Arutelu:Globaalne soojenemine

Ma ei tea, kellel õigus on, aga esituslaad ei ole minu meelest erapooletu. Lugejat veenvaid argumente niikuinii ei ole esitatud (see vajaks suuremat põhjalikkust ja konkreetsust), seega ei ole siin palju rohkem kui deklaratsioon, et enamik uurijaid eksib. Andres 18:39, 9 Sep 2004 (UTC)

Ma tean, et esituslaad ei ole erapooletu, aga seda teemat on minu arvates kogu aeg erapoolikult käsitletud. Pidevalt on tehtud glob. soojenemise ajupesu ja antud mõista, et need kes selles kahelda julgevad on pehmelt öeldes väga kõvapäised inimesed. Üritasin siin näidata, et ka teistmoodi on võimalik mõtelda. Kui keegi oskab esituslaadi neutraalsemaks muuta siis palun väga.

Mismoodi need veenvad argumendid välja peaks nägema? Siim 18:57, 9 Sep 2004 (UTC)

Artikkel tahab natuke kohendamist, kuid tegelikult on Siimul õigus - globaalse soojenemise teooriaga seotud eri tahud vajavad tutvustamist. - Urmas 19:17, 9 Sep 2004 (UTC)

Minu meelest asjalik artikkel. Osa Kahtlused esimese lõigu seest võiks koristada ära lause Seega tundub, et vaielda pole midagi.. See on muudab artikli stiili pealetükkivaks --Kirju 19:27, 9 Sep 2004 (UTC)

Olen sellega nõus, et tuleb esitada erinevaid seisukohti. Selles artiklis on ühe poole seisukohtade kohta ainult öeldud, et need on kahtlased.

Ma pean silmas seda, et öeldud on liiga vähe, et lugeja saaks veenduda, et enamusel ei ole õigus. Väga võimalik, et veenvaid argumente ei olegi võimalik esitada, sest asi on liiga keeruline ja segane. Aga ikkagi võiks ju öelda, mis on kummagi poole argumendid ja mida nad teineteise argumentide kohta ütlevad. Andres 19:42, 9 Sep 2004 (UTC)

Ma püüan siis ise seda artiklit erapooletumaks, põhjalikumaks ja konkreetsemaks muuta, aga täna ma enam ei suuda. Andres 19:52, 9 Sep 2004 (UTC)

Panen siia materjali, mida ma ei taha veel artiklisse panna, sest ta ei sobi praegu sinna. Katsun edasi materjali koguda. (Leian, et Sissejuhatus on täiesti erapoolik. Seal öeldakse muuhulgas, et globaalse soojenemise teooria on vastuoluline, aga artiklist ei selgu, milles see vastuolulisus seisneb. Ma jätaksin kogu sissejuhatuse artiklist välja.)

Tavaliselt peetakse globaalsest soojenemisest rääkides silmas inimese poolt põhjustatud globaalset soojenemist. Globaalse soojenemise teooria väidab, et inimmõjud, peamiselt süsinikdioksiidi emissioon, on alates 19. sajandi lõpust kasvuhooneefekti suurendanud ja sellega viinud temperatuuri tõusuni ning kui kasvuhoonegaaside inimestepoolne emissioon jätkub, siis temperatuur tõuseb ka tulevikus. Temperatuuri tõusuga koos muutuvad ka sademete hulk ja jaotus, pilvisus ja muud kliimakomponendid. Globaalne soojenemine on kõneaineks alates 1980. aastatest.

Viimase saja aasta jooksul on temperatuur tõusnud umbes 0,4...0,8°C võrra. Pole teada, kui suur osa sellest tuleneb inimmõjudest. 1995. aasta IPCC aruandes oli öeldud, et "tõendite balanss" lubab oletada märgatavat inimmõju globaalsele kliimale. 2001. aasta aruandes oli öeldud: "On olemas uued ja tugevamad tõendid, et suurem osa viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemisest on pandav inimtegevuse arvele."

Viimase 50 aasta jooksul on Maa pind soojenenud umbes 0,3°C võrra. Selle põhjuseks võib olla nii kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni looduslik muutumine Maa atmosfääris kui selle muutumine inimtegevuse tagajärjel. Viimaste uurimuste põhjal hinnatakse viimast kliimamudelite andmetel tõenäolisemaks, kuid uurijatel puudub üksmeel nii tegelike temperatuurimuutuste ulatuses kui ka nende põhjustes.

