Arutelu:Finnmarksvidda
Palun viidet, kus on kirjas, et eesti keeles võib vahemiku näitamiseks numbrite vahel kasutada mõttepunkte. Eesti keele käsiraamatus on kirjas: Mõttekriips(ud) pannakse: /.../ sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised); --Metsavend 3. mai 2009, kell 09:03 (UTC)
- Võib-olla küll, et mõttepunktide kasutamine pole keelemeeste poolt sanktsioneeritud (pole ka kuulnud, et seda taunitud oleks). Neid kasutatakse mõnikord sellepärast, et mõttekriipsu võib lugeda ka miinusena.
- Sul oli enne ju sidekriips, seda ei tohi kindlasti kasutada. Andres 3. mai 2009, kell 09:21 (UTC)
- Visuaalselt ei ole sidekriipsul ja mõttekriipsul kuigi suur vahe ja valdav osa kasutajatest ei pane seda tähele. Pigem olgu sidekriips kui mõttepunktid. --Metsavend 3. mai 2009, kell 09:26 (UTC)
- Ei ole nõus. Mind häirib sidekriips väga. See, et valdav osa kasutajatest ei pane seda tähele, on ainult oletus. Minu oletus on, et kirjaoskaja inimene näeb juba peale vaadates, et siin õigekeel on lohakas, ja kui juba keel lohakas on, siis on ka sisu kahtlane. Andres 3. mai 2009, kell 09:38 (UTC)
- Kuidas kellelegi. Mind häirivad need punktid palju rohkem. Mis ei õigusta muidugi seda, et ma sageli sidekriipsu mõttekriipsu asemel kasutan. --Metsavend 3. mai 2009, kell 10:15 (UTC)
- Mis oleks, kui küsiks keelemeestelt järele, mis nad mõttepunktidest arvavad? Tundub, et tehnilistes tekstides ei saa neid vältida. Omal ajal kasutati neid Horisondis läbivalt. Andres 3. mai 2009, kell 10:17 (UTC)
- Kuidas kellelegi. Mind häirivad need punktid palju rohkem. Mis ei õigusta muidugi seda, et ma sageli sidekriipsu mõttekriipsu asemel kasutan. --Metsavend 3. mai 2009, kell 10:15 (UTC)
- Ei ole nõus. Mind häirib sidekriips väga. See, et valdav osa kasutajatest ei pane seda tähele, on ainult oletus. Minu oletus on, et kirjaoskaja inimene näeb juba peale vaadates, et siin õigekeel on lohakas, ja kui juba keel lohakas on, siis on ka sisu kahtlane. Andres 3. mai 2009, kell 09:38 (UTC)
- Visuaalselt ei ole sidekriipsul ja mõttekriipsul kuigi suur vahe ja valdav osa kasutajatest ei pane seda tähele. Pigem olgu sidekriips kui mõttepunktid. --Metsavend 3. mai 2009, kell 09:26 (UTC)
Alusta arutelu lehekülje "Finnmarksvidda" üle
Arutelulehekülgi kasutatakse pidamaks nõu selle üle, kuidas Vikipeedia sisu võimalikult heaks teha. Siin leheküljel saad alustada arutelu lehekülje Finnmarksvidda parandamise üle.
