marianne Niin, Indrek Seire. • Vähirakkude infrapunaspektroskoopia diagnostika meetod. Juhtiv uurija Teofilus Tõnnisson, kaasuurijad Hele Everaus, Peeter Padrik, Jaak Lehtsaar, Evelyn Eelma, Uno Mäeorg ETF grandid • Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kiiritus- ja keemiaravi efektiivsust. Juhtiv uurija Jana Jaal, kaasuurijad Toomas Asser, Kahro Tall, Marju Kase, Tanel Torm, Markus Vardja, Meeli Sirotkina, Kadri Raudsepp. • Leukeemiliste tüvirakkude roll ägedate ja krooniliste leukeemiate ravi efektiivsuse aspektist. Juhtiv uurija Kristina Anderson, kaasuurijad prof Hele Everaus, Edward Laane, Julia Galanina DOKTORITÖÖD • Immuunstaatuse hindamine Hodgkin ja mitte–Hodgkin lümfoomi patsientidel. Immuunstaatuse muutus keemiaraviperioodil, selle mõju infektsiooni haigestumusele. Doktorant Mariken Ross. Juhendaja prof Hele Everaus. • Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kiiritus- ja keemiaravi efektiivsust. Doktorant Marju Kase. Juhendaja Jana Jaal, prof Toomas Asser. • Multiipelse müeloomi individuaalsete bioloogiliste parameetrite roll haiguse patogeneesis. Doktorant Hazem MM Ali. Juhendaja Hele Everaus, Sulev Kõks. • Sihtmärkravide kasutuselevõtt ja ravitulemused soliidtuumorite ravis. Doktorant Hannes Jürgens. Juhendaja Peeter Padrik, prof Hele Everaus. • Molekulaarsete markerite tuvastamine kroonilise lümfoidse leukeemia patsientidel personaliseeritud ravi teostamiseks. Juhtiv uurija prof Hele Everaus, kaasuurijad Sulev Kõks, Triin Viltrop, Lili Milani.
http://www.kliinikum.ee/ho/teadusuuringud
21.12.2012 13:08 Mariina
- Kirjutan kõik siia järele, et oleks lihtsam järgmistes kommentaarides orienteeruda. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:50 (EET)
- Tõenduspõhise meditsiini kontseptsioon on tänapäeval ravidiagnostilises tegevuses üldtunnustatud.
- Vikipeedia ei tegele ravidiagnostilise tegevusega. Vikipeedia tegeleb entsüklopeediaartiklitega. Nii et endiselt jääb mulle segaseks, mida Sa öelda tahad. Kas Sa tahad täiendada artiklit tõenduspõhine meditsiin?
- Shokk oli, eile veel, tunnistatud hea artikli kandidaadiks saate lugeda ja tutvuda erinevate olukordadega
- Heade artiklite kandidaatide lehte pole muudetud alates oktoobrist (link tõestuseks). Eile veel?
- Mariina: Kas koostasite uue alarubriigi rästiku mürgi baasil koostatud ravimipreparaadid
- Võtsin alarubriigi "lisainfo" ära ja tegin uue, "rästikumürk".
- ma kaks näidet tõin ju Viprosal salv ning Gripp Heel- Eesti kaudu ametlikult registreeritud ravimid
- Neid näiteid ma kusagilt ei ole lugenud. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:50 (EET)
- Ma ei saa niimoodi Sinuga edasi arutleda, kui tekst on laialivalguv. Siia on kirjutatud nii palju asju, mis ei puutu hariliku rästiku artiklisse, ja mulle tundub, et ka Sina ise enam ei orienteeru siin aruteluleheküljel, kui kopeerid mõnda asja mitmesse kohta. Kui Sa siin ei orienteeru, siis pole Sul ka tarvis midagi lisada. Enne tuleb süsteemi tundma õppida ja siis tegutseda. Ei ole tarvis pidevalt "kopeeri" ja "aseta" (copy/paste) käskusid kasutada, piisab ka lihtsalt õigele asjale õigesti viitamisest.