==Globaalse soojenemise teooria pooldajate ja vastaste seisukohad==

Mõned teooria pooldajad lihtsalt usuvad, et temperatuur on tõusnud. Teised pooldavad Kyōto kliimaprotokolliga ettenähtud meetmeid kliima mõjutamise vähendamiseks. Kolmandate arvates on keskkonnaoht nii suur, et arenenud tööstusriigid peavad kiiresti vähendama süsinikdioksiidi emissiooni hoolimata suurest koormast nende majandusele, mille see kaasa toob.

Globaalse soojenemise teooria vastased esindavad erinevaid seisukohti. Mõned küll möönavad inimtegevuse osa globaalses soojenemises, kuid ei pea seda määravaks. Teised viitavad sellele, et globaalne temperatuur on aegade vältel täiesti looduslikel põhjustel väga suures ulatuses kõikunud. Peale selle väidavad teooria vastased, et temperatuuri tegelikku trendi pole võimalik kindlaks teha, sest temperatuuri on hakatud registreerima alles 1860. aasta paiku. Mõned nimetavad ka globaalse temperatuuri muutumise looduslikke põhjusi, milleks on vulkanism ja Päikese aktiivsus. Andres 21:54, 9 Sep 2004 (UTC)

See materjal on mõeldud praeguse artikli esimese lõigu ja Sissejuhatuse vahele. Aga ta pole küllalt viimistletud. Õigupoolest paigutatakse kõnealuse globaalse soojenemise algus erinevatesse ajahetkedesse: tööstusliku pöörde algus, 1860. aasta paiku (temperatuuri tegistreerimise algus), 100 aastat tagasi, 50 asstat tagasi. See aga läheb võib-olla vastuollu väitega, et globaalse soojenemise teooria pooldajad räägivad efektist, mis hakkas ilmnema alates 19. sajandi lõpust.

Ülevaade pooldajate ja vastaste seisukohtade varieerumisest ei ole kuigi hästi koostatud ja sel kujul teda nähtavasti sisse panna ei saa.

Selles tekstis võib olla ka minu asjatundmatusest tulenevaid vigu.

Kardetavasti ei ole mul lähemal ajal võimalik asjaga edasi tegelda. Võtsin selle ette ainult sellepärast, et mul jäi mulje, et keegi ei ole valmis asja erapooletumaks muutma ega konkretiseerima. Samuti ei taha ma jääda kritiseerijaks, kes ise midagi ei tee. Praeguseks kirjutatud lõigud sellele asjale muidugi kuigi palju kaasa ei aita.

Selgituseks oma seisukoha kohta ütlen, et minu meelest ei saa artiklit alustada eeldusel, et lugejad on ajupestud ning nüüd tuleb nende aju teistpidi loputada. Parem on alustada eeldusel, et nad mitte midagi ei tea.

Ja edasi: ehitada artiklit üles selgitusena, et levinud teooria on vastuoluline, saab minu meelest ainult sel juhul, kui veenvalt näidatakse, et see tõesti nii on. Kui seda ei tehta, siis jääb ainult deklaratsioon, et asi ei ole nii, nagu arvatakse. Ma ei väida, et sellist veenvat argumenti on antud juhul võimalik esitada.

Alajaotus "Teooria" on minu meelest hästi kirjutatud. Ma kahtleksin ainult, kas võib öelda, et see on üldlevinud teooria, kui sellel on nimeksid oponente. Peale selle jääb mulje, nagu enamik teadlasi usuksid seda raudkindlalt. Mul on küll jäänud mulje, et asjatundjate seas peetakse seda lihtsalt tõenäoliseks ja ollakse teadlikud tõendite mitteühemõttelisusest. Aga ma võin muidugi eksida.

Peale selle tuleks globaalse soojenemise teooria pooldajate argumendid esitada eraldi, mitte sissejuhatusena vastaste argumentidele. Mulle tundub, et see on diskrediteeriv võte. Võib-olla tuleks alustada hoopis sellest, mis laadi materjalile on asja üle otsustamisel üldse võimalik toetuda ja siis rääkida sellest, mis toetab globaalse soojenemise teooriat ja mis mitte.

