Arutelu:Eestlased

Tegin otsa lahti. --Lulu 09:36, 18 Jan 2005 (UTC)

Kust saada statistikad välismaal elavate eestlaste kohta? Et siin on nagu mingi nr ka ära toodud, et kust see nagu võetud on?--Hiraanitiger 30. juuni 2007, kell 18:09 (UTC)

2006. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 908 eestlast

Andres 28. september 2007, kell 08:13 (UTC)

Eestlase definitsiooni tuleks laiendada. Nt välismaal elavat inimest, kelle vanematest üks või mõlemad on/olid eestlased ja kes eesti keelt ei oska kuid ennast eestlaseks peab, tuleks mu meelest ka eestlaseks lugeda. Peab respekteerima ta enda arvamust. Xerxes 26. november 2008, kell 16:56 (UTC)

Praegu ei olegi eestlase definitsiooni, vaid ainult eestlaste kui rahva definitsioon. Andres 26. november 2008, kell 17:57 (UTC)

Eesti keelt emakeelena kõnelev rahvas? Xerxes 26. november 2008, kell 19:18 (UTC)

Mõte on selles küll. Sõnastust tuleks küll täpsustada. Andres 26. november 2008, kell 19:30 (UTC)

Lisasin täpsustava lause. Ootan kommentaare. Xerxes 26. november 2008, kell 20:42 (UTC)

Rahvusse kuuluvuse aluste määramise seadus (SK I 1938, 3, 2) --Improvisaator 31. jaanuar 2009, kell 12:41 (UTC)

Ei ole soome-ugri keelkonda, soome-ugri keeled kuuluvad uurali keelkonda.

Rahvas ei saa kuuluda keelkonda. Andres 11. juuni 2009, kell 02:09 (UTC)

Kas ladinakeelne nimi polnud mitte aestii? Andres 11. juuni 2009, kell 02:09 (UTC)

Oli. Parandasin.--WooteleF 11. juuni 2009, kell 08:28 (UTC)

3. sajandil eKr rändasid soome-ugri hõimud Läänemere äärsele territooriumile, kus nad aja jooksul seal elanud balti hõimude, põhjagermaani (skandinaavia) hõimude ja lääneslaavlastega segunedes kujunesid rahvuseks nimetusega eestlased.

Läänemere põhjaossa rändasid soomlaste ja Liivi lahe piirkonda Kurzemesse liivlaste, Soome lahe idaossa jäid aga vadjalaste ja isurite esivanemad.

Jätsin selle kõik välja. Soomeugri hõimud rändasid Läänemere äärsele territooriumile 3. sajandil eKr? Miks me peaks sellist juttu siin hoidma? Andres 12. juuni 2009, kell 02:53 (UTC)

Slaavlastega asustatud alade (Novgorodi vabariik ja Pihkva vürstiriik) ajalookirjeldustes kasutati antud alade elanike nimetusena terminit tšuudid (чудь).

Lõunasuunal elanud latgalid (lätlased), kasutasid elanike nimetusena terminit igauni, mis on tuletatud muistse Ugandi maakonna järgi, põhjasuunas elanud soome-ugri sugulasrahvas soomlased aga kasutavad nimetust virolaiset, mis on tuletatud Põhja-Eesti piirkonna Virumaa nimetusest.

Võtsin ka selle välja, sest see vajab täpsustamist.

Artiklis ei ole ühtegi konkreetset viidet. Andres 12. juuni 2009, kell 03:00 (UTC)

Eestlased kujunesid omaette rahvaks 19.–20. sajandil.

Siin ei tehta nüüd vahet rahval ja rahvusel. Rahvas oli ju ometi varem olemas? Või kes need moodsa käsitluse järgi olid, kes siin 18. sajandil ja varem elasid? See tuleks lahti kirjutada, ainult rahvuseks kujunemise mainimine paistab poolik. 193.40.10.181 9. november 2009, kell 11:06 (UTC)

Palun aita täiendada. Andres 9. november 2009, kell 14:17 (UTC)