- Kui ma tahan näiteks viidata veebilehele http://www.kliinikum.ee/ho/teadusuuringud (ainult näiteks), siis ma ei kopeeri kogu teksti siia, vaid teen nii: [1] ja kirjutan, et sealt lehelt saab infot lõpetatud, käimasolevate ja uute uuringute kohta. Kõik. Milleks kopeerida?
- Ma olen põhimõtteliselt kõik läbi lugenud, ja pole rohkem praegu lisada. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:50 (EET)
- Tõenduspõhise meditsiini kontseptsioon on tänapäeval ravidiagnostilises tegevuses üldtunnustatud.
- Vikipeedia ei tegele ravidiagnostilise tegevusega. Vikipeedia tegeleb entsüklopeediaartiklitega. Nii et endiselt jääb mulle segaseks, mida Sa öelda tahad. Kas Sa tahad täiendada artiklit tõenduspõhine meditsiin?
Mariina: Avada vikisüsteemi, näituseks, et meditsiinilised ning ravimiuiringutele on kehtestatud miinimumnõuded inimväärikust ning loomade väärikust silmas pidades, neid nagu ma aru saan ei pea arvesse võtma, pole oluline, kui toimetada ravimite, bioloogia ning meditsiini vallas..... see ongi süsteemi tundmaõppimis protsess
.....ma kaks näidet tõin ju Viprosal salv ning Gripp Heel- Eesti kaudu ametlikult registreeritud ravimid Neid näiteid ma kusagilt ei ole lugenud. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:50 (EET)
Mariina: need näited olid koos allikatega siin ülal ka ära toodud, Eesti Akdeemilise ning Kliinilise meditsiini ning ravi kaudu ehk lihtsustatult www.sam.ee jm
Jaan513 21.12.2012 :Vabandan ette, kui minu sõnavõtul on halb toon, seda ma nii ei mõelnud. Kõik see on minu arvamus, mitte Vikipeedia toimetajate seisukoht.
Mariina. Kahtlustasingi juba eile, et oli puud kellegi kinnitus ehk kooskõlastusmärge.....
Jaan513: Kui Sa siin ei orienteeru, siis pole Sul ka tarvis midagi lisada. Enne tuleb süsteemi tundma õppida ja siis tegutseda...
Mariina: pole tõde:
Tere tulemast veebientsüklopeediasse
Vikipeedia,
mida igaüks võib täiendada!
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Jaan: Enne tuleb süsteemi tundma õppida ja siis Mariina: ..."...mina alustasin süsteemi tundmaõppimist mitte Teie reklaamlausete ja välise kuvandi kaudu, mida Te soovite inimestele jätta vaid pigem tegeliku olukorra- tegeliku toimuva süsteemi kaudu (Bakalaureus Ärijuhtimine (Terviklik Kvaliteedijuhtimine ehk TQM ning Tallinna Ülikool Õpetaja õpingud pooleli jne) , seetõttu pole ennast ka kasutajaks registreerinud, et enne tuleb veidike süsteemi tundma õppida, et kas vähemalt minimaalselt rakendatakse põhimõtet : Tere tulemast veebientsüklopeediasse Vikipeedia, mida igaüks võib täiendada! http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht......."
Mida öelda inimesele, kelle on kas kesmiselt ja/või palju raha ja ta sooviks seda investeerida ja/või annetada, et toetada eestlaste kirjaoskust (mõeldud koos mõtlemisvõimega) arengu ajalugu,olevikku ning sealt edasi: https://donate.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:FundraiserLandingPage&country=EE&uselang=et&utm_medium=sidebar&utm_source=donate&utm_campaign=C12_et.wikipedia.org
...ma juba natuke aiman, mida inimestele öelda aga seniks, minu aru kaudu loen, tähtsaks lisaks teistele inimestele, ka Jimmy Walesi ideed: Tere tulemast veebientsüklopeediasse Vikipeedia, mida igaüks võib täiendada!
22.12.2012 13:56 Mariina
- See on juba paremini jälgitav sõnavõtt, väga hea.
- Mariina: ma kaks näidet tõin ju Viprosal salv ning Gripp Heel- Eesti kaudu ametlikult registreeritud ravimid -- Jaan513: Neid näiteid ma kusagilt ei ole lugenud.