Mulle tuli seoses selle teemaga meelde, et kui umbes 30 aastat tagasi oli Eestis mitu lumeta talve järjest, siis hakati rahva seas rääkima, et kosmoselennud on kliima paigast nihutanud. Andres Tarand kirjutas tookord Horisondis pikalt sellest, kuidas fluktuatsioonid on nii suured, et mingeid järeldusi trendi muutumise kohta teha ei saa. Andres 07:07, 10 Sep 2004 (UTC)

Minu arvates kõlbab see tekst küll. Tahaks siiski märkida, et sa oled mu artiklit natuke valesti mõistnud. Ma ei tahtnud väita, et enamus teadlasi on eksiarvamusel, kuigi see vist lõppkokkuvõttes kukkus nii välja. Ma arvan, et ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Kas ma mitte sada ei maininudki sissejuhatuses. Teooria pooldajad räägivad lühikesest ajavahemikust ja keegi ei eitagi, et temperatuur on viimase sajandi jooksul tõusnud ning eriti kiire on tõus olnud 70-ndatest. Kahtlejad väidavad lihtsalt seda, et ei tohi teha ennatlikke järeldusi nii lühikese ajavahemiku põhjal. Kõik saavad aru ka sellest, et me ei tunne piisavalt hästi temperatuuri muutumise põhjusi ning tagajärgi. Mind on koguaeg ärritanud selline täiesti ühepoolne ja minu arvates isegi lapsikult lihtsustatud käsitlus, et CO2 kontsentratsiooni tõus on üksüheses seoses temp. tõusuga, et see protsess on pöördumatu, kui kohe midagi radikaalset ette ei võeta jne. Vaid väga vähe teadlasi kahtleb selles, et me elame jääaegade vahelisel perioodil ning praegune ajutine soojenemine asendub peagi jahenemisega. Siim 07:58, 10 Sep 2004 (UTC)

Ma arvan, et ma saan Su taotlustest aru küll. Jutt on ainult sellest, kuidas artikkel peaks olema üles ehitatud ja millist tooni kasutada. Andres 09:25, 10 Sep 2004 (UTC)

Selle teema käsitlemisel üheksal juhul kümnest on tekst veel erapoolikum. Mina vähemalt üritan välja tuua mõlema poole seisukohti. Kavatsen selle teema juurde varsti tagasi pöörduda ja siis juba palju põhjalikumalt, kuid ma kardan, et ma ei suuda seda teha erapooletult, vähemalt mitte nii nagu Andres seda mõistab.Siim 11:02, 16 Sep 2004 (UTC)

Seda ei saagi Sinult nõuda, et Sa täiesti erapooletult kirjutaksid, aga me püüdleme selle poole, et me (koos kirjutades) saaksime võimalikult erapooletu teksti. See ei tähenda, et tuleks midagi kirjutamata jätta. Panin selle märkuse algusesse selleks, et lugeja teaks, et me ei pea seda teksti piisavalt erapooletuks, ja et meil endal see meelest äta ei läheks, et selle nimel tuleb veel pingutada. Andres 11:09, 16 Sep 2004 (UTC)

Võibolla võiks selle artikli alguses olla sarnane mall. Siis lugejad teavad, et see on artikkel mille sisu suhtes ollakse eri meelt. Selle malli nimi võiks olla näiteks "Vastuoluline teema" Siim 15:35, 6 Oct 2004 (UTC)

Võtsin alljärgneva teksti praegu välja. Seda tuleb veel kohendada, täiendada ja viimistleda. Siim 11:57, 7 Oct 2004 (UTC)

Soojenemise pooldajad tuginevad asjaolule, et vaieldamatult on Maa keskmine temperatuur viimase 30 aasta jooksul tõusnud. Samuti on suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris. Kindlaks on tehtud ka süsinikdioksiidi ning teiste niinimetatud kasvuhoonegaaside atmosfääri soojendav mõju. Selleks, et inimkond saaks ennast päästa, tuleb tarvitusele võtta radikaalsed meetmed kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks. Vastasel korral sulavad liustikud Antarktisel ja Gröönimaal ning merepinna tase tõuseb mitmekümne meetri võrra.

Kahtlejad väidavad, et inimese mõju pole kaugeltki nii suur, kui seda üritatakse kujutada. Põhiliselt tuuakse näiteid minevikust. Maakera kliima on pidevas muutumises ning see, et külmemad perioodid vahelduvad soojematega, on asjade loomulik käik. Instrumentaalseid mõõtmisi on teostatud kõigest viimase paarisaja aasta jooksul, see on aga hetk võrreldes Maa geoloogilise ajaloo pikkusega. On kindlaks tehtud, et atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsioon on kõikunud väga suurtes piirides ning väike muutus viimase saja aasta jooksul ei kujuta mingit saatuslikku ohtu meie planeedile ega selle elustikule. Palju liike sureb loomulikult välja, kuid suuri liikide väljasuremisi on Maa ajaloos ennegi ette tulnud. See on looduse loomulik ringkäik. Pealegi on liikide väljasuremine põhjustatud põhiliselt nende elupaikade hävitamisest. Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu ja temperatuuri muutuse juures tundub olevat tehtud klassikaline viga. Nimelt on segi aetud põhjus ja tagajärg. Atmosfääri soojenedes soojenevad ka ookeanid, mis seovad endaga palju suuremaid süsinikdioksiidi koguseid kui atmosfäär. Temperatuuri tõustes teatavasti gaaside lahustuvus vedelikes halveneb ning süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri. Seda kinnitavad ka paleoklimatoloogilised uuringud. Alati on süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus järgnenud temperatuuri tõusule, mitte vastupidi.

