Arutelu:EST
maailmaaeg –5 tundi ← Miks siin miinusmärk tagasi mõttekriipsuks muudeti? Kas see ei tähenda mitte, et maailmaajast tuleb lahutada viis tundi. 1. juuni 2009, kell 19:51 (UTC)
- Miinusmärk näebki ju samamoodi välja nagu mõttekriips, vähemalt eesti keeles küll. Enne oli siin sidekriips. Andres 1. juuni 2009, kell 20:05 (UTC)
- Kust Sa seda võtad? Siin on sidekriips-miinus, mõttekriips on pikem kui miinus. --Metsavend 1. juuni 2009, kell 21:07 (UTC)
- Kuule sa vaatad valest tabelist, vaata matemaatiliste sümbolite alt ehk siis miinusmärk on − mitte - — Ahsoous 1. juuni 2009, kell 21:20 (UTC)
- Ja kui võrrelda selle või & m i n u s; abil tehtud miinust ja kasti alt võetud mõttekriipsu, siis tundub, et esimene on vist vaevumärgatavalt lühem ja veidi kõrgemal: − – Epp 1. juuni 2009, kell 21:25 (UTC)
- Mõttekriips on kasti all olev kõige pikem kriips: — --Metsavend 1. juuni 2009, kell 21:36 (UTC)
- Selle kõige pikema kriipsu nimi on emm-kriips Ahsoous 1. juuni 2009, kell 21:48 (UTC)
- Aga selles suhtes muidugist väike probla on olemas, reaalselt peaksime sõltuvalt juhust kasutama vähemalt 4 erinevat kriipsu: (hyphen) /või ka hyphen-minus/, (minus), (ndash) ja (mdash) /meil siin redigeerimisakna all on kaks viimast/. Kirjutusmasinate puhul vahet ei ole, ja tegelt arvutiekraanil ja trükis on praktiliselt võimatu vahet teha nende kahe keskmise vahel. Seda esimest kasutatakse ainult poolitusmärgina ja näiteks telefoninumbrites eraldajana. Miinust tuleks miinusmärgina kasutada, pahatihti kasutame me selle asemel aga enn-kriipsu ((kuna lihtsamalt kättesaadav), enn-kriips peaks olema enamasti kasutusele tähenduses 'kuni' ja ka sidekriipsuna, emm-kriips on jah mõttekriips. Aga millal kasutatakse enn ja emm-kriipsu reaalses elus, on tegelikkuses suht segapuder -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 22:06 (UTC)
- Eesti keeles ei ole mõttekriips ja miinusmärk visuaalselt tõhusalt eristatavad, kui nad üldse erinevad on. Vaata [ "Eesti keele käsiraamatus"] O 51 (miinusmärk) ja O 61 (mõttekriips): mina neil küll vahet ei tee. O 61-s on ka öeldud, et mõttekriips ja
- See märk, mis siin enne oli, on jälle visuaalselt eristamatu sidekriipsust. Andres 1. juuni 2009, kell 22:13 (UTC)
- Poolitamiseks kasutataksegi sidekriipsu, ja sidekriips ei tohi pikem olla.
- Mõttekriips on eesti keeles n-kriips; mõnikord kasutatakse selle asemel m-kriipsu nagu inglise keeles, siis jäetakse tühikud ära. Andres 1. juuni 2009, kell 22:13 (UTC)
- Andres - tegelikult on vahe hypheni ja hyphen-minuse vahel -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 22:21 (UTC)
- Nende tüpograafiliste märkide vahel on vahe küll, aga teist eesti keeles üldse ei kasutata ning seal, kus seda inglise keeles kasutatakse, kasutatakse meil selle asemel mõttekriipsu. Andres 1. juuni 2009, kell 23:07 (UTC)
- Eestikeelne Word 2002 nimetab emm-kriipsu mõttekriipsuks ja enn-kriipsu sidekriipsuks. --Metsavend 2. juuni 2009, kell 18:32 (UTC)
- See ei ole ju autoriteetne allikas, ega? Andres 2. juuni 2009, kell 19:18 (UTC)
- Ei ole, aga kui see peaks vale olema, siis on see väga kahetsusväärne eksitus. Minu jaoks ei ole asi veel selge. --Metsavend 2. juuni 2009, kell 19:51 (UTC)
- Andres - tegelikult on vahe hypheni ja hyphen-minuse vahel -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 22:21 (UTC)
- Mõttekriips on kasti all olev kõige pikem kriips: — --Metsavend 1. juuni 2009, kell 21:36 (UTC)
- Nii jääb ju asi lahtiseks. Kus on matemaatiliste sümbolite tabel, millele Ahsoous viitab? Kas siis on olemas matemaatline ja mittematemaatiline miinusmärk? Sellisel juhul millal kumba kasutatakse? O 61-s ei räägita üksikasjalikest kriipsudest, vaid öeldakse, et nad võivad lihtsalt segi minna.
