Arutelu:Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang, kui niisugune hakkab peale 1584 aastast, kuni 1918 selle moodustasid rootslased. Lühikest aega oli Tallinna asehalduskond ja Eestimaa kindralkubermang,võibolla veel midagi. 1722 oli ta venelstel kindlalt selle nime all.-Akra 18. veebruar 2006, kell 21.12 (UTC)

See, mis oli Eestimaa 1584-1917, on artiklis Eestimaa. "Eestimaa kubermang" on artikkel just nimelt seda nime kandvast haldusüksusest. Muunimeliste haldusüksuste kohta, mida oled üles lugenud, tuleb teha omaette artiklid. Samuti nagu on Kingissepa rajoon, Kingissepa maakond ja Saare maakond. - Urmas 18. veebruar 2006, kell 21.27 (UTC)

See ei ole päris nii 1873. oli Venemaal haldusreform ja Eestimaa kubermangus valitses asehaldur, kuni 1796 aastani. See oli ka ainus aeg enne 19. sajandi keskpaika, kui baltikumi kubermangudes valitsesid Venemaaga ühesugused seadused. Nii et "Eestima kubermang" täpsel selle nimekujuga algas palju varem. Seega peaks arikel "Eesimaa kubermang" haarama terve kubermangu ajaloo nime algusest nime lõpuni. St.1684-1918 või peab artikli ümber nimetama.Akra 18. veebruar 2006, kell 21.57 (UTC) Ah ja .Artikel Eestimaa ei võrdu Eestimaa kubermangu ega millegi muuga ajloolises tähenduses vaid on teritoriaalne üldmõiste. Seega vajab see artikel samuti täpsustamist. Samuti nagu Liivimaa on lumepall mida annab igale poole veeretada.Akra 18. veebruar 2006, kell 22.02 (UTC)

Mis puutuvad Eestimaa kubermangu 24. diviis Pihkvas ja 25. diviis Dvinskis. Need linnad ei kuulu Eesimaa kubermangu.Akra 6. detsember 2008, kell 08:56 (UTC)

Tõstsin välja. Akra 6. detsember 2008, kell 08:58 (UTC)

*24. jalaväediviis, asukohaga Pihkva, (24 пехотная дивизия. Н. П. Рещиков, Псков)

- 93. Irkutski jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (93 Иркутский пехотный полк, генерал-майор Н. И. Копытинский, Псков);
- 94. Jenissei jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (94 Енисейский пехотный полк, генерал-майор В. З. Гудима, Псков);
- 95. Krasnojarski jalaväepolk, asukohaga (95 Красноярский пехотный полк, Н. А. Лохвицкий, Юрьев (Дерпт) ;
- 96. Omski jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (96 Омский пехотный полк, Г. Д. Янов, Псков).

*25. jalaväediviis, asukogaha Dvinsk, (25 пехотная дивизия. П. И. Булгаков, Двинск). Kõik polgus asusid Dvinskis.

- 97. Liivimaa jalaväepolk, (97 Лифляндский пехотный полк. Д. К. Гунцадзе);
- 98. Jurjevi jalaväepolk, (98 Юрьевский пехотный полк. Е. И. Новаков);
- 99. Ivangorodi jalaväepolk, (99 Ивангородский пехотный полк. С. З. Верховский);
- 100. Ostrovi jalaväepolk, (100 Островский пехотный полк, вакансия)

Ma arvan, et Reveli asemel tuleks kirjutada Tallinn.--WooteleF 6. detsember 2008, kell 10:49 (UTC)

Jutt Eestimaa hertsogiriigist ei kuulu siia. Hertsogiriik oli autonoomne riik ja kubermang oli Vene võimuaparaat ja haldusüksus. --Improvisaator 6. detsember 2008, kell 11:05 (UTC)

Minuteada polnud ta siiski autonoomne riik. Selle kohta on siin mitmes eri kohas arutelusid olnud aga midagi arvestatavat pole neist vaidlustest välja tulnud.--WooteleF 6. detsember 2008, kell 11:24 (UTC)

millega säilitati juba keskajast pärinev autonoomia, Kelle või mille sutes see autonoomia kehtis ning milles ta seisnes.Akra 6. detsember 2008, kell 16:02 (UTC)

Aastal 1584 kujundati neljast Põhja-Eesti maakonnast (kreisist) – Harju–, Viru–, Järva– ja Läänemaast Eestimaa vürstkond, kuid see pole kunagi olnud haldusüksuse nimi. 16. sajandi lõpus võeti kasutusele Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse nimi.

Välja. Andres 6. detsember 2008, kell 19:17 (UTC)

1561. aastal Rootsi kuninga poolt kinnitatud seaduste alusel, moodustati 1584. aastal Harju–, Viru–, Järva– ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma õiguste ja privileegidega, kellest sai Eesti kubermangus tegelik võimukandja. Rüütelkond teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani.