See, kuidas Maa reageerib temperatuuri tõusule, on siiani ebaselge, igatahes näivad eksisteerivat mingid mehhanismid, mille abil temperatuuri reguleeritakse. Kuidas muidu seletada jääaegade vaheldumist soojemate perioodidega. Ilmselt tuleb vastust taaskord otsida ookeanidest.

See, kas ja kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus mõjutab globaalset kliimat, on ebaselge ja vaieldav küsimus. Üsna kindlalt võib, aga väita, et mandriliustike täielik sulamine ja maailmameretaseme suur tõus ei ole lähemal ajal kuigi tõenäoline. Siim 11:57, 7 Oct 2004 (UTC)

Globaalne soojenemine on teema, mis on ammu väljunud vaid teadlaste huviorbiidist. Sellest räägitakse tihti meedias ja vaevalt leidub täiskasvanud inimest, kes globaalsest soojenemisest midagi poleks kuulnud. Teema on vastuoluline ja teadlaste seas ei ole üksmeelt soojenemise põhjuste osas.

Üldlevinud teooria kohaselt põhjustavad globaalset soojenemist inimese poolt atmosfääri paisatavad kasvuhoonegaasid. Neist tähtsamad on veeaur ja süsinikdioksiid. Väidetavalt pani soojenemisele alguse tööstusrevolutsioon. Sealt alanud fossiilsete kütuste põletamine vabastas atmosfääri tohutus koguses süsinikdioksiidi, mida peetakse kasvuhooneefekti tugevnemise peasüüdlaseks.

Sellel teoorial on palju nimekaid oponente, kes väidavad, et inimese panust globaalses soojenemises hinnatakse üle. Järgnevalt on ära toodud erinevate osapoolte argumente oma teooria kaitseks.

Globaalse soojenemise teooria pooldajad

Globaalse soojenemise teooria pooldajad esitavad argumendina põhiliselt atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu. Süsinikdioksiid käitub nn. kasvuhoonegaasi ehk infrapunast kiirgust neelava gaasina. See tähendab seda, et ta on nagu filter, mis laseb läbi lühilainelise elektromagnetkiirguse, ent takistab oluliselt Maa pinnalt peegeldunud pikalainelise kiirguse levimist maailmaruumi. Seega Maa atmosfäär soojeneb pidevalt. Efekt võimendub, seda enam mida suuremaks muutub süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris.

Teooria pooldajad väidavad järgmist:

20. sajandi algusest on globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,6°C.
Nii kiiret soojenemist pole olnud viimase 500 aasta jooksul.
Seitse kümnest 20 sajandi soojemast aastast olid 1990-ndatel.
Liustikud sulavad kiirelt.
Viimase saja aasta jooksul on merepinna tase tõusnud rohkem kui eelneva 3000 aasta jooksul.
On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.

Kõiges selles on peasüüdlane inimene, kes reostab atmosfääri süsinikdioksiidiga.

Globaalne soojenemine toob kaasa järgnevad tagajärjed:

Merepinna taseme kiirem tõus.
Paljude liikide elupaikade häving.
Ekstreemsed ilmastikunähtused võimenduvad. (tihedamini esinevad põuad ja üleujutused, rohkem torme.)
Sagenevad kõrgest temperatuurist tulenevad haigused. Näiteks suurem infarktide arv.
Haigused nagu koolera ja malaaria laiendavad oma areaali.

Usutakse, et inimene saab seda ära hoida õige tegutsemisega. Deviisiks on, et ükskõik milline tegevus on parem kui tegevusetus.

Globaalse soojenemise teooria vastased

Teooria vastased jaotuvad laias laastus kahte leeri: on teadlasi, kes eitavad soojenemist või vähemalt osutavad suurtele vigadele selle määramises. Enamik skeptikuist siiski tunnistab soojenemist, kuid ei usu, et selle peapõhjuseks on inimtegevus.