- Kuigi ma lugesin kõik läbi, siis kõik asjad meelde ei jäänud, sest jutt tundub esmapilgul seosetu ja raskesti jälgitav.
- Vikipeediat võib tõepoolest igaüks täiendada. Aga mitte kõik siia ei sobi.
- Edaspidiseks mõtlemiseks, et siin leheküljel tuleks rääkida hariliku rästiku artikliga seonduvast, ja üldisemaid teemasid peaks arutama kusagil mujal. --Jaan513 (arutelu) 22. detsember 2012, kell 21:55 (EET)
Midagi saab avatud aga kontsenteeritumalt , märksa, sest kuigi võiksin sama alustada ka nii inglise,soome,saksa jne wiki kaudu, ilma sõnaraamatuteta, paraku siis, vaikselt saab ka eesti kaudu avaneda, nimelt on ka roomajatel mikrotasand- ka nende paljunemist ning elu ja terveolekut reguleerivad nii väliskeskkond kui ka sisekeskkond---teaduses on inimeste närvisüsteemi arengu kirjeldamisel sisse tõmmatud roomajate kaudu päritud ajutegevused näituseks aga las uurivad need, keda huvitab, rästikute hammustus on unustusse vajunud ka WHO andmetel, sest surmajuhtumeid on registeeritud (kusjuures ei ole kohustuslik registreerida hammustusjuhtumied) , kusagil 2,6 miljonit hammustust aga ca 20-000 kuni 125 000 surma versus vähisurmad .....
Originally synthesized from compounds found in pit viper venom, ACE inhibitors inhibit angiotensin-converting enzyme (a component of the blood pressure-regulating renin-angiotensin system), thereby decreasing the tension of blood vessels and blood volume, thus lowering blood pressure.
http://en.wikipedia.org/wiki/ACE_inhibitor Vererõhurohtude väljatöötamist alustati rästiku perekonna madude mürgimolekulide kaudu....
Madude kui-aga-ka-samuti-fülogenees-ontogenees- imetajate REPRODUCTIVE SYSTEM STUDY
http://www.crcnetbase.com/doi/abs/10.1201/b10879-2
http://en.wikivet.net/Snake_Reproductive_System
http://en.wikivet.net/Reptile_Reproduction_-_Anatomy_%26_Physiology
http://www.peteducation.com/article.cfm?c=17+1831&aid=2974
http://en.wikivet.net/Snake_Endocrine_System
http://ec.europa.eu/research/endocrine/background_system_en.html
http://www.eeob.iastate.edu/faculty/BronikoA/annespdfs/Ecol09.pdf
Viirused http://www.sciencedaily.com/releases/2012/10/121001171217.htm http://www.virology.ws/2012/08/14/a-viral-mashup-in-snakes/ http://fwf.ag.utk.edu/mgray/ranavirus/2011Publications/Marschang2011.pdf
Kui artikkel ka ei peaks avanema siis rästikuhammustusega seonduv võiks avaneda, ka molekulaarsel tasandil, et inimestel oleks valik, sest vastumürk läbib samad elundid, rakud, singnalisatsioonisüsteemid kui rästikumürk (rästikumürgi osad komponendi on ka mesilasmürgis, siis inimesed teavad, et kellel on ülitundlikkus mesilasetorke korral siis suur tõenäosus ka rästikuhammustuse korral), sest vaadake ka mina pole ei herpetoloogia, veterinaaria, anatoomia, bioloogia, mikrobioloogia ega filosoofia spets aga kui ma lisan kasutatud kirjanduse järgedena siis alati on inimstel võimalik aru saada, kus ma valele teele läksin,jõudsin,kirjeldasin (kui läksin muidugi?)...