- Ja kui võrrelda selle või & m i n u s; abil tehtud miinust ja kasti alt võetud mõttekriipsu, siis tundub, et esimene on vist vaevumärgatavalt lühem ja veidi kõrgemal: − – Epp 1. juuni 2009, kell 21:25 (UTC)
- Kuule sa vaatad valest tabelist, vaata matemaatiliste sümbolite alt ehk siis miinusmärk on − mitte - — Ahsoous 1. juuni 2009, kell 21:20 (UTC)
- Kust Sa seda võtad? Siin on sidekriips-miinus, mõttekriips on pikem kui miinus. --Metsavend 1. juuni 2009, kell 21:07 (UTC)
- Hetkel mulle tundub siiski, et eesti keeles kasutatakse sidekriipsuna, lahutamismärgina ja poolitusmärgina sama sümbolit (keskkriips; või vähemalt sama pikkusega sümboleid) ja mõttekriipsuna kas en- või em-kriipsu (pigem esimest).[1], [2]. Pikne 2. juuni 2009, kell 19:34 (UTC)
- - sidekriips, poolituskriips, miinus
- – mõttekriips (enn-kriips)
- — (emm-kriips)
- Ma ei ole mitte kunagi näinud eestikeelses matemaatikaraamatus sidekriipsu miinusmärgi funktsioonis. Ka "Eesti keele käsiraamatu" veebiversioonis on (lõigus, mida ma seoses kolme punktiga tsiteerisin) toodud näitena miinusmärk, mis näeb välja samamoodi nagu mõttekriips. Andres 2. juuni 2009, kell 19:47 (UTC)
- O 61-s on miinusmärgiks üks miinusmärk (-6...9 °C) ja mõttekriipsuks kaks miinusmärki kõrvuti. Tegelikult ikkagi see sama miinusmärk mis ingliskeeleski – sõrmistiku numbriklahvide juures paremal üleval nurgas. Mul on käepärast ainult üks vanem matemaatikaraamat, kus on pluss-, miinus- ja võrdusmärgid kõik eriti suured, tänapäeva kooliõpikutes mälu järgi on väiksemad. Samas kardan et raamatust ei tule see välja kas kasutatud on keskkriipsu, en- või em-kriipsu ning trükimasina tähed varieeruvad ja ei ole üldjuhul päris need, mis arvutistandard. Eelmises vastuses on viidatud arvutistandardile millest lähtuda. Pikne 2. juuni 2009, kell 20:12 (UTC)
- EEs kasutatakse emm-kriipsu mõttekriipsuna. emm-kriips on tähemärgist selgelt pikem, enn-kriips umbes selle pikkune. Tundub, et enn-kriipsu kasutatakse miinusena. --Metsavend 2. juuni 2009, kell 19:50 (UTC)
- Mõttekriips valitakse vastavalt kujundusele. Tähtis on, et ta oleks pikem kui sidekriips.
- Võib ju keelenõust küsida. Andres 2. juuni 2009, kell 20:29 (UTC)
- Ma ei ole mitte kunagi näinud eestikeelses matemaatikaraamatus sidekriipsu miinusmärgi funktsioonis. Ka "Eesti keele käsiraamatu" veebiversioonis on (lõigus, mida ma seoses kolme punktiga tsiteerisin) toodud näitena miinusmärk, mis näeb välja samamoodi nagu mõttekriips. Andres 2. juuni 2009, kell 19:47 (UTC)
- Nüüd ledsin selle, millele Ahsoous viitas. sidekriips-miinus ja miinusmärk. Segadusse ajab see miks siis esimest ka miinuseks kutsutakse ja miks miimusmärgi klahv sõrmistikul numbrite juures ja plussmärgi kõrval sidekriipsu teeb. Pikne 2. juuni 2009, kell 21:06 (UTC)
- Hetkel mulle tundub siiski, et eesti keeles kasutatakse sidekriipsuna, lahutamismärgina ja poolitusmärgina sama sümbolit (keskkriips; või vähemalt sama pikkusega sümboleid) ja mõttekriipsuna kas en- või em-kriipsu (pigem esimest).[1], [2]. Pikne 2. juuni 2009, kell 19:34 (UTC)
- Kui kriips oleks kasutatud mõttekriipsuna, siis peaks olema selle järel tühik. Andres 1. juuni 2009, kell 20:06 (UTC)
- huvipärast võrdleme
| hyphen | - |
| hyphen-minus | - |
| miinus | − |
| enn-kriips | – |
| emm-kriips | — |
- ja ausalt öeldes sõltub ilmselt arvuti seadetest — minu jaoks on kõige lühem nendest kriipsudest enn-kriips Ahsoous 2. juuni 2009, kell 21:50 (UTC)
Pole mõtet viidata ROK-ile ja FIFA-le, vaid artiklitele vastavate maakoodide kohta. Andres 1. juuni 2009, kell 20:24 (UTC)
Esimese kohta on küll ainult ROK-i maakoodide loend, kus pole selgitatud, mis need on ja kuidas neid kasutatakse. Andres 1. juuni 2009, kell 20:26 (UTC)
- Äkki võiks kõik need suunata ühte artiklisse juhul kui muidugi keegi viitsiks siin vikis tekitada sellise lehe nagu inglisvikis en:Comparison_of_IOC,_FIFA,_and_ISO_3166_country_codes -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 20:31 (UTC)
- Ma arvan, et säärase lehe võib teha küll, aga sellele ei tuleks linkida mitte siit, vaid iga koodi artiklist. Andres 1. juuni 2009, kell 20:38 (UTC)
Minu arust on hyphen ja hyphen-minus ühesugused. Ekke 27. märts 2011, kell 17:35 (EEST)