Rahvusse kuuluvuse aluste määramise seadus: § 1. Kodanikud, kes ise või kelle isa või isaisa on seisnud vallakogukonna hingekirjas, loetakse kuuluvaks eesti rahvusse seni, kui ei ole esitatud vastupidiseid tõendusi. Erandi moodustavad Siseministri vastavas määruses loendatud vähemusrahvuse enamusega vallakogukondade hingekirjades seisnud kodanikud. --Improvisaator 9. november 2009, kell 11:11 (UTC)

oli Eestimaal ainult - kas on mõeldud kogu Eestit või ainult Eestimaad?--WooteleF 9. november 2009, kell 11:11 (UTC)

Kas Rasmusseni vaarisa oli eestlane või Eestis tegutsenud aga muust rahvusest isik?--WooteleF 29. august 2011, kell 12:35 (EEST)[vasta]

"Meesliini pidi on veidi üle kolmandiku eestlaste esiisasid pärit ..." Väga huvitav, aga peaks ikka olema viide allikale. 90.191.119.98 2. september 2011, kell 22:37 (EEST)[vasta]

"Eestlaste kriitilisim madalseis oli 18. sajandil pärast Põhjasõda, kui mõningatel andmetel oli Eestimaal ainult 150 000 – 170 000 elanikku" Kas see madalseis oli ikka kõige kriitilisem? Aga madalseis Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja värel 1620ndatel aastatel? Siis oli Eestis 100000-120000 elanikku. 90.191.119.98 3. september 2011, kell 11:12 (EEST)[vasta]

Ostiatoi (Pytheas, 320 eKr), Aestyi (Diodorus, 20 eKr) - ma ei leia neilt selliseid mõisteid; kui tõesti on, siis tuleks anda täpsed kohad. Diodorus peaks olema Diodoros.--Morel 19. detsember 2011, kell 19:16 (EET)[vasta]

Kahtlased muudatused võib ka tagasi pöörata. Andres 21. detsember 2011, kell 07:41 (EET)[vasta]

"Vaimne võimekus"

ma pole kindel, kas IQ ehk intelligentsuskvoodi numbrid väljendavad otse vaimset võimekust. IQ numbritel on tugev prognostiline mõju paljude sotsiaalsete nähtuste suhtes, aga tõsikindlalt võib öelda, et kõrge IQ number näitab otseselt võimekust yhes standardiseeritud testis häid tulemusi saada. peaks olema ka kyllalt uuringuid, mis näitavad kõrgema IQ korrelatsiooni vanemate sotsiaalse staatusega. parandasin alljaotuse "Vaimne võimekus" sõnastust neist kaalutlustest lähtuvalt. viiteid igatseb see alljaotus ikka veel. -- Ohpuu 21. detsember 2011, kell 10:51 (EET)[vasta]

vaatasin artiklile veel kord otsa ja näen, et ilmselt kuuluvad kirjaoskuse ja haridustaseme alajaotuse juurde (end "Vaimne võimekus") need viited kirjanduse alljaotusest: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 2. köide, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Haridus, Valgus, Tallinn, 1970.; Eesti Entsüklopeedia XI köide, Eesti Üld, haridus, teadus, Tallinn, 2002.; Lynn, R. and Vanhanen, T. (2002). IQ and the wealth of nations.; Richard Lynn and Tatu Vanhanen (2006). IQ and Global Inequality.

lisan vastavalt oma parimate oletuste järgi, kuigi ei ole allikaid näinud. -- Ohpuu 21. detsember 2011, kell 10:55 (EET)[vasta]

viidatud allikad ei pruugi väljendada teaduslikku konsensust ega pruugi olla Eesti koha pealt kõige täpsemad ega parimad allikad. vaata ka: en:IQ and the Wealth of Nations ja en:IQ and Global Inequality. asi tahab parandamist, aga ma ei oska õieti parandada. mõne TÜ psyhholoogia osakonna inimese abi oleks teretulnud, nad tegelevad seal muu hulgas ka selliste asjadega vist. -- Ohpuu 21. detsember 2011, kell 11:03 (EET)[vasta]

Eestlaste arv Põhjasõja järel

enne oli:

Eestlaste kriitilisim madalseis oli 18. sajandil pärast Põhjasõda, kui mõningatel andmetel oli Eestimaal ainult 150 000 – 170 000 elanikku.

