Arutelu:Ardu Treinbuk

Mina saan keelereeglitest nii aru, et peaks olema "Brasiilia kabe", "Vene kabe". Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 17:10 (EET)

Kus need keelereeglid siis seni olid ja miks neid keegi ei järgi? Vt Kabe, Eesti meeste meistrivõistlused vene kabes jne. Samuti ei järgi neid reegleid alaliit, vt. [1] --VillaK (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 17:28 (EET)

Kõik kirjutajad ja isegi spordiorganisatsioonid ei järgi keelereegleid, eks siis see paneb ka kõhklema. Pealegi on keelereegleid muudetud. Aga Vikipeedia peaks neid ikka järgima. Ei jõua kogu aeg kõigel sabas käia. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 17:41 (EET)

EKI ütleb [2]: Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetustes (kaubad, viisid, meetodid, haigused, ravimid, värvused jm), nüüd on soovitatav kirjutada need üldreegli kohaselt suure tähega. Sellise sõnastuse järgi on see soovitus, mitte reegel. Ja kui on olemas varem pikalt juurdunud tava ja kuivõrd EKI teatud ühendite puhul tavadele tuginedes aktsepteerib ka väikese algustähega kohanime, siis ei pea tõttama kõiki soovitusi kibekiirelt järgima. Sellel on mitu põhjust. On olemas suur hulk kirjandust varasemast ajast, mis kasutavad väiketähega liiginime. Naiivne on eeldada, et lugeja hakkaks iga allika puhul spetsiaalselt uurima, kas see allikas pärineb varasemate või uuemate keelenõuannete ajast. Teiseks, enimmängitud kabeliigid Eestis on aastakümned olnud rahvusvaheline kabe ja vene kabe. Mõlemad väikese algustähega. Ühetaoline, kõigile asjaosalistele arusaadav ja olnud sellisena kaua kasutusel. See lihtsalt ei käi nii, et istuvad rühm keeleinimesi omavahel kokku ja otsustavad, et ei, õige oleks ikkagi rahvusvaheline kabe ja Vene kabe. Eesti keel ei kuulu keelekorraldajatele. Kui nad on niimoodi naiivselt uskunud, siis on nad eksinud, sest keelekorralduslike interventsioonidega tavasid nii lihtsalt ei muuda. PS. Kui soovitusi rakendada juhuslikult (kuna kõigel ei jõua järel käia), siis on tulemus võimalikest halvim, sest lugeja ei saa aru, mis on õigesti ja mis valesti või on mõlemad variandid õiged. --VillaK (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 18:56 (EET)

Soovitus küll, aga see soovitus ongi õigekeelenorm. Vikipeedial ei saa olla ka oma keeletoimetajat, kes norme valikuliselt järgiks, ja kui me norme ei järgi, siis on see puudus.

Keelenorme ei pea teadma mitte lugeja, vaid Vikipeedia toimetajad.

Minu meelest on asi lihtsalt selles, et keelenorme ei pruugita järgida nendes publikatsioonides, mida keeleliselt ei toimetata. Ja on üksikuid juhtumeid, kus erialainimesed on keelekorraldajate seisukoha vaidlustanud, siin aga seda pole.

Ei, milleks juhuslikult rakendada? Tuleb püüda seda igal pool teha, aga meil on tuhandeid artikleid, mis vajavad keeletoimetamist. (Ja mõnes asjas ei jõua keelemuudatustele järele, näiteks Bulgaaria nimed ja isegi mõned riiginimed, ja siis juhtub tõesti selline segadus, millest Sa räägid.) Ma olen püüdnud vähemalt pealkirjad korras hoida, aga mõni jääb kahe silma vahele ja mõnda ei oska parandada. Ja mõnikord tekib diskussioon, kas on tarvis keelenormi järgida. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 19:10 (EET)

Veelkord, suur hulk allikaid kasutavad sama mõistet väiketähega. Neid allikaid tagantjärele muuta pole mõistagi võimalik. Ent viidates neile allikatele artikli tekstis muutub/muutuks vastuolu allika ja artikli vahel ilmseks. Mulle paistab, et erialainimesed on keelekorraldajate seisukoha sisuliselt vaidlustanud, sest uute soovituste ilmumisele järgnenud 10 aasta jooksul pole nad seda soovitust veel järginud. Eks ta nii ongi, et ignoreerimine on palju tõhusam vaidlustamine kui avalik vaidlemine. --VillaK (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 19:24 (EET)

Viited on mõeldud sisu tõendamiseks. Artiklis on reeglitele viidates võimalik tõendada ka kirjutusviisi ning ka mainida varasemat kirjaviisi.