17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi titulaartiitlist.

Andres 6. detsember 2008, kell 19:19 (UTC)

Kui mulle vastasid siis tegelikult oli küsimus selles, et asendati tekstis lause millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid lausega millega säilitati juba keskajast pärinev autonoomia mis ei ole mõisteliselt sama. Arvan, et esimene varjant on lugejale sisuliselt mõistetavam. Akra 6. detsember 2008, kell 21:39 (UTC)

Jah, Sinu variant on mõistetavam, aga kirjutada võiks igal juhul detailsemalt. Mina ei ole Sulle vastanud. Andres 6. detsember 2008, kell 23:16 (UTC)

Teine variant tähendab, et mingit maariiki ja rüütelkondi pole kunagi olnudki, vaid siin on alati olnud jagamatu Venemaa nurgake, kus mingil põhjusel on võim olnud "parunite" ja "sakslaste" käes, kes siis kohalikku eestikeelset elanikkonda jõhkralt diskrimineerisid ja nende inimõigusi rikkusid. Kas Venemaal siis aadlikke ei olnud, et just siinset aadlit rõhutama peab? Ja linnade valitsemine ei kuulunud kindlasti aadlile. --Improvisaator 8. jaanuar 2009, kell 12:05 (UTC)

Seda kindlasti.Akra 7. detsember 2008, kell 07:35 (UTC)

Igal juhul tuleb kirjutada nii, et ka asjatundmatu lugeja aru saaks. Selleks tuleks kirjutada pisut konkreetsemalt ning lisada siselink artiklile, kus asjast lähemalt juttu on. Andres 8. jaanuar 2009, kell 12:24 (UTC)

- 95. Krasnojarski jalaväepolk, asukohaga Tartu, Dorpat, Jurjev (95 Красноярский пехотный полк, Н. А. Лохвицкий, Юрьев (Дерпт);

Anija on Annia (mitte Annio), Tartu on Dorpat, mitte Derpt (see on ainult vene keeles nii, venestuseelne nimekuju; Jurjew kirjutatakse saksa keeles w-ga), Helme on Helmet (mitte Gelmet), Narva-Jõesuu on Hungerburg (mitte Gungenburg), Ulvi on Oehrten (mitte Erten), Kohtla on Kochtel (mitte Kohtel), Maholm on Viru-Nigula, mitte Viru-Vigala, Mõniste on Menzen (mitte Mensten), Suur Väin on Moonsund (mitte Moon-Zund), Aegviidu (mitte Aegvidu!) on Charlottenhof (mitte Scharlottenhof), Kesselaid on Schildau (mitte Skuldai), Maasilinn on Soneburg (mitte Sondenburg), Puurmani on Talkhof (mitte Talhof), Peipsit ei nimetata ei saksa ega eesti keeles Tšuudi j., Läänemerd Varjaagi m., Kallastet Krasnye Gory jne. Kust nii palju vigu? --Improvisaator 30. detsember 2008, kell 12:54 (UTC)

Maholm, ka Maum pärineb vist Mahu kohanimest, mis muistse Mahu muinaskihelkonna nimena kandunud ka sinna moodustatud Viru-Nigula kihelkonnale Vt.Kihelkond#Virumaa (Viru-Nigula tuleneb sellest, et kirik on pühitsetud meremeeste kaitsepühak Nikolausele). PS! Vigane nimekiri pärineb tõenäoliselt siit: http://www.genealogia.ee/toponimika.htm – Jaanusele 2. jaanuar 2009, kell 13:24 (UTC)

Kas on helgeid ideid, mis koht võib olla мыза Рагола в Ревельском уезде?? NOSSER 7. jaanuar 2009, kell 14:58 (UTC)

Rahula mõis. Andres 9. jaanuar 2009, kell 18:59 (UTC)

Minu teada oli politsei ja politseimeister Tallinnas olemas juba 1840. aastatel. --Improvisaator 10. veebruar 2009, kell 13:20 (UTC)

Täiesti võimalik, aga need daatumid tulid välja seoses uue politseiseaduse vastuvõtmisega Venemaal, kui on kindlaid andmeid lisame ja saame kokku ilusa asja... NOSSER 10. veebruar 2009, kell 13:35 (UTC)

See peaks olema kirjas provintsiaalseadustikus ja isegi Mai Kriki raamatutes. --Improvisaator 10. veebruar 2009, kell 13:38 (UTC)

Östersjöprovinserna

Kas on kellelgi täpseid andmeid, kas Rootsi Östersjöprovinserna koosseisus oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Eestimaa kubermang või on nimetus tekkinud ainult hilisema venekeelse kirjanduse tõlke tulemusena?--NOSSER 21. august 2011, kell 16:35 (EEST)[vasta]