nyyd, viimase paranduse järel, on jäänud 70 000 elanikku. täpset viidet ei ole, kuigi see 150 000–170 000 võib põhineda näiteks Hill Kulu teosel, mis on kirjanduse alljaotuses märgitud. ja "mõningatel andmetel" võib tähendada ykskõik mida. selliseid formulatsioone tuleks vältida ning eelistada konkreetsemaid. kes, millal, kus nii on arvanud? mille põhjal? -- Ohpuu 22. detsember 2011, kell 11:50 (EET)[vasta]

___ Jumal tänatud, leidsin antropoloogiaraamatu lõpuks üles. Hinnake ise. Kirill 4.märts 2012

"Eestlasi sageli kutsutakse soomeugrilasteks, mis ei ole korrektne" Väga imelik väide. 90.191.119.98 20. aprill 2012, kell 22:28 (EEST)[vasta]

Tõstsin välja lõigu: Eestlasi sageli kutsutakse soomeugrilasteks, mis ei ole korrektne. Eesti keel kuulub küll uurali keelkonna soomeugri haru läänemeresoome rühma keelte hulka, kuid eestlaste eneseteadvus, hoiakud, hinnangud, tavad, samuti geneetika, antropoloogia jms on kokkuvõttes algupärane omaette nähtus, mis eristab eestlasi teistest rahvastest.

See on nimelt jura. Millise rahva "eneseteadvus, hoiakud...jms" ei ole "kokkuvõttes algupärane omaette nähtus", mis eristab seda rahvast teistest rahvastest? See, et yhel rahval on eneseteadvus ja hoiakud, ei välista, et seda rahvast ei võiks teaduses või ideoloogias kuidagi systematiseerida, ammugi aga, et see rahvas võiks ennast ise kellegagi seostada. Et eestlased on harjunud end tavapäraselt soomeugrilasteks nimetama, tuleneb eesti rahvusliku ideoloogia ajaloost, kus rahvast määratleti, nagu artiklis ka nimetatud on, Kulturnation'ina - keele (ja kultuuri) kandjana. Kirjutan uue lõigu. --Oop (arutelu) 20. aprill 2012, kell 23:42 (EEST)[vasta]

"Rahvaarv Eesti pinnal (koos vähemusrahvustega)" Artikkel on ju eestlastest. Ära tuleks ikka tuua eesti rahvusest elanike arv. 90.191.119.98 20. aprill 2012, kell 22:50 (EEST)[vasta]

Suuremalt jaolt pole seda võimalik eristada. Näiteks 13. sajandi rahvaloendused olid harvad ja ebausaldusväärse metoodikaga, õigupoolest võiks ytelda, et neid polnudki. Isegi eestlaste kui rahva olemasolu tollal on vaieldav. --Oop (arutelu) 21. aprill 2012, kell 00:06 (EEST)[vasta]

Ma pidasin silmas perioodi 1881-2000. Need andmed on ju olemas. 90.191.119.98 21. aprill 2012, kell 11:48 (EEST)[vasta]

Yldse on siin palju Vigala Sassi tyypi soga. Alates sellest, et "tšuudid" ei ole teaduslik mõiste, ning lõpetades sellega, et vaeseid setusid olevat kimbutanud "sloveenid". Brr. --Oop (arutelu) 21. aprill 2012, kell 00:06 (EEST)[vasta]

"liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav." Sõnastust võiks natukene muuta. Eestlaste kuulumine soome-ugri rahvaste hulka ei ole vaieldav. 90.191.119.98 21. aprill 2012, kell 15:59 (EEST)[vasta]

On ikka. Täpsemalt on vaieldav, kas soome-ugri rahvad kui ryhm pole mitte kunstlik ja reaalse sisuta rahvusromantiline mõiste - st, just nimelt rahvastena, mitte soome-ugri keelte kõnelejatena. Seisukoht, mille järgi eestlastel pole enamiku ugrimugrilastega muud pistmist peale keele (ning seegi side on ysna õbluke), on täiesti kaitstav. See arvamus on muidugi ka rynnatav niihästi traditsioonilise hõimusuguluse kui ka - kuidas seda nyyd nimetadagi - etnofuturistlikelt positsioonidelt, ent igal juhul olemas ja kasutusel. --Oop (arutelu) 21. aprill 2012, kell 16:10 (EEST)[vasta]

Aga vikipeedia peaks siiski sisaldama üldaktsepteerituid seisukohti. 90.191.119.98 21. aprill 2012, kell 17:26 (EEST)[vasta]