Soojenemise eitajad

On teadlasi, näiteks Ross McKitrick ja Christopher Essex, kes kahtlevad ka selles, kas atmosfäär üldse soojeneb. Samuti üritavad nad tõestada, et laialt kasutatav mõiste globaalne keskmine temperatuur ei oma füüsikalist sisu. Samuti kahtlevad nad kliima mudeldamise võimalikkuses. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud nende seisukohti:

Globaalne keskmine temperatuur

Väidetavalt on keskmine temperatuur Maa pinnal +15°C. Tekib küsimus, et kuidas see on määratud. Temperatuure on Maa pinnal lõputu hulk, nad moodustavad temperatuurivälja. Seda välja ei ole võimalik taandada ühele numbrile, mis peaks kogu välja iseloomustama. Temperatuur on süsteemile omane suurus, mis ei sõltu selle süsteemi massist ehk teisisõnu, temperatuurid ei ole liidetavad. Seega ei oma aritmeetiline keskmine mitte mingit füüsikalist sisu.

Keskmise temperatuuri (kui ta eksisteeriks), määramisel on palju raskusi. Esiteks mõõdetakse temperatuure vaid Maa pinnal ja tehakse sellest järeldusi kogu atmosfääri kohta. Temperatuure mõõdetakse ilmajaamades, mis ei ole ühtlaselt jaotunud. Nende võrk on tihedam Euroopas ja Põhja-Ameerikas, märksa hõredam aga lõunapoolkeral ja ookeanide pinnal. Kolmandaks suureks probleemiks on see, et nii ilmajaamade asukohad kui ka nende arv muutuvad pidevalt. 1970-ndatel, viimase globaalse soojenemise algusajal (globaalse temperatuuri graafiku järgi), oli ilmajaamade arv maailmas ligikaudu 15 000. Tänaseks on see number kokku kuivanud ligikaudu 5000-le. Iga inimene, kes statistikat on õppinud peaks aru saama, et me ei saa jätkata sama graafikut kui meil on niivõrd erinevad lähteandmed. Kuna sulgemise peapõhjuseks on rahapuudus, võib arvata, et tegevuse on lõpetanud eeskätt need ilmajaamad, mis asuvad eemal linnadest või asuvad kõrgemal merepinnast ehk millede ülalpidamine on kulukam. Seega nende sulgemine peaks keskmist temperatuuri (ehkki teda pole olemas) tõstma. Kui me kõrvutame kahte graafikut: esiteks Maa keskmise temperatuuri tõusu ja teiseks ilmajaamade arvu muutumist ajas näeme üksteise peaaegu täpset peegelpilti. Ilmajaamade vähenedes on keskmine temperatuur pidevalt tõusnud.

Siiski ei ole mainitud teadlased teinud konkreetset uuringut, et tuua välja need konkreetsed ilmajaamad, mis on suletud ja üritada arvutada sellest tulenenud viga keskmise temperatuuri määramisel.

Mudelitest

Arvutiajastu alguses usuti naiivselt, et arvutid on selleks vahendiks, mis lõplikult lahendavad kõik looduse saladused. Oli pime usk mudelitesse, mis pidid andma vastuse väga erinevatele küsimustele. Tegelikult on ükskõik kui keerukas mudel siiski looduse väga jäme üldistus.

IPCC hindab oma raportis tuleviku kliimat. see tähendab, et nad ennustavad milline võiks olla näiteks globaalne keskmine temperatuur saja aasta pärast. Tulemuseks ei saa nad ühte numbrit, vaid palju erinevaid väärtusi, mis võivad üksteisest suuresti erineda. Need numbrid ei olegi mitte midagi muud kui erinevate mudelitega saadud väärtused.

Tegelikult on hakatud aru saama, et kliima kohta ei ole võimalik mingit usaldusväärset arvutimudelit koostadagi. Meil ei ole kuskilt võtta selliseid arvutusvõimsusi ega ka lähteandmeid. Ilma- ja kliimaennustamine on kaks ise asja ega ole võrreldavad. Enamvähem usaldusväärselt suudetakse ilma ennustada neljaks päevaks. Seega tundub olevat naeruväärne rääkida järgneva 100 aasta kliima ennustamisest. Millegipärast on inimestel siiski naiivne arvamus, et kui panna kokku palju valesid tulemusi ja võtta neist keskmine saame enamvähem õige vastuse. Just seda IPCC teebki ennustades tuleviku kliimat.

