Arutelu:Friedrich von Hoyningen-Huene

Ega need ei olnud mingid baltisaksa liblikad, keda ta kogus, ikka Eestimaa omad. Tolleaegsetel kaartidel on Eestimaa täiesti olemas. --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 13:40 (UTC)

Saad aru ka mida räägid? Väikese tähega baltisaksa tähistab ta rahvust. Kõige õigem oleks äkki hoopiski "baltisaksa päritolu Venemaa lepidopteroloog" - või noh, mis riigi kodanik ta oli.--WooteleF 21. veebruar 2009, kell 15:02 (UTC)

Saan aru küll, aga kuidas teised sellest aru ei saa? Ta oli Eestimaa rüütelkonna liige ja Eestimaal asuva mõisa omanik. Venelaseks võib teda teha vene vikipeedias. Ta kogus just nimelt Eestimaa (praeguse Eesti põhjaosa) liblikaid. Tema eluajal oli Eestimaa täiesti olemas, seda võib suvalise kaardi pealt kontrollida. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 09:36 (UTC)

"Venemaa" on minu meelest ülearune, aga "baltisaksa" võib öelda küll, sest ta oli ju baltisakslane. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:01 (UTC)

Ei vaidle vastu, aga Eestimaa võiks ka öelda, sest see oli tema väike isamaa. On kuidagi kunstlik kõike tänapäeva haldusjaotuse raamidesse vägistada. Minu arust annab Eestimaa, Liivimaa või Saaremaa mainimine täiendava mõõtme. "Baltisakslane" võib tema eluajal öelda iga haritud inimese kohta, nii et see pole iseloomustav, see on sotsiaalne kuuluvus, mitte rahvus (saksa vikipeedia nimetab näiteks Ernst Öpikut baltisakslaseks). --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:05 (UTC) Sama kehtib ka Nicolaus Buschi kohta. Ja näiteks Balthasar Russowit nimetatatakse Tallinna kroonikakirjutajaks. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:13 (UTC)

Täpsustan, mitte Liivimaa, mitte Eestimaa. Oli ju näiteks Eestimaa Kirjanduse Ühing, ega see ei olnud ka ju laest võetud. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:27 (UTC)

"Baltisaksa" märgib minu meelest ikka etnilist kuuluvust (eestlased võisid ka saksastuda). Öpiku puhul saksa viki kas eksib või siis oligi tegu baltisakslasega. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:16 (UTC)

Baltisakslane tähendas sotsiaalset kuuluvust, mitte rahvust tänapäeva mõttes. Tollal olid kõik haritud inimesed sakslased, aga see ei tähenda, et meie peame seda nüüd järgima. Öpiku vennad olid Oskar, Armin ja Paul Öpik. Ka nemad (ja nende järglaskond) ei ole sakslased. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:27 (UTC)

Mis puutub Russowisse, siis tema etniline päritolu pole ju kindel. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:16 (UTC)

Seisuslikult oli ta Eestimaa vaimulik ja sellest määratlusest piisab mulle täiesti. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:27 (UTC)

Aga me ju ei kirjuta, et keegi on "Järva maakonna kirjanik" või "Tartu linna matemaatik".--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:20 (UTC)

Mida ma üritan kogu aeg öelda: Järvamaal pole kunagi olnud oma seisusi, Eestimaal, Liivimaal ja Saaremaal olid. Linnaelanikud (kuni seisuste kaotamiseni 1920) võiksid tulla Liivimaa ja Eestimaa allkategooriatena linnade kaupa, kui neid elulugusid piisavalt koguneb. Ja kuna Narva ei kuulunud Eestimaa koosseisu, tuleks tema elanike kohta teha (vist) eraldi kategooria.

Kuna mina ei suuda Improvisaatorile selgeks teha oma arusaamist asjadest siis loobun vaidlemisest. Äkki keegi teine jätkab siitmaalt.--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:31 (UTC)

Ja mind kurvastab sügavalt, et ma ei suuda WooteleF'le tõestada Eestimaa rüütelkonna olemasolu. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:36 (UTC)

Me ju võiksime siis kirjutada "Eestimaa rüütelkonna liige", Eestimaa aadlik, Eestimaa mõisnik või kuidas iganes see õige määratlus on. Russowi puhul võib ju ka kirjutada "Eestimaa vaimulik"; kui etniline päritolu oleks teada, võib ka selle märkida.

Meie ju kasutame sõna "baltisaksa" etnilises tähenduses.

Minu meelest siin midagi vaielda pole, me võime ju aadlike puhul kasutada nii etnilist kui ka seisuslikku määratlust või ühte nendest. Teiste puhul pole "Eestimaa" jne oluline, kui on võimalik etniliselt määratleda. Andres 23. veebruar 2009, kell 11:02 (UTC)

Kui üks neist kolmest, siis Eestimaa aadlik oleks kõige täpsem. Inglise vikipeedias on diskussioon, kas Paul_Keres oli sovjeti, eesti, nõukogude-eesti või Eesti maletaja. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 11:42 (UTC)

Jah, las siis olla "baltisaksa lepidopteroloog, Eestimaa aadlik".

Inglise Vikipeedias lähtutakse riiklikust ja territoriaalsest, mitte etnilisest kuuluvusest. Andres 23. veebruar 2009, kell 13:24 (UTC)

Võtan sõna endale väga võõral teemal aga on olemas raamat Eestimaa rüütelkonna vapiraamat, kus on tutvustuses Eestimaa aadlike vappidest ja Eestimaa rüütelkonna kohta. Õpetajate leht 2002 Eestimaa Rüütelkonna 70 liiget ehk Põhja-Eesti aadlike... Eestimaad küll kasutatakse nagu Liivimaa aga Eestimaa aadliku, Eestimaa mõisniku kasutatakse minuarust lihtsalt Eesti aadlik, Eesti mõisnik (raamat Eesti mõisnike vapid). --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 12:07 (UTC)

Raamat käib mäletatavasti kogu tänapäeva Eesti (Eestimaa, Saaremaa ja Põhja-Liivimaa) kohta. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 12:53 (UTC)

Me vist kipume riiki ja piirkonda samastama. Sama asi on meil kategoorias. Vaata arutelu Kategooria arutelu:Inimesed ajalooliste riikide järgi ja anna nõu. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 13:27 (UTC)

Samanimelised

Samanimelisi on veelgi.--WooteleF 30. september 2009, kell 10:08 (UTC)

George Hoyningen-Huene (en:Baltic Germans#Notable Baltic Germans), Alexander Von Hoyningen-Huene Tiuks 30. september 2009, kell 10:24 (UTC)

Pean silmas Friedrichi-nimelisi. Vähemalt üks siiatulev link peab silmas kedagi teist.--WooteleF 30. september 2009, kell 10:24 (UTC)

Palun tee siis see asi korda. Andres 30. september 2009, kell 14:04 (UTC)

Ausaltöeldes puudub mul soov sellesse teemasse süveneda. Pealiskaudsel vaatamisel tundus, et neid Friedricheid oli ikka päris mitu.--WooteleF 30. september 2009, kell 14:14 (UTC)

Ma ei jaksa praegu ise seda korda teha. Andres 30. september 2009, kell 16:27 (UTC)