Vikipeedia artikkel peaks sisaldama kõiki olulisi levinud seisukohti, esitatuna proportsionaalselt nende esindatusele usaldusväärsetes, sõltumatutes ja neutraalsetes allikates. Mõnikord on teema mõistmiseks oluline kajastada isegi ysna vähelevinud seisukohti, kui need on tähtsad mingil muul põhjusel (nt teooria, et kuu on tehtud juustust, on entsyklopeedilise väärtusega sedavõrd, kuivõrd sellele on meie kultuuris massiliselt viiteid - aga mitte astronoomia kontekstis alternatiivina ning igatahes mitte yle mõistliku mahu). Eestlaste puhul on olulised nii ugri hõimusugulust toetavad kui ka seda vaidlustavad seisukohad, muud variandid mõnevõra vähem (nt Hermanni teooria eestlaste ja sumerite sugulusest pigem ajaloolise kurioosumina). --Oop (arutelu) 22. aprill 2012, kell 00:23 (EEST)[vasta]

Pilt, et jutt "kuiv" poleks --Toivo (arutelu) 21. aprill 2012, kell 19:05 (EEST) pisi|"Läänemaa", lk 112/113 vaheleht[vasta]

"Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja sakslased)." Ja soomlaste ning teiste läänemeresoome rahvastega kohe midagi ühist ei olegi? 90.191.119.98 22. aprill 2012, kell 11:21 (EEST)[vasta]

Kindlasti on. Aga on tegelasi, kes väidavad, et kultuuri ja geenide poolest on meil lätlastega märksa rohkem pistmist, soomlastega yhendab peamiselt keel. Ma ei ytle, et ma nende seisukohta tingimata jagaks, ent kindlasti on see oluline argument. --Oop (arutelu) 23. aprill 2012, kell 00:50 (EEST)[vasta]

"liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav". Soome-ugri-keeli rääkivad rahvad ongi soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased. Artikli põhiosas ei saa siiski eestlaste kuulumist soome-ugri rahvuste hulka vaidlustada. Artiklis peaks olema eraldi peatükk alternatiivteooriate kohta. Seal võiks siis selliseid teooriad tutvustada. 90.191.119.98 30. aprill 2012, kell 13:32 (EEST)[vasta]

No see ongi see kysimus, kas soomeugri rahvastel on ka mingit muud pistmist peale keele. Ysna paljud usuvad (ja mõni väidab ka otsesõnu), et on. Nende arvates ei kehti väide "Soome-ugri keeli rääkivad rahvad ongi soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased", soomeugrilasi seob ka kultuur, yhine mõttelaad jms. Vt nt Uku Masing ja Lennart Meri. Kui eestlasi ja hante seob vaid tykike keeletypoloogiat, miks teevad eestlased filme hantidest ja mitte jakuutidest? Miks saadetakse kunstitudengite ekspeditsioone järjekindlalt just soomeugri rahvaste juurde? Ilmselt mitte keelte sarnasuse tõttu, mis meil omavahel vabalt suhelda võimaldaks. Selles tähenduses on eestlaste kuulumine soomeugrilaste hulka ka märksa kergemini vaidlustatav kui keeleliselt. --Oop (arutelu) 30. aprill 2012, kell 23:39 (EEST)[vasta]

Wer sagt A, muss auch B sagen. Kui eestlased ei ole soomeugrilased, kes nad siis on, kas indoeurooplased või? Vaat see oleks tõesti kõva sõna. 90.191.119.98 30. aprill 2012, kell 23:42 (EEST)[vasta]

Nojah, see on see arusaam, et rahvuseid tohib ryhmitada yksnes keele järgi, kõik muu on ebaoluline. Ma olen märganud jah, et selle pooldajate arvates pole teisiti mõelda lihtsalt võimalik. Siit tuleneb palju vahvaid veidrusi - näiteks see, et nime poolest "soomeugrilased=soomeugri keeli rääkivad rahvad", samas kui veidi värvi maha kraapides selgub, et ugrilus on midagi palju sygavamat ja pyha (ning "indoeurooplane" on sõimusõna alama rassi kohta). Eks mulle endale meeldiks ka vahel nii arvata, samas saan ma aru, et on teisigi metodoloogilisi lähtekohti (nt arvamus, et pikka aega lähestikku ja/või sarnastes poliitilistes oludes elanud rahvail on rohkem yhist kui pelgalt keelesugulastel). Aga ma mõistan kyll, miks on hea tunda, et kuulud eliiti. --Oop (arutelu) 1. mai 2012, kell 00:57 (EEST)[vasta]