Mõõdukam skeptitsism

Tugev enamus teadlasi on siiski mõõdukamal seisukohal. Tänapäeval enamasti ei kahelda selles, et kliima on viimase 100 ja eriti kiirelt viimase 30 aasta jooksul soojenenud. Vähemalt Eestis on see kindlasti nii. Küsimus on selles, mis seda põhjustab ja kui kaua temperatuuri kasv jätkub? Paljusid teadlasi ärritab selle probleemi ühekülgne käsitlus. Kliimasüsteemi mõistmine eeldab paljude komponentide koosmõju arvestamist. Seos ei ole nii ühene, et mida rohkem on atmosfääris süsinikdioksiidi, seda soojem on kliima ja vastupidi. Kliimat mõjutavaist tegureist on täpsemalt kirjutatud artiklis kliimamuutus.

Ka mudelite vastu ei tunta siiski nii laialdast vastumeelsust, ehkki nende täpsus jätab soovida ja erinevate mudelite ennustused erinevad üksteisest olulisel määral on siin siiski märgata edasiminekut. Ka ilmaennustamise mudelid olid algul väga algelised, kuid on tänapäeval siiski laialdaselt kasutusel. Ilmselt ei suuda me kunagi koostada mudelit, mis ennustaks ilma 100 aasta pärast kindlale kuupäevale, kuid loodetavasti on võimalik koostada usaldatav mudel, mis ennustaks 100 aasta pärast valitsevaid klimaatilisi tingimusi.

Hiljuti jooksis uudistest läbi, et autoriteetne ekspertide komisjon hindab tõenäosust, et globaalne soojenemine on inimtegevuse tagaärg, 90 protsendile. Andres 6. veebruar 2007, kell 14:24 (UTC)

Pane sisse. Siim 8. veebruar 2007, kell 19:55 (UTC)

Ei leia enam. Andres 8. veebruar 2007, kell 20:12 (UTC)

IPCC Fourth Assesment Report, Working Group I on see millest Andres ilmselt rääkis. See avaldati 2. veebruaril 2007 Pariisis. Soovitan lugeda. Ma kavatsen siia artiklisse ka selle kohta fakte lisada. http://www.ipcc.ch/SPM2feb07.pdf Mustrebane 16. august 2007, kell 14:12 (UTC)

Tõenäosus ei ole fakt, vaid hinnang. See tuleb tekstis otsesõnu omistada. Andres 17. august 2007, kell 09:41 (UTC)

Sobib? Mustrebane 17. august 2007, kell 12:47 (UTC)

Tuleb täpsustada, kelle hinnangul mis ajast. Selliseid hinnanguid on ju korduvalt tehtud. Andres 17. august 2007, kell 18:48 (UTC)

Ümbersuunamised ja muu

Kas kõik näiteks Globaalne kliimasoojenemine, kliimasoojenemine, Maailma kliimasoojenemine tuleks siis siia suunata. Minu meelest võiks mõned asjalikud lõigud, mis varem on välja võetud tagasi tõsta, pannes mõne malli lihtsalt (toimetada, vaidlustatud..). Pole aga süüvinud, millised täpsemalt. Põhimõtteliselt vaidlevad teadlased selle probleemi üle ilmselt aastasadu, üldiselt (olgu, veel minu arvamus) on aga kindel antropogeenne mõju --Dj Capricorn 23. jaanuar 2008, kell 11:41 (UTC)

Need asjad oleks hea Siimuga läbi rääkida.

Tee muidugi ümbersuunamised. Andres 24. jaanuar 2008, kell 17:56 (UTC)

Artikkel on tugevalt vananenud ja käsitleb aega ja temperatuuritõusu liiga lähedastes piirides. Liialdatud reaalselt olemasoleva antropogeense mõju kõrval pole toodud mingil moel esile planeedile omast kliima dünaamikat (ka ajaloos) ja seda mõjutavaid faktoreid. 11. sajandil olid Gröönimaal põllundusasulad. Oma roheluse järgi ta nime saigi. jne --Ivo Vahur 14. november 2010, kell 12:57 (EET)[vasta]

Artikli teemat tuleb täpsustada, aga globaalse soojenemise all mõeldakse ikkagi viimasel ajal toimunud soojenemist. Andres 14. november 2010, kell 13:08 (EET)[vasta]

Pole kindlalt teada kas kogu planeet üldse soojeneski. Peetakse silmas rohkem põhjapoolkera. Peale selle kas 2008. alates pole täheldatud juba jahenemist? Pole ise ka kindel. Ei fikseerinud materjali millest pilgu üle lasin. --Ivo Vahur 14. november 2010, kell 13:31 (EET)[vasta]