Võib-olla lihtsalt ei ole märgatud, et uued reeglid suurt algustähte ette näevad. "Vene kabe" näidet pole keelekorraldajad kasutanud. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 19:58 (EET)

Nõuanne, mida 10 aastat ei ole keegi asjaosalistest märganud??--VillaK (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 20:02 (EET)

Keeletoimetajad pidid märkama, aga teised võisid lihtsalt harjumuspäraselt jätkata. Keeletoimetajad võisid meelega mitte järgida. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 20:11 (EET)

Eraldi kurioosne on see tagantjärele keeletoimetamine minevikus toimunud võistluste ja lahkunud võistlejate puhul nagu Ardu Treinbuk ja Olev Sild. Omal ajal said Olev Sild ja Ardu Treinbuk diplomi ja medali, et tulid Eesti meistriks vene kabes. Aastakümneid hiljem ilmub keeletoimetaja, kes kinnitab, et ei, nad tulid tegelikult hoopis Eesti meistriks Vene kabes. --VillaK (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 19:52 (EET)

Mina ei näe siin midagi kurioosset. Kui keelereegleid muudetakse, siis uusi reegleid kasutatakse ka siis, kui jutt on nende kehtestamise eelsest ajast. Iseasi, kui tegu on näiteks tsitaatide või siis organisatsioonide nimedeg. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 19:58 (EET)

ESBL kirjutab "Vene kabe", vt nt [3]. TEA entsüklopeedia kirjutab "Vene kabe". Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 20:16 (EET)

Ma tegin palju muudatusi, aga igal pool ei jaksanud muuta. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 20:24 (EET)

Need muudatused on lubamatud. Palun muuda need kõik tagasi!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2018, kell 00:39 (EET)

Sa ei ole seda arusaadavalt põhjendanud. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 00:57 (EET)

Liigne agarus ... Kes ja kus on öelnud, et terminis ja liiginimes "vene kabe" tähistab "vene" kohanime (mis siis keelenõu järgi tuleks kirjutada suurtähega)? Mulle paistab, et see ei tähista mitte kohanime, vaid rahvuslikku päritolu. Teisiti öeldes, liiginimi "vene kabe" ei tule mitte väljendist "Venemaa kabe", vaid see on mugandatud väljendist "venelaste kabe". Et selles veenduda, tuleks heita pilk originaalkeelele. Venelased ütlevad "русские шашки", mitte "Российские шашки". On arusaamatu, miks peaks eesti keelt niipalju vaesestama, et sellist erinevust keeles enam teha ei saa. Teiseks on arusaamatu, kuidas keegi väline osapool tuleb, kisub asjaosalistel midagi käest ära, teeb asja ringi ja siis annab muudetud kujul tagasi, et nüüd sai parem ... --VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 10:10 (EET)

Saab küll erinevust teha. Eesti keeles saaks öelda ka "Venemaa kabe". Kusjuures vene keeles kirjutatakse ka see sõna väikese algustähega. Sõna "vene" kirjutatakse olenevalt kontekstist suure või väikese algustähega.

Seda, et "vene kabe" on mugandatud väljendist "venelaste kabe", tuleks tõendada. Ja isegi kui see nii oleks: kui eestlased mängivad Vene kabet, mis siis venelased siia puutuvad? Mulle ei tundu rahvusega seostamisele viitamine siin veenvana; reeglite järgi peaks minu meelest seos rahvusega (või keelega) olema otsesem ja rõhutatum. (Mille poolest Hiina köök on vähem rahvuslik kui Vene kabe? (vt [4])) Ja kas ESBL-i ja TEA entsüklopeedia tegijad ei taipa kabest midagi?

Selle üle võib vaielda, kas keelekorraldajad teevad hästi, kui nad reegleid ümber teevad. Aga keelenormide eiramine viib lõputute lahendamatute vaidlusteni ja selleni, et meid peetakse kirjaoskamatuteks. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 11:11 (EET)

Muide kõige vigasem kabe artikkel on ENEKE-ses.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. jaanuar 2018, kell 21:35 (EET)

Just, saaks küll öelda "Venemaa kabe", aga ei öelda ega ole kunagi öeldud. Venelased puutuvad asjasse niivõrd kuivõrd nemad on siiski sellised konkreetsed mängureeglid kasutusele võtnud. Ma ei näe, et seda oleks keegi kunagi vaidlustanud. Seega tõendama peaksid ikkagi need, kes tahavad senist tava muuta, mitte need, kes tahavad seda säilitada. Kes selliste reeglite järgi seda mängu mängivad, ei puutu asjasse.