Tundub, et kahetsusväärsel kombel me räägime teineteisest mööda. Mõned väljendid teevad ikka täiesti nõutuks (alam rass, eliit). Ei saa tõsiselt võtta väidet, et osa soomeugri keeli rääkivaid rahvaid on soomeugrilased ja osa pole. Just nagu idapoolsed soomeugrilased oleksid need "õiged ja autentsed" soomeugrilased, aga näiteks eestlased ei ole. Mingit "soomeugri kultuuri" ei ole tänapäeval olemas. Nagu ei ole olemas ka "indoeuroopa kultuuri". Mis näiteks on norralastel ühist puštude ja hindustanlastega? Kuigi palju just ei ole. Kuid keegi ei sea kahtluse alla fakti, et kõik need rahvad kuuluvad indoeuroopa rahvaste hulka. 90.191.119.98 1. mai 2012, kell 12:32 (EEST)[vasta]

Vaata ka:
Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary) — Estõ

Mis on viimaste muudatuste mõte? Andres (arutelu) 5. mai 2012, kell 01:27 (EEST)[vasta]

Aga mulle tundub, et armsad kolleegid elavad ikka veel möödunud sajandi udus, näiteks toosama soomeugrilaste-indoeurooplaste jaotus jms. Kullakesed, see on puhtkeeleline värk ja ehk natuke ka maailmataju. Kuigi ka siin võib küsida, äkki on eelpool mainitud ja meie poolt uurimata jakuutide ilmavaade hoopis lähedasem kui Lennarti handi-mansi oma.

Soomeugrilastest keelesugulased, kaasa arvatud soomlased erinevad meist nii geneetiliselt kui antropoloogiliselt, erinevast ajalookogemusest rääkimata. Mõistan, kunagi ka mind lõi pahviks austet Richard Villemsi avaldus, et eestlastele bioloogiliselt kõige lähedasemad on mitte soomeugrilased, vaid hoopis lätlased (loe või varbad üle), aga nii see on ja punkt. Keel on vaid üks kolmest-neljast-viiest põhitunnusest ning iga tunnuse osas on meil kuskil omad poisid (keele osas soomlased, geenide osas lätlased, sõrmejälgede osas vist Dnepriäärsed ukrainlased jms). Kuna aga meiega enam-vähem identset rahvast lihtsalt pole olemas (kui keegi teab, öelgu valjusti), siis siit tulenebki, et oleme üks ainulaadne kombinatsioon (ehk meil on see, mis meid isekeskis ühendab ning samas need tahud, mis meid mõne näitaja kaudu ühe või teise või kolmandaga seovad). Nõnda on ka teiste rahvastega.

Tšuudidest: tšuudid on täitsa reaalne ajalooline rahvas, mitte Vigala Sassi väljamõeldis. Elasid I aastatuhande lõpus Peipsi ja Valgjärve vahel. Nagu ka Ilmeni sloveenid (tulid Põhja-Saksast Ilmjärvele, Ilmenile, siit ka nimi). Sloveenid paiskasid tšuudid laili, osa tšuude hakkas karjalasteks, osa vepslasteks, osa vadjalasteks, osa lõuna-eestlasteks. Äänisjärve taga on praegugi tuhatkond täitsa elusat ehtsat tšuudid, paraku on nad täitsa venestunud. Kirill, 21.mai.

Eestlaste rassiline kuuluvus

1911. aastal on Encyclopedia Britannicas öeldud eestlaste kohta muuseas: Nende lühike kasv, puuduv habe, viltused silmad, lai nägu, madal otsmik ja väike suu on nende Uurali-Altai ja mongoliidse päritolu selged rassitunnused. Peale selle on neil kängunud kasv, pikad käed ja peened lühikesed jalad. (Norman Davies, Kadunud riigid, lk. 760.). Ken Kallingu loengutest on mul meelde jäänud, et eestlasi peeti pilusilmadeks 1940. aastateni. Seda teemat tuleks artiklis käsitleda. --IFrank (arutelu) 20. september 2013, kell 21:34 (EEST)[vasta]

Tule taevas appi!