Praegu on kirjutatud, et kasvuhooneefekt on üks võimalik põhjus, aga teistest võimalikest põhjustest pole sõnagi. Peale selle, tundub, et valdav enamik teadlasi peab kasvuhooneefekti põhiliseks põhjuseks, või ma eksin? Andres 15. november 2010, kell 20:48 (EET)[vasta]

Viidatud sait ei avane. Andres 15. november 2010, kell 20:48 (EET)[vasta]

Artikkel tuleks kuidagi kokku panna. Võiks kasutada arutelus olevaid materjale. Mitmes vikis on asja kohta hea või eeskujulik artikkel. Andres 16. november 2010, kell 08:01 (EET)[vasta]

Võtsin järgneva välja (kuna stiililiselt ei sobi ("isehelenduv pall" jne.), aga tegin sellest lühendatud versiooni päikese mõju alaosaks. --Kk 20. november 2010, kell 01:18 (EET) Praegune globaalne soojenemine ei piirdu vaid planeet Maaga. Sulavad ka Marsi jäämütsid ja Jupiteril kasvab teise punase plekina ilmnev gigantse orkaani laadne torm. Jupiteri esimene Suur Punane Plekk on 300 aasta vana ja on oma suuruselt võrdne kahe Maaga. Praegune plekk arvatakse tulenevat Jupiteri järsust soojenemisest. Mõned Jupiteri osad on üle 6 kraadi soojemad kui nad olid mõned aastad tagasi. Ka Neptuuni kuu Triiton on alates 1989 aastast tähelepanuväärselt soojenenud. Isegi Pluuto on väheke soojenenud, kui nimetada -230 C soojemaks kui -233 C. Võimalik et see kõik tuleneb ühest isehelenduvast pallist, mis on üle 300 000 korra raskem Maast, mille pinnatemperatuur on üle 200 000 000 C ja millele on väheke tossu silma läinud.[vasta]

Alajaotus "Veel üks võimalik tagapõhi" vajab toimetamist. Andres 20. november 2010, kell 05:54 (EET)[vasta]

Toimetasin. Liitsin sellest osast olulise eelnevaga, tolle pealkirja muutes. --Kk 20. november 2010, kell 09:33 (EET)[vasta]

Tuleks selgelt välja tuua, kelle seisukohtadega on tegu. Soliidsed allikad ja tundmatu päritoluga veebileht ei saa olla võrdse kaaluga. Mõtlen just neid "küsitavusi". Andres 20. november 2010, kell 12:06 (EET)[vasta]

Mittesoliidsel või täpsemalt mitteautoriteetsel (?) veebilehel on ka pealeht ja lingid mis viitavad kust materjalid pärinevad.--Ivo Vahur 20. november 2010, kell 12:17 (EET)[vasta]

Märgi siis vähemalt algallikad. Mina sain aru, et tegemist on autoriga, kes on asjatundlik, kuid avaldab veebis. Andres 20. november 2010, kell 12:19 (EET)[vasta]

Globaalne soojenemine poliitilises valimisvõitluses ja meediaäris

Oleks vaja teha! Ei valda eriti teemat

PS Selle glb soojenemise ülesriputanud USA (endise poliitiku?) tehtud film anti ju Briti kohtuse ja selles tehtud võltsingud on paljastatud. Sellele on tehtud ka vastufilm ja kohtuotsuse põhjal tohib esimest filmi näidata vaid koos teisega. Kahjuks ei ole selle teemaga lähemalt kursis. Mõni teadjam võiks seda valgustada. Las kirjutab kui ta pole seda juba kuskil teinud. Raadiosaate ta sellest vähemalt tegi. Pole ta meiliaadressi.

Kliimasoojenemise teema osa poliitilises valimisvõitluses peegeldab ilmekalt järgnev küllaltki tavaline valimised võitnud poole avaldus. 27. aprill 2009 ütles Obama Washingtonis Rahvusliku Teaduste Akadeemia (NAS, National Academy of Sciences) 146. aastakoosolekul peetud kõnes:" Minu halduse all on möödas aeg kui teadus võttis endale ideoloogia tagamaa kindlustaja osa." [1].

