Arutelu:Emergentsus

Loen seda artiklit ja miski riivab nina. Artikli nimetus tundub olevat toortõlge.

Võõrsõnade leksikon ütleb hoopis: "emergents". Probleem lihtne:

• Emergence == emergents
• emergency == kiirabisituatsioon (laiemalt: An emergency is a situation that poses an immediate risk to health, life, property, or environment.), ka hädaolukord (mille juriidiline definitsioon võib küll mõnevõrra erineda)
• emergent == emergentsi ülesnäitav

Olemasolevast oluliselt selgem definitsioon oleks: "Emergents on märkimisväärne (teravalt silmapaistev, ootamatu vms) olukord, kus süsteem või olem ilmutab omadusi, mida (eraldi võetult) pole ühelgi tema koostisosadest ning mis ilmnevad üksnes nende osade koosmõjul."

Võiks olla viide sünergiale. Sünergia moodustub osade summana (kvantitatiivne ilming), emergents väljub osade võimetest oluliselt (kvalitatiivne ilming). Link.

Tartu filosoofid, kes tõstaks toru?!?! 2001:7D0:4C83:A902:650D:5F69:D8A6:2850 11. aprill 2021, kell 19:36 (EEST)

Praegune definitsioon ei ole eriti hea. Esiteks ei pruugi emergentse objekti või fenomeni koostisosad olla tingimata struktuurilt lihtsamad - praeguste arusaamade kohaselt ei ole nt makroobjekte moodustavad mikroosakesed eriliselt "lihtsad". (Pealegi ei ole "lihtne" väga hea parameeter, lihtsust on üldse raske hinnata. Kas on olemas mingi muu lihtsus kui strukturaalne?) Teiseks ei räägita emergentsusest mitte üksnes objektide kontekstis, praegusse definitsiooni ei mahu hästi emergentsed protsessid ega emergentsed omadused. (Protsessifilosoofia seisukohalt on emergentsus ju samuti oluline.) Kolmandaks muidugi on emergentsus nii filosoofis-süsteemiteoreetiline kui ka füüsikaline mõiste, emergentse omaduse üsna levinud näide on temperatuur. Laias laastus võiks öelda, et emergentsuse kõige tavapärasemad näited on seotud suurusjärkude skaalaga, milles teatud piire ületades ilmnevad teist tüüpi omadused ja loodusseadused, näiteks mikro- ja makromaailmas, aga ka kosmoloogilistes mastaapides. Samas võib emergentseteks nimetada ka lokaalseid efekte, mis ilmevad, kui vaatluspiirkond on ruumiliselt piisavalt väike. Ning mõnes ontoloogias (ilmselgelt mitte kõigis) on emergentsed ka psüühilised fenomenid ja abstraktsioonid nagu ideed ja tähendused: kui neile omistada mingisugune olemasolu määr (a la Popper), on nende olemasolu laad ilmselgesti teistsugune kui materiaalsetel fenomenidel. Seda mitmekesisust peaks määratluses arvestama. --Oop (arutelu) 15. detsember 2024, kell 11:58 (EET)