Paar aastat tagasi sai see lugu keeleliselt enam-vähem lihvitud. Nüüd aga sattusin juhtumisi lugema ja õud tuli kallale: konarlikud laused, tarbetud võõrsõnad, lüngad ja kordused. Armsad inimesed, kui tahate lugu täiendada ja parandada, tehke seda viisakalt. Kui oskate, muidugi. K.T. 10.12.13.

Tule taevas appi!

Paar aastat tagasi sai see lugu keeleliselt enam-vähem lihvitud. Nüüd aga sattusin juhtumisi lugema ja õud tuli kallale: konarlikud laused, tarbetud võõrsõnad, lüngad ja kordused. Armsad inimesed, kui tahate lugu täiendada ja parandada, tehke seda viisakalt. Kui oskate, muidugi. K.T. 10.12.13.

Välja võetud:

Et Eesti talunikkond püsis sajandite jooksul homogeensena selles oli kahtlematult oluline osa valitsvatel traditsioonidel, mis silmatorkav ka Põhjasõja aegsetes kirikuraamatutes. Näiteks perepoeg abiellus ainult peretütrega. Nende rangete nõuete talupojaskond püsis läbi sajandite puhtana ja oli ning on seega puhastverd eestlased. Talunikkonda hakkas tekkima uustulnukaid, eriti maata rahva hulgast 19. sajandil, mil riigilaenu abil võimaldati talude päriseks ostmist. Talunikud polnud kunagi eriti raharikkad. See olukord võimaldas muudes elukutsetes edukalt tegutsenud maatameestel kui raharikkamail asuda põlistalude ostmisele, mis esines üsna paljudel juhtudel.^[1]

Andres (arutelu) 11. detsember 2013, kell 19:54 (EET)[vasta]

Miks Baer võib sees olla (pikalt, esimene lõik kursiivis), aga Saks mitte? --IFrank (arutelu) 11. detsember 2013, kell 20:14 (EET)[vasta]

Ma kordan, et Baeri tsitaadi esimene lõik on kursiivis, mis ei ole õige (sama viga on ka teiste artiklite mitmelõigulistes tsitaatides) ja üldse on see ebaproportsionaalselt pikk. --IFrank (arutelu) 16. detsember 2013, kell 19:47 (EET)[vasta]

Pöörasin Encyclopedia Britannica tagasi, kuna see on väga oluline teadusajaloo fakt. Eestlastel pole mingit põhjust valge rassi süükompleksi viljeleda. Korduse võtsin välja. Saks peaks ka kusagil kirjas olema, otsin õiget kohta. --IFrank (arutelu) 16. detsember 2013, kell 19:13 (EET)[vasta]

Kulla Frank, sama tekst, mida oluliseks pead, on esitatud kaks korda, nii Kujunemise kui Antropoloogia all. Kirill, kell 19.20

Korduse võtsin juba välja. --IFrank (arutelu) 16. detsember 2013, kell 19:38 (EET)[vasta]

Sõbrad, julgesin veidi lühendada von Baeri juttu ja lisada Feyerabendi. Need noorhärrad elasid enam-vähem ühel ajal, kuid muljed pärismaalastest on väheke erinevad. Aga üks tähelepanek on kummalgi väga vinge: et eestlased jagunesid tollal heleblondideks ja mustajuukselisteks. 200 aastaga on pilt hoopis teine, mustalokiliste tõug on peaaegu välja surnud. Kirill, 19.12.13.

Miks pidi lühendama? Las olla mõlemad täies pikkuses. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 15:19 (EET)[vasta]

Head Uut Aastat, Andres. Kui tahad, võib taastada kui ka üht-teist juurde panna. Ma vaid kartsin, et Viki on ikkagi teatmik, aga meil kisub lugemikuks. Kui ma inglise Wikit vaatan, siis parimad lood on paraja suurusega, mitte liiga lühikesed, aga ka mitte pikad-lohisevad, nagu meil kipub kujunema. Ega ma võõraid lõike ei puuduta, ainult seda, mida olen isiklikult üles riputanud. Kirill, 8.1.14.