Võtsin järgneva välja, sest viited ei räägi sellest millest tekst. Paistab olevat arvamus. --Kk 20. november 2010, kell 14:54 (EET)[vasta]

==== Küsitavused temperatuuritõusu tõlgendamises ==== Järeldus et kliima on 1906 – 2005 aasta vahemikus 0,74 kraadi soojenenud (IPCC AR4 [2]) näib vähemalt matemaatilisest küljest olevat ebakorrektne kliimadünaamika tõlgendus. Nagu ka IPCC avaldus samas AR4 dokumendi kokkuvõttes: “Soojenemise lineeaarne tõus viimasel 50 aastal (0,13 [0,10- 0,16]°C dekaadis) on peaaegu kaks korda nii suur kui eelneva 100 aasta jooksul.” [3] IPCC tõlgenduse kohta avaldatud arvamus põhineb matemaatilisele lähenemisele viimase 150 aasta põhjapoolkera järjepidevate kliimavaatluste kokkuvõttele. [4]

Võtsin järgneva välja, kuna artiklis toodud definitsioon juba väldib kliima mõistet nagunii. Lause on ka Bjørn Lomborgi tüüpi ideoloogiline. --Kk 20. november 2010, kell 17:12 (EET)[vasta]

Järeldus kliima vaieldamatult toimunud soojenemise kohta on matemaatilisest küljest sellega mõneti liialdav ebakorrektne kliimadünaamika tõlgendus.

Jah natuke nadi ja väär sõnastus. Mõeldud oli, et temperatuuri tõusu astmega oli liialdatud. Esimese sellekohase viidatud artikli pealkiri polnud küll asjakohane, kuid selle esimene alaosa natuke enam. Kui ma ei eksi siis just selles kas kolmanda või neljanda tabeli juures oli toodud ära sellise hinnangu lähivaatega seotu, ning see kuidas asi kaugvaates paistab.--Ivo Vahur 21. november 2010, kell 02:34 (EET)[vasta]

Selle Sahara viitel järgi pole vajadust. See peab olema lahtikirjutatud nii Holotseeni kliimaoptimumis kui ka artiklis Sahara kõrb. Peale selle peab seda puudutama ka Vana-Egiptuse ajalugu, sest sellega on seotud Niiluse äärse püsiasustuse teke. Enne nad võnkusid vastavalt kliimale Niiluse ja Sahara ala vahel. Olulisem on selle 90 protsendi inimtegevusest lahtikirjutamine. Siin või mujal. Peale selle on selle sajandi alguses tehtud juba ettepanek praegust aega holotseeni asemel antropotseeniks kutsuma hakata. --Ivo Vahur 21. november 2010, kell 02:34 (EET)[vasta]

On ju ka viiteid, et kõrbestumise laienemisel on karjakasvatusel ja põllumajandusel kaasosa. --Dr Oldekop 21. november 2010, kell 09:40 (EET)[vasta]

Kasvõi ka sellepärast oleks vaja see 90 protsenti lahti kirjutada. Milliste teiste faktorite keskel see tekkib. Siin võibju üksainukegi ülemõõduline (nagu kunagi Tabo)vulkaanipursegi pool kogu elust planeedilt ära pühkida. Mullast, sellest igakevadisest ülestõusmise ainest on kahju küll. See on puhas eluks kondenseerunud päiksevalgus. Muttide uni.--Ivo Vahur 21. november 2010, kell 10:14 (EET)[vasta]

Now about that so-called consensus on warming: UGW (raamatu nimi: Unstoppable Global Warming Every 1,500 Years) gives six examples of groups of scientists who were not in agreement with the "warming by C02" hypothesis in the 1990s. The largest group was over 17,100 mostly American holders of science or engineering degrees who signed a petition expressing doubt about man-made global warming and opposing the Kyoto Treaty. Of these, fully 2600 had climate science credentials. Perhaps the most important group was the 50 U. S. state climatologists, 90% of whom agreed with the statement: "scientific evidence indicates variations in global temperature are likely to be naturally occurring and cyclical over very long periods of time" (p. 66). Tõi natuke lugemist. --Ivo Vahur 21. november 2010, kell 10:29 (EET)[vasta]

Muidugi tuleb lisada, et teaduslik tõde ei ole kuidagiviisi hääletamise teel saavutatav :-))) --Dr Oldekop 21. november 2010, kell 11:00 (EET)[vasta]

Katkine link 3

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=13619
- In Globaalne soojenemine on 2013-06-24 10:58:54, 404 Not Found
- In Globaalne soojenemine on 2013-07-05 23:51:09, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 02:51 (EEST)[vasta]

Katkine link 4

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=20742
- In Globaalne soojenemine on 2013-06-24 10:58:54, 404 Not Found
- In Globaalne soojenemine on 2013-07-05 23:51:18, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 02:51 (EEST)[vasta]