23.12.2012 10:28 Mariina
http://en.wikipedia.org/wiki/Phylogeography
http://en.wikipedia.org/wiki/Phylogenetic
http://en.wikipedia.org/wiki/Zoogeography
http://en.wikipedia.org/wiki/Phylogram
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4aeg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pliotseen
http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Linnaeus
- S.Kalyabina-Hauf , S.Schweiger, U.Joger, W.Mayer, N.Orlov, M.Wink. Phylogeny and systematics of adders (Vipera berus complex)., [2]
Phylogeny of viprine snakes… Phylogeographical relations within the Vipera berus complex were analyzed with mtDNA gene sequences (cytochrome 6, 12 S and 16S RNA).
Carolus LINNAEUS, Coluber berus L., 1758 Coluber chersea L.. 1758 and Coluber prester L, 1761. The last name survived in the literature as subspecies of V.berus until Mertens&Wermuth (1960) restricted its type characteristic to Sweden, and clarifyid chersea and prester were synonyms of berus.
The genus name Vipera had been introduced by Laurenti (1768) for his Vipera francisciredi a synonym of Coluber aspis Linnaeus.
Systemic position Genus Vipera Subgenera Vipera Pelias (berus) group=”adders”,) Vipera (Pelias) berus group….
26.12.2012 21:29 Mariina
Järgmised välislingid välja jäetud, sest ei ole artikliga mingit otsest seost. Hariliku rästiku välislinkides peaks olema kirjutatud vähemalt midagi olulist harilikust rästikust, mitte mõnest ravimist, mõnest teisest rästikuliigist, mürkmadudest ega roomajatest üldiselt. Mõni välislink võib sobida küll Vikipeediasse, aga mitte siia artiklisse. Võib luua näiteks leheküljed rästikumürk ja rästikuhammustus.
- Tundub olevat hea artikkel, aga harilikku rästikut ei ole mainitud. Peaks sobima mujale, võib-olla artiklisse mürkmadu?
- Ravimid või ained
- Ravimite pood
- Link inglise viki artiklile ravimist
- [5]
- [6]
- [7]
- [8]
- [9]
- [10]
- Plato kliiniliste uuringute efektiivsus
- Plato kliinilise uuringute disain
- Plato kliiniliste uuringute ohutus informatsioon
- [11]
- Eesti Ravimiameti sissekanne registreeritud humaanravimite registris toimeainele ticagrelorum
- [12]
- LAURAN NEERGAARD, FDA approves 'super aspirin' for certain heart patients, AP Medical Writer, AP Online, 05-14-1998. Aggrastat for patients hospitalized in America with unstable angina and heart attacks
- Medical Marketing & Media , FDA approves Plavix (clopdogrel bisulfate) for certain heart patients in America with unstable angina and mild heart attacks patients, April 1, 2002. Plavix upgraded to standard therapy for unstable angina
- Nicole I. Stacy DrMedVeta , A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . Diagnostic Hematology of Reptiles . Roomajate diagnostiline hematoloogia
- Meditsiiniteemalised lehed.
- Mõnest teisest rästikuliigist veidi juttu
- Stan Lake, Pit Vipers: Friend or Foe?, Reprinted from NC Herps, the newsletter of the North Carolina Herpetological Society, Vol.27, No.3, July 2004. [13]
- Räägib teistest liikidest
- Tuleb luua artikkel loomkatsed.
- Liiga üldine jutt.
- Clive Roots. Hibernation, Greenwood, 2006 ISBN-10: 0313335443. Google`i raamat
- Selle saab panna tagasi, kui vormistada viitena ja kasutada seda talveunest rääkimisel.
- Laurie J. Vitt , Janalee P. Caldwell. Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles. Herpetoloogia: Kahepaiksete ja roomajate sissejuhatav bioloogia.
- Ka siin on olulist infot hariliku rästiku kohta, aga välislink ise on liiga üldine. Üksikud faktid vormistada viitena.
- Saaks võib-olla genoomi juures rääkimisel viidata. Seal tundub olevat kolm komplekti andmeid.
- Ei saa aru, miks see siin oli.
- Sean P. Modesto, Jason S. Anderson. "The Phylogenetic Definition of Reptilia" (Roomajate fülogeneetiline definitsioon). BMJ. 26. november 2005; 331(7527): 1244–1247.
- Rästikut ei mainita artiklis.
--Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 16:07 (EET)
--- Tänud Teile Jaan-isiklikult Teie mõttepunktide kaudu, nii kuidas artikkel avaneb tuleb paraku välislinke ikka pigem juurde ning mõned eemaldatud ka tagasi panna, lihtsalt elu kaudu....... nimelt pole ka mul veel pärsi selge, et fülogeneesi kaudu kas harilik rästik ikka kuulub päris sugulussidemete kaudu teiste viperidae perekonna madude klassi, ehk selgub lähemal lugemisel pluss neil teistel viperidae perekonna liikmetel on suured bioloogilised erinevused meie oma rahvusmao hariliku rästikuga võrreldes aga nagu aru saate artikkel pooleli ja püüan otsida mingit pidet eesti keelde..... et harilikul rästikul (ja pea kõigil neil) on http://en.wikipedia.org/wiki/Vomeronasal_organ ka keskmiselt igal neljandal inimlapsel on see organ aga ma ei leia, kui keegi avitaks edasi..... 06.01.2013 Mariina 16:28
- Eesti keeles peaks see olema vomeronasaalne organ ehk Jacobsoni elund. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 18:02 (EET)
Clive Roots. Hibernation, Greenwood, 2006 ISBN-10: 0313335443. Google`i raamat Selle saab panna tagasi, kui vormistada viitena ja kasutada seda talveunest rääkimisel. pg 90 Vipers
Consequentley their fangs can grow quite large, and venom from thier glands -which are modified salivary glands-can be injected quickly by the large muscles at the back of the head. These swing the fangs down and forward when the snake opens its mouth, and the venom is discharged the moemnt the fangs enter the victim..... 06.01.2013 Mariina 17:49
- See lõik (algab lk 89 lõpus) räägib perekonnast Viperidae. Kui tahad sellest kirjutada, siis on parem artikkel rästik (perekond). Harilikust rästikust on muidu seal tõesti midagi, aga hoopis lk 92 (pealkiri "European Adder or Viper"). --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 18:02 (EET)
ja oleme alguses tagasi, kuidas vestlus algas?
-which are modified salivary glands-
ja seda võin eraldi allikatega veel täpsemalt ja korduvalt välja tuua aga see paraku käib ka hariliku rästiku kohta, nende kihvad on teadlaste sõnul nende enda kontrolli all, samuti ka see kas nad mürgiainet teele saadavad või mitte ja just on oluline märkida ära ka see, et arvatakse et hambad liiguvad üksnes üles-alla aga paraku ka külgedele just see inimeste poolt nii kardetav avaus, kust "kohanenud"-"adapteerunud" hammaste avaus liiklemas on mürgipritsina.....aga kes teab see teab niigi ja kas Teie (Teie ju ometi teadsite) ja mina seda teame pole vast nii olulinegi...tundub mullegi, et tegelik elu käib arutelu leheküljel ja "Front page" on........ 06.1.2013 Mariina 19:22
- Ma oletan, et Sa vihjad sellele, et ma esimese lõigu tagasi muutsin, nii et ma sealt "süljenäärme nõre" vms ära võtsin. Seda on siiski veel artiklis mainitud (alapealkiri "Viperidae süljematerjal ja teadus"). Seda ei pea igal pool rõhutama, inglise vikis näiteks isegi ei mainita sülge (en:Common viper). Ja mulle ei pea "Teie" ütlema :) Üritan lihtsalt asju aeg-ajalt korralikumaks teha. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
Jaan: PCR Ei saa aru, miks see siin oli.
Mariina:
Fülogenees ning fülogeograafia
Martin Carlssoni Uppsala Ülikooli 2003. aastal kaitstud väitekiri "Phylogeography of the Adder, Vipera berus" kirjeldab põhjalikult rästiku fülogeograafiat koos rästikute adaptatsiooniga.