Baer, Feyarabend ja Russow on kronoloogiliselt tagurpidises järjekorras, ma ei tea, kas see peabki nii olema või on juhuslikult. --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 19:51 (EET)[vasta]

"... ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See enesemääratlus on siiski vaieldav." Kas varsti jõuame ka nii kaugele nagu Ungaris, et pseuduteadused ruulivad ja teadlased vaatavad abitult pealt? Velirand (arutelu) 14. august 2015, kell 19:08 (EEST)[vasta]

See tundub sisutu heietus, aga rahvaste liigituse alus ei pea olema keel. Keel kui niisugune ei ütle ju rahva kohta kuigi palju, eriti kui võetakse terved keelkonnad. Kultuuriliselt ja füüsiliselt võivad nad olla lähedasemad teise keelkonna keelt kõnelevatele rahvastele. Näiteks lätlased on lähedasemad eestlastele kui leedulastele, kas pole? Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 20:50 (EEST)[vasta]

Sellest on ju ülalpool mitut puhku juttu. Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 21:07 (EEST)[vasta]

Liigitusi võib ju mitu olla, üks ei välista teist. Velirand (arutelu) 14. august 2015, kell 21:19 (EEST)[vasta]

Jah, just. Selle koha võib kustutada. Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 22:50 (EEST)[vasta]

Antroloogiline kirjeldus ja DNA-genealoogia on viitamata. Velirand (arutelu) 9. november 2015, kell 14:42 (EET)[vasta]

Kustutatu oli põhimõtteliselt õige. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2016, kell 11:04 (EET)[vasta]

"2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 600 000" See käib ju Eesti, mitte eestlaste kohta. Pealegi on 100 aastat tõsiseltvõetavate prognooside tegemiseks liiga pikk aeg. Velirand (arutelu) 24. september 2016, kell 09:30 (EEST)[vasta]

Theodore A.Wiel -( Fjodor Viil) - USA, Massachisets, ajaloo ka õigusteaduse professor

Kui see on õige, siis tuleb keeleliselt korda teha. 194.150.65.153 12. jaanuar 2017, kell 11:46 (EET)[vasta]

Esimese öö õigus jäeti välja, jäi vigane lause. Andres (arutelu) 16. juuli 2017, kell 09:55 (EEST)[vasta]

Tänaste arusaamade järgi kuuluvad lääne-eestlased põhja ehk lääne-balti ja idapoolsed ida-balti europiidsesse rassitüüpi

Tänaste arusaamade järgi inimrasse pole olemas, kas pole? Andres (arutelu) 20. jaanuar 2018, kell 09:11 (EET)[vasta]

IQ

2002. aastal oli eestlaste keskmine intelligentsuskvoot (IQ) 97 ja 2006. aastal 99.^[2]

Maailma lõikes jääb eestlaste keskmine IQ maha Hongkongi, Singapuri, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, Jaapani, Taiwani, Hiina ja Mongoolia elanike keskmistest, Euroopas itaallaste, islandlaste, šveitslaste, austerlaste, bosnialaste, Luksemburgi elanike, hollandlaste, norralaste ja Suurbritannia elanike keskmisest.^[2]

Eestlaste keskmine IQ on ühel tasemel sakslaste, belglaste, kanadalaste, uusmeremaalaste, poolakate, rootslaste ja soomlaste keskmisega. Kokkuvõttes on eestlaste ja teiste 99 punktini küündiva keskmise IQ-ga rahvaste keskmine IQ maailmas 18. kohal ja 10. kohal Euroopas.^[2]

Väga kõrge IQ-ga (üle 140) esindajaid on intelligentsuskvoodi definitsiooni järgi u 0,4% rahvastikust. Eestlaste seas oleks selliseid isikuid seega u 4000.

