Arutelu:Esimene maailmasõda

Kas 1. maailmasõda nimetati e.k. "Suur Sõda"? Mina olen kuulnud "Ilmasõda". Inglise keeles on küll "Great War". Ott 14. mai 2006, kell 15.18 (UTC)

---

tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi

Tappis ikkagi üks inimene. Andres 16. september 2006, kell 02:14 (UTC)

---

Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal.

Kerge grammatikakursus kuluks selle lause koostajale ära. Või siis on jäänud täpsustamata, mida vallutati ruutkilomeetri suurusel alal 180 tükki? Maju võibolla... 217.159.177.10 03. oktoober 2008, kell 16:06 (UTC)

Ehk peab viimane sõna olema "ala". Andres 3. oktoober 2008, kell 16:08 (UTC)

Parandamist vajab ka selle lause eelviimane sõna, ehk siis lõpp peaks olema "suuruse ala". 217.159.177.10 03. oktoober 2008, kell 18:16 (UTC)

Jah, muidugi. Kas siis saame tõese väite? Andres 3. oktoober 2008, kell 18:25 (UTC)

See väide võib olla tõele üsna lähedal, sest rindejoont nihutati lahingute tulemusel u 5 miili (8 km). Seega 180 km² ala hõivamise jaoks pidi rindelõigu pikkus olema u 22,5 km, mis sellise suhteliselt lokaalse lahingu puhul võis olla tõsi (vt http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Battle_of_the_Somme_1916_map.png ). Viidatud pildi pealt silma järgi hinnates on 18 km² isegi natuke üle hinnatud. 217.159.177.10 03. oktoober 2008, kell 19:50 (UTC)

türklased umbes 300 tuhat sõdurit. Samas sidusid nad endaga türklaste 36 diviisi

Ei ole selge sõnastus. Andres 2. jaanuar 2011, kell 21:18 (EET)

---

Peab olema "Saksa keisririik", mitte "Saksa Keisririik". Andres 7. jaanuar 2011, kell 23:34 (EET)

---

Kuidas siin Itaalia kuningriigi linki parandada? Andres 8. juuli 2011, kell 07:06 (EEST)

---

"28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda." Sõnastus on natuke imelik. Võiks olla, et seda päeva peetakse Esimese maailmasõja alguseks. Velirand (arutelu) 28. juuli 2014, kell 12:18 (EEST)

Muidugi, paranda. Andres (arutelu) 28. juuli 2014, kell 12:52 (EEST)

Siin nagu teisteski kohtades mis puudutavad Vene Impeeriumit (ja ka Eestit) enne 14.02.1918 (UKJ) peaks andma kuupäevad nii vana kui ka uue kalendri järgi (nagu seda venekeelsel lehel on tehtud).

---

Esimene maailmasõda ja homoseksuaalsus

Peatükk "Esimene maailmasõda ja homoseksuaalsus" on minu meelest praegusel kujul sobimatu (osad allikad (nt: fyne.co.uk) on erapoolikud, sõnastus on entsüklopeediasse mittesobiv jne) Lisaks võiks see olla kas eraldi artiklina või lihtsalt osa mingist teisest artiklist (nt: "homoseksuaalsuse ajalugu" vms). - Neptuunium (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:12 (EET)

Jah, see tundub olevat proportsioonidest väljas, aga mingi mainimine ja edasilinkimine sobiks siia küll. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 20:17 (EET)

Tõstsin praegu välja. - Neptuunium (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 21:59 (EET)

See tuleb kuidagi lahendada, inimene on ju vaeva näinud. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 01:07 (EET)

Esimene maailmasõda ja homoseksuaalsus

20. sajandi algul oli enamikes riikides homoseksuaalsus karistatav ja kristlik patt. Suurbritannias peeti homoseksuaalsust ebapatriootlikuks "saksa asjaks". Saksamaad peeti siis "homoseksuaalsete meeste riigiks" tänu keiser Wilhelm II siseringkonnas puhkenud nn Hardeni–Eulenburgi afäärile. Suurbritannias sai avalikes tualettides väljend "kas sa saksa keelt räägid" homoseksuaalide salajaseks parooliks. Hoiak, et homoseksuaalsus on võrdne "saksameelne", püsis Suurbritannias kogu sõja vältel. Näiteks 1918 kirjutas peaminister Noel Pemberton Billing ajakirjas Vigilante, et saksa kroonprintsil on nimekiri 47 000-st inglise mehest ja naisest, kes on väidetavalt ilmutanud "moraalset ja seksuaalset nõrkust" ja on sellistena Saksa luure sihtmärgid.

