Arutelu:Arhont

Kelle tehtud on see tõlge (tõlkija nime pole)? ja kas Sul on luba selle avaldamiseks? Eerik

Tegemist on minu kaudtõlkega saksa keelest, saksa keelde tõlkija on Peter Dams. Mul ei ole luba selle kasutamiseks. Kas asja parandaks, kui ma kasutaksin mitut tõlget korraga? Lahendus oleks tõlkida otse kreeka keelest, aga originaali mul ei ole käepärast. Kas võtan selle osa esialgu välja? - Muide, kas meil on õigus kasutada ENEKE-st? Andres

Kui tegemist on Sinu enda tõlkega, siis pole probleemi. ENEKE kasutamine on muidugi küsitav. Mõtlesin siiski, et see on üsna kiire ja ohutu viis kasvatada eesti wikipedia artiklite arv. ENEKE artiklid on anonüümsed, väga lühikesed ja kuivad, ja mul oli tunne, et selliste artiklite puhul ei ole autoriõiguse rikkumine nii taunitav kui pikade autoriartiklite puhul. Pealegi olen teksti tihti kohendanud või täiendanud. Aga see on muidugi vaid algusjärgu hädaabinõu. Ideaalis peaks olema rohkem sinusuguseid osalejaid, kes viitsivad ise pikki (ja häid) artikleid kirjutada. Kas Sa ei arva, et võiksime üritada inimesi juurde meelitada? Milline oleks Sinu arust parim viis seda teha? Eerik

ENEKE-se võrguversioon on standardne abivahend põhikooli õpilastele iseseisvaks materjali otsimiseks ja referaatide kirjutamiseks. Nii mõnelegi inimesele, kes vikipeedia otsa satub, tuleb jutt tuttav ette. Ma arvan, et pärast seda, kui on kirjutatud vastavad pikad artiklid, tuleks ENEKE-se jutt asendada ise koostatud lühikokkuvõttega. Lühikokkuvõte on igal juhul vajalik, arvestades lapsi ja põhjalikumast infost mittehuvitatud lugejat. Arvan, et sügavustasandeid võiks olla vähemalt kolm: 1) arusaadav väheharitud inimesele (lühikokkuvõte), 2) üldarusaadav haritud inimesele (põhitekst), 3) arusaadav erialainimesele eraldi alapealkirja all või iseseisvate spetsiaalartiklitena. Näiteks keelemuutused võrreldes algkeelega, fonoloogiline süsteem ja sõnajärje tüpoloogia kuuluksid mingit keelt käsitlevas artiklis kolmandale tasandile. Ma ei ole veel artiklite vormistamisega nii kaugele jõudnud keelte puhul, aga näiteks albaania keele puhul kavatsen eraldi kirjutada albaania keele tähestikust, häälikutest ja grammatikat. Isegi väike sõnastik võiks olla, sest niisugust sõnastikku eesti keeles ei ole.

Niisiis, ma kirjutan rebase kohta uue kühikokkuvõtte. Ainuke fakt ENEKE-se tekstis, mis ei ole minu artiklis kajastatud, puudutab rebase erakordseid sensoorseid võimeid. Ma ei ole leidnud nendele kinnitust, aga küllap autor teadis, mis ta rääkis.

Mis puutub ENEKE-se artiklite kuivusse, siis on nad igatahes mahlakamad kui Eesti Entsüklopeedia artiklit, ja ka enamik täiskasvanuid eelistab ENEKE-st, sest Eesti Entsüklopeedia kipub üle jõu käima.

Ma arvan, et inimesed hakkavad Vikipeediat avastama otsingumootoriga otsides. Üha rohkem vikipeedia artikleid hakkab ju nähtavale tulema.

Ma olen paarile inimesele asja maininud, kuid asjast kinni hakanud on ainult üks, kes esineb nime Kass all. Temalt on loodetavasti midagi tulemas.

Mul on igatahes usku, et vikipeediasse kirjutamine muutub massiliseks, sest eestlsased on juba kord seda sorti rahvas. Tõsi küll, inimestel kipub vaba aega nappima, sest praegu tuleb palju tööd rabada. Ja teiseks, kaugeltki kõigil ei ole võimalust pikemat aega internetis rippuma. Aga koduste püsiühenduste arv on viimasel ajal hakanud hoogsalt kasvama.

Mul on pisut piinlik igale inimesele vikipeediat mainida. Aga eks vaatame...

Andres

Eesti keeles on ilmselt vene keele eeskujul kasutusel sõnakuju arhont, kuid viimases Võõrsõnade leksikonis on ka rööpvorm arhon, mis etümoloogiliselt on õigem. TEA Entsüklopeedias on esikohal arhon. Arvan, et võiksime samuti eelistada vormi arhon ja teisaldada artikli. Kas keegi on vastu? --Metsavend 17. november 2011, kell 23:17 (EET)

Mina olen nõus, ei viitsinud ise hakata seda ajama, sest sisulist vahet pole. Aga tonte võiks vähem olla küll. --Morel 17. november 2011, kell 23:23 (EET)[vasta]

Mis me teeme näideks "gerondiga"? Minu meelest pole tarvis hakata muutma, kuni keelekorraldajad traditsioonilisi sõnu eelistavad.

Kui sõna on laenatud omastava käände põhjal, siis minu meelest ta pole etümoloogiliselt vale. Andres 17. november 2011, kell 23:51 (EET)[vasta]

Kui süüdi on vene keel, miks siis näiteks rootsi keeles on "arhont"? Andres 17. november 2011, kell 23:53 (EET)[vasta]

Tegelikult kasutab enamik keeli tüve põhjal saadud vorme, selles mõttes pole tõesti mõtet ehk muuta. Sakslastel on küll ainsuses Archon, aga mitmuses kasutavad siiski vormi Archonten. Geront on hea näide, see paneb mind arvama, et võiks jääda nagu on (s.o arhont märksõnana, arhon viitena).--Morel 17. november 2011, kell 23:59 (EET)[vasta]