Keel on konventsioon ehk kokkulepe selle kasutajate vahel. Muuta sellist kokkulepet konkreetsel juhul ilma asjassepuutuvat alaliitu kaasamata, on minu hinnangul lubamatu. Ma küll kindlalt ei tea väita, et alaliitu pole nende edendatava ala nime muutusest teavitatud, kuid oletan, et see on nii, kuivõrd alaliit kasutab mänguviisi nime järjekindlalt väiketähega.--VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 14:01 (EET)

Jutt ei ole sellest, kuidas asja nimetada, vaid sellest, kuidas seda nimetust kirjutada. Nimetust ei ole muudetud, ainult õigekirja.

Keelekorraldajad lähtuvad sellest, et "Vene" on kohanimi, ning näevad ette väikese algustähe kasutamist ainult juhul, kui seos rahvusega (või keelega) on oluline ja rõhutatav, ning keelte (eranditega), organismide taksonite ja tõugude nimetuste puhul. Siin rahvus oluline ega rõhutatav ei ole.

Kui normi muudetakse, siis jäetakse inimestele palju aega kohanemiseks. Üleminekuperiood ei ole keelekorraldajate jaoks lõppenud. Muudeti üldist reeglit, mitte konkreetselt "Vene kabe" kirjaviisi. Sellepärast on täitsa võimalik, et alaliitu spetsiaalselt ei teavitatud. Aga ega siis teavitamine midagi ei muuda, kui inimesed ei taha uuendusega kaasa minna. Ja Ahsoous ja Sina väidate, et "Vene kabe" ei käi selle uue reegli alla. Me võime ju keelekorraldajatelt küsida, kas käib. Muide, alaliit võib kasutada ka täiesti õigekirjavastast pruuki, näiteks Eesti Curlingu Liit. Keelekorraldajad soovitavad üldse teist sõna, aga on ju selge, et curling peab olema kursiivis ja seda peab käänama ülakomaga. Samuti näiteks koerakasvatajate erialaliit kasutab keelevastaseid tõunimetusi.

Aga entsüklopeedia peaks minu arvates keelekorraldajate soovitusi järgima ilma üleminekuajata, sest soovitatakse eelistatavat. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 15:04 (EET)

Andres, ole hea ja saa ometigi aru, et vene ei ole kabemängu puhul kohanimi, nagu see ei ole ka ei inglise, friisi või jakuudi ja isegi mitte hispaania ega türgi kabe puhul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2018, kell 17:19 (EET)

Selle kohta, kas see on kohanimi, mul seisukoht puudub, küll aga saan ma asjast nii aru, et keelekorraldajad peavad seda kohanimeks ning seetõttu see juhtum allub kohanimede reeglile. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 17:26 (EET)

Saatsin Peeter Pällile niisuguse sisuga kirja:

Kas tuleb kirjutada "Vene kabe" või "vene kabe"? Reeglid ei tundu päris ühemõttelised, aga mina loen nii välja, et kuna seos rahvusega pole siin oluline ega rõhutatud, siis tuleb kirjutada "Vene kabe". Oponendid väidavad, et siin ei ole jutt mitte kohast, vaid rahvusest (et see tähendab 'venelaste kabe' või et venelased on selle reeglid kasutusele võtnud).

Kui leiate, et olen midagi olulist ütlemata jätnud, siis andke teada või kirjutage ise.

Kui nüüd vastuse saab, siis selgub keelekorraldajate informeeritud seisukoht. Jääb muidugi veel küsimus, kas seda tuleks arvestada. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 17:40 (EET)

Kahjuks ma pean nentima, et see küsimus, mis sa küsid on juba oma ülesehitsuselt vildakas. Ja vastupidiselt sinu kirjutatule, rahvuslike mängude ja nende mängureeglite puhul seosed rahvustega on olulised ning seosed riikidega pole primaarsed.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2018, kell 17:44 (EET)

Kuidas peaks siis küsima? Riigist pole üldse juttu, ainult kohast. See oli minu hinnang, et seos rahvusega pole oluline ega rõhutatud, ning ma esitasin argumendid, mis ma olen selle hinnangu vastu saanud. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 18:31 (EET):

Võib-olla peaks argumendina mainima ka venekeelset nimetust. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 18:36 (EET)

kas sa lisaksid oma küsimusse friisi, jakuudi ja samojeedi kabe ka?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2018, kell 19:08 (EET)

Küsi ise nende kohta, ma ei tea neist midagi ja Vikipeedias pole neist juttu. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 19:25 (EET)

Mängu temaatikaga kursis olemata esitasid sa seega pooliku küsimuse. a propos friisi kabet oli artiklis 'kabe' siiski mainitud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2018, kell 19:45 (EET)

Sul on võimalus küsimust täiendada. Ma ei pannud seda artiklis tähele või ei mäleta, ja ma poleks osanud selle kohta midagi küsida. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 19:48 (EET)