Saksamaal sõja ajal puhkenud kamraadluse ja isamaalisuse ülistamine aitas homoseksuaalidel tulla välja ebamehelikust heidiku staatusest. Paljud rõhutasid oma isamaalisust, patriotismi ja muutusid nii marurahvuslasteks (nt tulevane nats Ernst Röhm).

Magnus Hirschfeld toob oma meeste rindekogemuste uurimuses välja suurenenud "pseudo-homoseksuaalsuse" tõusu, kus heteromeeestele hakkas meeldima homoseksuaalne käitumismaneer. See põhjustas ka mure kõrgemates sõjaväeinstantsides, sest kardeti meeste mehelikkuse kadumist. Samal ajal aitas Hirschfeldi andmeil rindel, paljude meeste keskel viibimine homoseksuaalidel kergemini leida teisi homosekusaale. Seega sõda ise ei loonud homoseksuaalseid suhteid, pigem see soodustas varem ühiskonnas varjatud olnud suhete ilmsikstulekut olukorras, kus meeste lähedane kamraadsus ja õrnus oli valdavalt aktsepteeritud.

Hirschfeld tuvastab kolme tüüpi "intiimset kamraadlust": 1. teadlikult erootilise; 2. mitteteadlikult erootilise; 3. meestevahelised sidemed, mis jäid meitteerootilisteks.

Maailmasõja kaevikutes kogesid mehed seni tundmatut lähedust teiste meestega. Elati kuid pead-jalad koos, ilma naisi nägemata. Sellises situatsioonis võiks eeldada, et keskkond soodustab homoseksuaalsete suhete teket. Tegelikkuses see nii siiski ei olnud. Mehed olid hõivatud sõdimisega, võideldi muda ja märgade riietega, samal ajal kui kuulid ja mürsud lendasid ümberringi. Sellises situatsioonis tegeleti ellujäämisega ja seksile mõtlemiseks palju aega ei olnud.

Kuid sellel, et mehed elasid aastaid koos, oli teine ja kaugeleulatuvam tagajärg. Tekkis sügav meestevaheline armastusesarnane kamraadlus, mis ei olnud küll füüsiline, kuid seda enam hingeline. Mehed hoidsid haavatud kamraade abi oodates oma keha vastas. Samuti muutus üldiseks anda surijale viimane suudlus. Paljud sõdurid hoidsid alles meeneid või fotosid oma lähedastest kamraadidest, kes olid surnud. Samuti oli palju lähedasi sõprussidemeid, mida võiks isegi pidada abieluks.

Sõda andis meestele seniolematu võimaluse puudutada ja armastada teineteist. Pärast sõda mindi nende kogemustega tagasi tsiviilellu.

Kuigi paljud homoseksuaalid lootsid, et sõja ajal kogetud lähedus ja võitlus isamaa eest muudab ühiskonna nende vastu sallivamaks, seda avalikult siiski ei juhtunud. Näiteks Saksamaal süüdistati homoseksuaale koos juutidega "noa selga löömises", mis viis sõja kaotamiseni. Suuresti selle tõttu oli Natsi-Saksamaal homoseksuaalsus karistatav koonduslaagrisse saatmisega.

Oma pamfletis "Armastuse-gullud mehed" kirjutab saksa ajakirjanik H. A. Preiss, et "veteranid on nii isekalt hõivatud oma "ebanormaalse seksuaalse tegevusega", et nad ei taha enam ohverdada end isamaa eest.

Saksa kirjanik Bruno Vogel sedastab, et sõja ja homofoobia tõttu on homomehed muutunud eriti tugevaks.

Naistevaheline homoseksuaalsus suurenes sõja ajal seetõttu, et mehed olid mobiliseeritud sõjaväkke ja nende suremus oli seal suur. Esines ka sõjaväkke mobiliseeritus naiste vahelisi lesbilisi suhteid.