Arutelu:Eitus

Kas eitus ja loogiline eitus on samad mõisted? Kui nii siis tuleb teha ümbersuunamislehekülg.--Animagi 17. detsember 2006, kell 05:06 (UTC)

Päris sama ei ole, sest süntaktiline eitus on sellest erinev. Ka loogikas mõistetakse eitust erinevalt (mitte tingimata loogikatehtena). Loogikatehte kohta on artiklis eraldi alajaotus. On mõeldav ka teha sellest eraldi artikkel "Eitus (tehe)". Andres 17. detsember 2006, kell 08:40 (UTC)

Sooviksin teha artiklit eitusest dialektikas ehk siis filosoofias. Kas see võiks olla koht selle jaoks nimega "Eitus filosoofias"? Peaaru 4. märts 2007, kell 08:56 (UTC)

Jah, tee siia alajaotus. Andres 4. märts 2007, kell 14:33 (UTC)

==Eitus filosoofias==

Eitus (eitamine) on dialektilises filosoofias kui arenemise paratamatu moment, asjade kvalitatiivsete muutuste tingimus ("Eituse eitamise seadus").

Võtsin selle välja, sest see on liiga nõrk. Siin pole selgitatud, mis see eitus on. Andres 6. märts 2007, kell 08:41 (UTC)

Selgitus on "Eituse eitamise seaduses".--Peaaru 6. märts 2007, kell 15:24 (UTC)

Kui artikli pealkiri on "Eitus", siis peaks selles artiklis olema ka kirjas, mis asi see eitus on. Andres 6. märts 2007, kell 17:56 (UTC)

Äkki oleks vaja artiklit Eitus (eesti keel), kuhu saaks ka need "fokuseeritud verbid" ja mis nad nüüd olidki panna? 88.196.109.27 11. november 2007, kell 13:58 (UTC)

Siin on praegu ettenähtud alajaotus eituse kohta keeleteaduses. Arvan, et jutu eituse kohta eesti keeles võib esialgu selle alla paigutada. Andres 11. november 2007, kell 14:37 (UTC)

Esimene lause ei vasta Vikipeedia vormistusreeglitele. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. aprill 2017, kell 22:40 (EEST)

Nüüd vist veidi parem? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. aprill 2017, kell 22:47 (EEST)

Kus need reeglid on, millele see ei vasta?

Lehel https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid on kirjas: "Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes." Loomulikult, kui selline vormistamine pole võimalik, siis see pole ju kõige tähtsam asi. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. aprill 2017, kell 00:17 (EEST)

Tegin ettepaneku reeglit muuta. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:33 (EEST)

Eitust ei saa defineerida ilma, et öeldaks, mille eitus see on. Viimane variant oli mõttetu.

Võib-olla oleks kasulik alternatiive võrrelda:

Olemasolev: Mingi propositsiooni eituse ehk negatsiooni all mõistetakse loogikas propositsiooni, mis on selle propositsiooniga kontradiktoorne.

Ettepanek: Eitus ehk negatsioon on loogikas propositsiooni kontradiktoorne propositsioon.

Ettepanekus on öeldud täpselt sama asja, lihtsalt lühemalt ja selgemalt. Olemasolevas variandis räägitakse "mingist propositsioonist" kaks korda ja tuuakse lisaelemendina sisse "mõistmine". --Andrus Kallastu (arutelu) 7. aprill 2017, kell 11:08 (EEST)

Minu meelest vastupidi, lühemalt küll, aga selgus on täiesti kadunud.

Mis puutub lisaelemendisse, siis minu meelest ei ole korrektne kasutada valdkonna nimetust sisseütlevas, kui aluseks on defineeritavat mõistet väljendav väljend. Eitus ei ole loogikas, või kui ka on, läheb lause raskesti mõistetavaks. Sõna "mõistetakse" asemel võib olla ka "nimetatakse" vms.

"Propositsiooni kontradiktoorne" ei tähenda midagi, peaks olema "propositsiooniga kontradiktoorne".

Peamine puudus aga on seotud sellega, et ei defineerita mitte eitust kui sellist, vaid mingi kindla propositsiooni eitust. Kõik propositsioonid on mingi propositsiooni eitused, ettepandud definitsiooni järgi on kõik propositsioonid eitused ja kõiki propositsioone nimetatakse eitusteks. See on küll tõsi, aga defineerida pole trvis niisugust mõistet.

Hea küll, ma teen lühemaks. Ma panen sõna "loogikas" ette, et lause oleks paremini loetav. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 13:01 (EEST)

Muide, eitus kui loogikatehe selle definitsiooni alla ei käi. Peaks siis vast sissejuhatuses mainima ka seda, mis eitus loogikatehtena on. Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:28 (EEST)

Tere!

Üks allikas: Enn Kasak, "Loogika alused", toimetaja Andres Luure, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 259, 2014

Klassikaline loogika, lausearvutuse tehted:

Eitus on lausearvutses unaarne tehe, mis seab lausele p vastavusse lause ¬p. Lauset ¬p nimetatakse lause p eituseks.

Loomulikus keeles on eituse tunnusteks väljendid "pole tõsi, et...", "ei ole nii, et...".

Eituse tõeväärsustabel

p	¬p
t	v
v	t

Eituse tõeväärsustabel

p	¬p
1	0
0	1

Mariina 7. aprill 2017, kell 16:35 (EEST) alias Простота

---

Viiteallikas nimetatakse negatsiooniks loogikatehet, aga esimeses lauses ei räägita loogikatehtest. Seetõttu on see väide endiselt viitamata. 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:29 (EEST)