Lipp

Miks siin leheküljel ei ole lippu? 91.129.101.167 17. november 2023, kell 01:48 (EET)[vasta]

Oh, vaatasin, et ka Liivimaa kubermangu artikli juures ei ole lippu. Võib ju panna,et aastatel nn-kuni-nn. 91.129.101.167 17. november 2023, kell 01:51 (EET)[vasta]

Lippude äratoomiseks oleks esmalt vaja usaldusväärset allikat (nt ajaloolast), mis kinnitab, et teatud lipp oli ühe või teise kubermangu lipp. Mulle jäi kiire netiotsingu põhjal mulje, et nende lippude teema on kahtlane. Mingid väited on esitatud, aga usaldusväärset kinnitust mitte. Teemat on arutatud nt ka inglise Vikis: en:Talk:Governorate of Estonia#Flag. Minnekon (arutelu) 17. november 2023, kell 10:21 (EET)[vasta]

See, mida üritatakse Vene Eestimaa kubermangu lipuna esitada, ei ole Eestimaa kubermangu lipp ja pole seda ka kunagi olnud.

Oli Vene Eestimaa kubermang, mis oli Vene riigiasutus lõpliku eesmärgiga kaotada kõik siinsed eripärad ja teha nii, et maailma algusest peale pole siin olnud midagi peale Venemaa, venelaste ja vene õigeusu. Mis enesestmõistetavalt kasutas ainult Vene riigilippu. Ja oli eestimaalaste Tartu korporatsioon Estonia, mis oli autonoomse ülikooli vabade buršide, mitte Vene tšinovnike organisatsioon, enamuse ajast illegaalne (väljaspool seadust, teda polnud Vene võimude ega ülikooli kuraatori jaoks olemas) ja mitte Vene koloniaalvõimu osa. Kaks täiesti eri asja. Okupandid ja okupeeritavad. Samamoodi nagu Ždanov ei toonud meile siia sinimustvalget ega Bobrikov Soome siniristi.

Kirjandus sel teemal minu teada praktiliselt puudub. Winkelmanni ja Blumfeldti-Loone bibliograafias pole lippe õieti mainitud. "Geschichte der Estonias" on lippu mainitud ainult möödaminnes.

1918. aasta "Revalsche Zeitungis" on lippude päritolu möödaminnes lahti seletatud järgmiselt: "Die jetzt geltenden kurländischen Farben grün-blau-weiß haben keinerlei heraldische Bedeutung für das Land gehabt, sondern sind erst durch die Landsmannschaft "Curonia", wahrscheinlich im 18. Jahrhundert, auf deutschen Universitäten entstanden, wie auch die Farben Livlands ("Livonia") rot-grün-weiß, Estlands ("Estonia") grün-violett-weiß und der Stadt Riga ("Fraternitas Rigensis") blau-rot-weiß.” https://dea.digar.ee/article/revalerzeitungpaevaleht/1918/08/03/26.10 Mis on ka ilmselt parim ja täpseim võimalik seletus. Aga mis pole muidugi ingliskeelne eelretenseeritav teadusajakiri, mis kedagi veenaks. Võib-olla on see mõnes uuemas allikas selgemalt välja öeldud. Samal 1918. aastal tähistas "Estonia" oma aastapäeva. Vist mitte seepärast, et nad Vene kuberneri tagasi igatsenud oleksid.

Vironia/Fraternitas Viliensis/EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge, mis 1918. aastaks muutusid eestlaste ja Eesti (Estenland) enesestmõistetavateks värvideks ja lipuks. Mitte et selleks mingi Vene administratiivüksuse abistavat kätt vaja oleks olnud.

Raamatu "Vivat Academia" järgi olid Tartu korporatsioonid väljaspool seadust kuni 1855, värvide avalik kandmine lubati 1862, 1887 keelati väljaspool Tartut, 1894 keelati üldse seoses mundrikandmise kohustusega, lubati uuesti 1904, keelati uuesti 1915. "14. juuni 1915 keelas Daugava sõjaväeringkonna ülema abi kindralleitnant Pavel Kurlov oma käskkirjaga avaliku värvikandmise 3000 rubla suuruse trahvi või kolmekuulise vangistuse ähvardusel." (lk 87). Pole teada, et kindralleitnant Kurlov oleks samal ajal Vene Eestimaa kubermangu ära keelanud või et Vene kuberner oleks keelatud värve äkki endale tahtnud.

Inglise vikipeedia artiki arutelus on argumendina nimetatud laulupidusid, mis ei puutu asjasse. Ükski laulupidu pole algatatud Vene kuberneri poolt ega korraldatud ümberriietatud Vene tšinovnike poolt.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 46.131.46.244 (arutelu • kaastöö) 18. november 2023, kell 05:46‎.