Ülalolev jutt käib minu teada siiski Eesti elanike, mitte etniliste eestlaste kohta.--Minnekon (arutelu) 19. märts 2019, kell 23:44 (EET)[vasta]

Edgar V. Saks

Et Eesti talunikkond püsis sajandite jooksul homogeensena, selles oli kahtlematult oluline osa valitsevatel traditsioonidel, mis silmatorkav ka Põhjasõja aegsetes kirikuraamatutes. Näiteks perepoeg abiellus ainult peretütrega. Nende rangete nõuete tõttu talupojaskond püsis läbi sajandite puhtana ja oli ning on seega puhastverd eestlased. Talunikkonda hakkas tekkima uustulnukaid, eriti maata rahva hulgast 19. sajandil, mil riigilaenu abil võimaldati talude päriseks ostmist. Talunikud polnud kunagi eriti raharikkad. See olukord võimaldas muudes elukutsetes edukalt tegutsenud maatameestel kui raharikkamail asuda põlistalude ostmisele, mis esines üsna paljudel juhtudel.^[3]

Edgar V. Saks ei ole eestlaste kujunemise teemas autoriteet. Võtsin selle tsitaadi välja. --Minnekon (arutelu) 19. märts 2019, kell 23:59 (EET)[vasta]

Kujunemine ja antropoloogia

Kust enamik eestlaste kujunemise, rasside ja antropoloogia kohta käivast tekstist võetud on? Karin Marki raamatust "Eestlaste antropoloogia seoses etnogeneesi küsimustega"? --Minnekon (arutelu) 20. märts 2019, kell 00:07 (EET)[vasta]

Rahvanimede mall on ära võetud. Kas meil on kokkulepe, et seda ei kasutata enam? Andres (arutelu) 20. märts 2019, kell 11:13 (EET)[vasta]

Nõukogude okupatsioonivõimude loal välja antud teatmeteostes ning "rassiteadlaste" töödes

See ei ole erapoolik esitus.

Ma ei näe põhjust, miks peaks rasside uurijaid halvustama. --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 11:30 (EEST)[vasta]

Täpsustusmärkust ei tohi ära võtta. --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 11:31 (EEST)[vasta]

Kaks Mikita tsitaati võeti välja. Minu arvates sobivad kõik need tsitaadid, nagu ka teised välja võetud ja sees olevad tsitaadid Vikitsitaatidesse.

Ja üldse, ei maksa midagi lihtsalt kustutada, pigem kanda arutelulehele. --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 11:52 (EEST)[vasta]

(17.–19. sajandil ka omanimetusega maarahvas)^[4]

Siin öeldut ei saa selle allika järgi väita. Allikas on öeldud, et sõna "eestlased" eestlaste kohta esineb mõnes 17. sajandi eestikeelses tekstis. See ei käi "maarahva" kohta. Kindlasti ei ole seal öeldud, et omanimetus "maarahvas" oli kasutusel 17. sajandist 19. sajandini. Meil ei ole alguse kohta andmeid ja me teame ka, et seda nimetust kasutatakse rööpnimetusena tänapäevani. --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 12:09 (EEST)[vasta]

Nüüd on parem, aga ikkagi viiteallikas ei ole juttu sagedusest ühel või teisel ajal, vaid ainult varasemast ajast. See

on imelik sõnastus. Võtsin viiteallika ära. Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 15:23 (EEST)[vasta]

osakaalu langus Nõukogude Liidu okupatsiooni tagajärjel

Ei ole täpne. Põhiline vahetu põhjus on ikkagi muulaste sisseränd. Muidugi Eestil ei olnud selle üle kontrolli. --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 12:28 (EEST)[vasta]

ENEs on eestlaste füüsilisest antropoloogiast ja rassitüüpidest pikalt-laialt kirjutatud. --Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 19:30 (EEST)[vasta]

↑ Edgar V. Saks. Sinu Eest, Isamaa, 1982, nr. 15.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Richard Lynn, Tatu Vanhanen. IQ and the wealth of nations. Praeger/Greenwood 2002; Richard Lynn, Tatu Vanhanen. IQ and Global Inequality. Washington Summit Publishers 2006.
↑ Edgar V. Saks. Sinu Eest, Isamaa, 1982, nr. 15.
↑ "[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat". EKI.ee. Vaadatud 9. märtsil 2023.

[1] Edgar V. Saks. Sinu Eest, Isamaa, 1982, nr. 15.

[iq-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Richard Lynn, Tatu Vanhanen. IQ and the wealth of nations. Praeger/Greenwood 2002; Richard Lynn, Tatu Vanhanen. IQ and Global Inequality. Washington Summit Publishers 2006.

[coi5A-3] Edgar V. Saks. Sinu Eest, Isamaa, 1982, nr. 15.

[EKI.ee2-4] "[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat". EKI.ee. Vaadatud 9. märtsil 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]