Teised, peamiselt molekulaar-fülogeneesi ning evolutsioonibioloogia uurijad pakuvad, et Vipera beruse liigid koloniseerisid Kesk- ning Põhja-Euroopa kõige varasemalt pleistotseenis, möönates, et üksnes mõned Vipera beruse liigid pärinevad jääajast. Need teadlased on koostanud oma ekspertarvamuse, kasutades kaasaegseid laboratoorset diagnostikat (PCR). Nad uurisid nii muuseumieksponaatide kui ka vabas looduses elavate Vipera berus rästiklaste DNA-d, täpsemalt mtDNA-d, rõhuasetusega b tsütokroomi. Uuringu kokkuvõte asetas uuritud Vipera berus liikide fülogeneesi pliotseeni.
ja veelkord
Need teadlased on koostanud oma ekspertarvamuse, kasutades kaasaegseid laboratoorset diagnostikat (PCR).
06.1.2013 Mariina 19:24
- Oskad Sa mulle öelda, kes "need teadlased" on? Kas mõtled mõnda välislinki või siia tõstetud linki?
- Teiseks, see PCR link on 26 lehekülge väga tihedat teksti ja mul ei ole hetkel prioriteediks leida kasvõi ühte sõna, kus seal mainitakse rästikut, sest selles pdf failis ei saa ma millegipärast teksti otsida. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
---
---
Erik Puura. Rästikuhammustus: mida teha? 19 põhipunkti. • Sama artikkel Bioneeri lehel, 9. august 2008
Mariina: kas selle võib korduseks lugeda, kas siis ei võiks olla emb-kumb kui sisu on 1 tsirka 1-le????
Jaan: Eesti keeles peaks see olema vomeronasaalne organ ehk Jacobsoni elund. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 18:02 (EET)
Mariina: ilusad tänud, saan seda nüüd kasutada kui komplekteerida nende närvisüsteemi ning ”intiimkäitumist”.
Mariina ja oleme alguses tagasi, kuidas vestlus algas? -which are modified salivary glands- ja seda võin eraldi allikatega veel täpsemalt ja korduvalt välja tuua aga see paraku käib ka hariliku rästiku kohta, nende kihvad on teadlaste sõnul nende enda kontrolli all, samuti ka see kas nad mürgiainet teele saadavad või mitte ja just on oluline märkida ära ka see, et arvatakse et hambad liiguvad üksnes üles-alla aga paraku ka külgedele just see inimeste poolt nii kardetav avaus, kust "kohanenud"-"adapteerunud" hammaste avaus liiklemas on mürgipritsina.....aga kes teab see teab niigi ja kas Teie (Teie ju ometi teadsite) ja mina seda teame pole vast nii olulinegi...tundub mullegi, et tegelik elu käib arutelu leheküljel ja "Front page" on........ 06.1.2013 Mariina 19:22
Jaan: Ma oletan, et Sa vihjad sellele, et ma esimese lõigu tagasi muutsin, nii et ma sealt "süljenäärme nõre" vms ära võtsin. Seda on siiski veel artiklis mainitud (alapealkiri "Viperidae süljematerjal ja teadus"). Seda ei pea igal pool rõhutama, inglise vikis näiteks isegi ei mainita sülge (en:Common viper). Ja mulle ei pea "Teie" ütlema :) Üritan lihtsalt asju aeg-ajalt korralikumaks teha. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
Mariina: ei vihja, ma püüan toimetada nii, et kui komplekteerin materjali rästiku kohta (keda ma veel ei tunne üksnes nime tean ja nüüd tsipa hakkan ka aduma –loodan vähemalt)
Oluline oli just see tilluke kild, et nad saavad hambaid liigutada ja keerutada ja ka külje pealt mürki pritsida..........
....ja siis nii kuidas info liigub nii saan ka parasjagu toimetada, kui uurin sügavamalt ja selgub midagi muud näituseks, et neil on süljenäärmetega parallelleselt ka mürginäärmed ehk mingid taskud, kuhu koguneb eriti kange kraam (näiteks) siis nii ka kirja läheb, ma ei mõtle seda ise välja, lihtsalt bioloogiliselt on need süljenäärmed ja bioloogid on nüüdseks juba ka liike, keda siiani peeti mitte mürkmadudeks tõstnud mürkmadude hulka...koguni nii, et 1/3 madudest võib klassifitseerida mürkmadudeks......
