Arutelu:Eesti merevägi

Kas ta on Eesti merevägi või Eesti Merevägi? Andres 14. august 2008, kell 17:49 (UTC)

Olen suht' veendunud, et õigem oleks "Eesti Merevägi", kuigi mingis mõttes pole ka "Eesti merevägi" vale (kui pole mõeldud nimena)... Artikkel siiski peaks minu arvates olema "Eesti Merevägi"... Jürka 20. august 2008, kell 10:48 (UTC)

Eesti merevägi, kuna vastavat läbiva suurtähega ametlikku nime pole. Pikne 24. oktoober 2010, kell 16:24 (EEST)

Kas ka enne 1940. aastat kasutatud laevad olid EML-id? Lisaks, tollal kasutati Merejõudude nimetust. --Improvisaator 9. veebruar 2009, kell 15:25 (UTC)

Kas ka Merejõudude laevade nimedes kasutati lühendit EML? --Improvisaator 20. juuli 2009, kell 13:58 (UTC)

EML ei ole laeva nime osa. On isegi eksitav, kui ei kasutata laevanimede kirjutamisel jutumärke. Ssgreporter 17. mai 2011, kell 01:25 (EEST)[vasta]

See lisatud jutt sellisel kujul küll ei kõlba. --Epp 9. detsember 2011, kell 06:16 (EET)[vasta]

Mereväes on ka mõningaid probleeme, liiga palju vargusi, valesi ja ametialaseid väärtegusid. Üks julge inimene julges 2011 aastal selle kõik avalikustada. Kahjuks mätsis korrumpeerunud KV peastaap selle kõik kinni. Ka mitte ükski teine riigikaitsega seotud organ ei viitsinud midagi uurida. Tollane KV juhataja Laaneots ei suutnud selle peale muud öelda, kui et sõnumitooja on psüühiliselt haige. Ja ta ei suvatsenud isegi tagasi astuda, häbi talle. Mereväe elust-olust on lähemalt võimalik lugeda siit: http://ekkliit.org/ Kindlasti ei tohi ka unustada ettekannet meie mereväe olukorrast, mille murelik kodanik 2003 aastal president Rüütlile tegi. See asub siin http://www.kesknadal.ee/uudised?id=3525&sess_admin=a2508dfe70dc881ec88704c729fe2e7d

Suuropiga koos tuli Rihtniemi-klassist ka Ristna. Ssgreporter (arutelu) 20. september 2013, kell 01:40 (EEST)[vasta]

Lipud ja vimplid

Lippude ja vimplite osa on vananenud. Kehtivad novembris 2018 kaitseministri määrusega kehtestatud mereväe sümbolid, see osa tuleb artiklis välja vahetada. Ssgreporter (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:27 (EEST)[vasta]

Postimehes oli 30.12.2024 ülevaateartikkel mereväe tulevikust ja praegusest seisust. (Meinhard Pulk, "Mis saab mereväe laevadest? Tulevik on hägune", Postimees, 30. detsember 2024) Seal ei ole rangelt väidetud, et mereväel on ainult artikli juures infokastis nimetatud laevad, aga igatahes on loetletud vähem laevu kui meil siinses artiklis praegust seisu kajastavas tabelis. Artikkel on luku taga, võrdluseks tõstan andmed siia:

"Kindral Kurvits – 2012. aastal Soomes valminud 63,9 meetrine multifunktsionaalne reostustõrje laev.

Raju – valminud 2018. aastal Eestis, 44-meetrine mitmeotstarbeline patrull-laev.

Pikker – 1995. aastal Eestis ehitatud 30-meetrine patrull-laev.

Valve – 2008. aastal Eestis valminud 23,7-meetrine patrull-laev.

Wambola – 1977. aastal Taanis valminud 44,5-meetrine staabi- ja toetuslaev.

Sakala – 2001. aastal UK-s valminud 52,6 meetrine miinijahtija.

Admiral Cowan – 1989. aastal Ühendkuningriigis valminud 52-meetrine miinijahtija.

Ugandi – 1992. aastal Ühendkungriigis valminud 52-meetrised miinijahtija."

Ehk keegi asjatundlikum käib üle ja kontrollib. --Ehitaja (arutelu) 8. jaanuar 2025, kell 15:27 (EET)[vasta]