.....ma juba ütlesin, et mul on tekkinud väiksed kahtlused, kas neid fülogeograafiliselt klassifitseeritakse üheks liigiks- ma mõtlen meie rästik ning Viperidae liigid seal kaugetel maadel............ aga küsida ma ei oska kellegi käest seda? Kui õnnestub teada saada- siis saab ka selle osa mujale tõsta----- aga paljudele on see üllatuseks, et mürkmadude aineit akadeemilsies meditsiinis kasutatakse.....
Oskad Sa mulle öelda, kes "need teadlased" on? Kas mõtled mõnda välislinki või siia tõstetud linki? Teiseks, see PCR link on 26 lehekülge väga tihedat teksti ja mul ei ole hetkel prioriteediks leida kasvõi ühte sõna, kus seal mainitakse rästikut, sest selles pdf failis ei saa ma millegipärast teksti otsida. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
Mariina: Arvuti keelt minuga rääkida on sama mis vasikaga võidu joosta- ma ei jaga, seda kui toimetan faile mis ei luba COPY ja PASTE siis ma lihtsalt kirjutan paberile ning toimetan edasi, kuna leian piisavalt palju tõendusmaterjali, et seda lauseks (lauseteks) vormistada. Kui meelde püüan tuletada siis üks neist võis olla S.Kalyabina-Hauf aga vaatasin üle ja allpooltoodud link see pole, kui toimetan materjalidega edasi ja uuesti ette satub-käin neist korduvalt üle –siis püüan veel täpsemalt panna aga hetkel püüan läbi töötada rästikute käitumisega seonduvat nii, et ei õnnestu-ehk edaspidi, need failid on kõik mul arvutisse salvestatud – hetkel rästikute kohta –oppaa 459 faili -176 MB---püüan lugeda :
S.Kalyabina-Hauf, S. Schweiger, U. Joger, W. Mayer, N. Orlov, M. Wink. "Phylogeny and systematics of adders (Vipera berus complex)". 2004
Jaan: Teiseks, see PCR link on 26 lehekülge väga tihedat teksti ja mul ei ole hetkel prioriteediks leida kasvõi ühte sõna, kus seal mainitakse rästikut, sest selles pdf failis ei saa m millegipärast teksti otsida. --Jaan513 (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
Mariina: PCR link on laboratoorse meetodite kirjeldus ning protseduurid ja vahendid loomade geenide tuvastamiseks ning nende paigutamiseks (või ka ümberpaigutamiseks jne) fülogeneetilise puu harudesse. Selles on toodud täpsemalt ära ka cytochrome b puu (tööversiooniks cytochrome on ka geenid ja ensüümid või midagi selletaolist- jälle kes teavad need teavad ja kes ei tea ei tea ) –kui „kompresseerub“ fülogeneetiline märge –kindlasti saab vähem sõnu kasutada- küllap siis kaob ka vajadus selle lingi järele aga kui keegi soovib jälle uurida kuidas rästik on paigutatud fülogeograafilsielt, siis ta leiab selle kohta infot just välislinkide kaudu, mõtlesin ma............
Teie Jaan513 (ma ei ole veel päris kindel kes ja kuidas Jaan513 viki kaudu ja elu kaudu on) võite rahulikult rästiku artikli „kompressiooniga“ oodata, kui kannatab, mul võtab toimetamine kaua aega, sest ma arvutit ei valda ning seetõttu tuleb mul inglisekeelne materjal leht-lehelt läbi töötada ning veel eesti keele kaudu tõlkida.........9.jaan 2013 Mariina 20:07
- Mul on kogu see asi nüüd selgem. Silmas tuleb pidada seda, et kui Sa midagi kirjutad või tõlgid, siis peaksid Sa vähemalt ise teadma, kust allikast Sa andmed said. Siis on vähemalt kellegi käest küsida, kui allikas on unustatud märkida. --Jaan513 (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 22:40 (EET)
- Teie Jaan513 (ma ei ole veel päris kindel kes ja kuidas Jaan513 viki kaudu ja elu kaudu on)...
- Nojah, Sa mind isiklikult ei tunne, ei pea mulle "Sina" ütlema. --Jaan513 (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 22:40 (EET)
- Mul on kogu see asi nüüd selgem. Silmas tuleb pidada seda, et kui Sa midagi kirjutad või tõlgid, siis peaksid Sa vähemalt ise teadma, kust allikast Sa andmed said. Siis on vähemalt kellegi käest küsida, kui allikas on unustatud märkida. --Jaan513 (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 22:40 (EET)
Mariina: ei see pole hea ega õige arutluskäik, alati ei pea ega saagi küsida ja õigem oleks, kui võimalikult palju kasutatud allikaid oleks märgitud, vähemalt tundub mulle eeldatakse, seda minu kaudu ja pidevalt aga viki kaudu nii väga mitte......ma püüan lisada allikad nii kuidas rästik avaneb ja mida mul on olnud võimalik lugeda, et siis huvilised saavad ka lugeda ja/või toimetajad toimetada....sest seekord küsisite Teie aga mõnel teisel inimesel on muu fakti kohapeal tekkinud lisaküsimus ja nii on artikkel avatum ja ligipääsetavam......
Jaan513 --::Nojah, Sa mind isiklikult ei tunne, ei pea mulle "Sina" ütlema. --Jaan513 (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 22:40 (EET)
Mariina: kuidagi imelik tundmus mul, see ei ole kuigagi seotud Teiega, ma ei jõua kõiki inimesi ei sinata ega Teietada, ja pealegi olen ma aeglase loomuga, ma püüan avada artiklit ja siis on abiks kui Teie ka toimetate ja mina eraldan ennast (mõtteliselt) Teist (näituseks ehk mõnest teisest viki toimetajast, lugejast jne) ja ka rästikust endast, sest mina ju komplekteerin- ma vähemalt püüan.....Teie võite mind sinatada-kuidas Teile loomulikum tundub, et suhtlemine oleks kiirem ja selgem aga ma sinatan ka kodumaja asurkonna kasse -hetkel 8 kassi jne, jne - sest nendel on kõigil oma vorm ja kuju ja iseloom jne...nagu öeldud SINA komplekteerumine on pisut ka ajaga seotud......
Nii vahepeal tekkis puutepunkt sinikael-pardiga- hetkel ei kontrolli kas sealt võeti välja mõiste philopatria aga selgub, et ka rästikute asurkondade elu-olu kirjeldamisel kasutatakse seda mõistet... ja vahepeal tõlkisin veidi inimese südame organi kaudu midagi, panen Teile tulema profiili kaudu antud meiliaadressile, sest ma ei oska pildile numbreid ja nimetusi lisada, ehk saate avitada või kellelegi edastada, kes saaks inimsüdame levinud "prototüübi" viki kaudu kinnistada.....10.01.2013 Mariina 13:13
--- ===Fülogeograafia ning -geneesi=== märke täpsustus
- S. Ursenbacher , M. Carlsson , V. Helfer, H. Tegelström, L. Fumagalli .Phylogeography and Pleistocene refugia of the adder (Vipera berus) as inferred from mitochondrial DNA sequence data., Molecular Ecology, 15(11), pages 3425-3437, doi: 10.1111/j.1365-294X.2006.03031.x, PMID: 16968280, 2006. [16]
- Jan Christian Habel, Relict Species: Phylogeography and Conservation Biology.
pg 134 Tertiary Pliocene pg 135 Kalyabina-Hauf (2004b)
- U. Joger , U. Fritz , D. Quicking, S. Kalyabina-Hauf, Zoltan T. Nagy, M. Wink . Relict Populations and Endemic Clades in Palearctic Reptiles: Evolutionary History and Implications for Conservation., Relict Species, 201o, pp 119-143 [17]
---nüd peaks pisut täpsem olema ja lisasin ka ühe uue välislingi:
- Thomas Schmitt , Zoltán Varga . Extra-Mediterranean refugia: The rule and not the exception?. , Frontiers in Zoology , 9:22, 2012 doi: doi:10.1186/1742-9994-9-22. [18]
10.01.2013 Mariina 16:33