Ma kasutasin formuleeringut "mängu rahvuslik päritolu". Ahsoous kasutab sõnastust "rahvuslik mäng", aga me mõlemad peame ilmselt silmas sama asja. Võib-olla oli mu sõnastus "venelaste mäng" liigselt utreeritud ja see andis Sulle võimaluse vint üle keerata (ka Peeter Pällile saadetud mitteneutraalse, suunatud küsimuse puhul), kuid nagu Sa nägid, siis ma kasutasin seda, et luua kontrast väljendiga "Venemaa kabe". No eks see ole tõsi, et üks rahvus ongi sageli seotud teatud geograafilise alaga, või vähemasti on seda olnud minevikus. Meil on nüüd tegemist kaalutlusotsusega. Ja küsimus kaalutluse puhul on siis tõesti selles, et kumb on primaarne. Kas see on pigem vene rahvuslik mäng või on see pigem Venemaalt kui geograafilisest kohast pärinev mäng. Mind huvitaks, et mida keelekorraldajad selliselt püsitatud küsimusele vastavad. Võib-olla nad ütlevad, et nad ei oska sellele küsimusele vastata. Võib-olla paistab neile, et mingi rahvus on enamasti mingi kohaga seotud ja seetõttu on alati primaarne koht, mitte rahvuslik päritolu. Aga võib-olla paistab neile hoopis nii, et mäng on alati kultuuriline fenomen ja seetõttu on primaarne kultuuriline, mitte geograafiline mõõde. Erinevad tõlgendusversioonid. Aga ma tahaks vähemasti näha selle kaalutlusotsuse lahendamisel nii küsimusepüstituses kui argumentatsioonis teatud sügavust, mitte lihtsalt postuleerimist, et nüüd on nii.--VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 19:13 (EET)

Ma ei püüdnud küsimust kallutada, vaid esitasin oma hinnangu oma tõlgenduse põhjal ja teiste argumendid, millest peaks näha olema, kuidas nad seost rahvusega tõlgendavad. Ma saadan siis ka selle arutelulehe aadressi.

Ma ise saan asjast nii aru, et keelekorraldajad esitavad reeglid sellisel kujul, et need oleks võimalikult hästi arusaadavad. Reeglitel ei pea olema väga sügavat alust, aga tavaliselt selgitavad keelekorraldajad ka seda, millistel kalutlustel nad mingi otsuse on teinud. Et reeglid ei olnud päris ühemõttelised, lugesin ma tähendust osalt ridade vahelt, mis on minu meelest loomulik tõlgendusstrateegia. (Ma eksplitseerisin ka oma tõlgenduse). Häda on ainult selles, et ridade vahelt annab mitut moodi lugeda.

Ma ise olen täiesti neutraalne, püüdsin lihtsalt lähtuda keelekorraldajate mõttest. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 19:25 (EET)

Peeter Pälli vastus:

Reeglid paraku ei saagi siinkohal olla ühemõttelised, sest jätavad kasutajale vabaduse otsustada, kas ta rõhutab maad-riiki-kohta või keelt-rahvust. Me oleme soovitanud kahtluse korral alati eelistada suurtähte.

Kui arutelus mainiti näitena Brasiilia kabet, siis see saaks olla üksnes suure tähega, sest brasiilia keelt ega rahvust pole. Selle kõrval tunduks Vene kabe loogiline. Kui aga kõrvale tuua jakuudi kabe (mis vist on siiski teoreetiline), siis saaks kabet vaadelda ka rahvusega seotud nähtusena.

Ise eelistaksin Vene kabet, aga ma ei saa kinnitada, nagu oleks vene kabe vale.

Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 10:01 (EET)

Täname Peeter Pälli. Eks see vastus oli diplomaatiline ja selles mõttes ootuspärane, kuivõrd Päll reeglina jääbki diplomaatiliseks. Brasiilia kabega ei ole ka asi ometi ühemõtteline. Isegi kui ei ole brasiilia keelt ega brasiilia rahvust, siis on siiski olemas brasiilia kultuur ja nagu juba märgitud, on mäng (nii nagu ka keel) kultuuriline nähtus.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 12:07 (EET)

Me saime teada, et tuleks kirjutada kindlasti "Brasiilia kabe" ja pigem "Vene kabe", kuid ka "vene kabe" ei ole tingimata vale. Minu meelest tuleb reegleid tõlgendada näidete valguses, mitte vaidlustada näiteid, apelleerides reeglitele. Kui tundub, et näidete ja reeglite vahel on vastuolu, siis tuleb küsida lisaselgitust.

Ma ei saanud vastust sellele, kui tihe või rõhutatud peab side rahvusega olema, et reegli klauslit saaks rakendada. Eriarvamused reegli tõlgendamisel tulevad minu meelest just sellest. Sellepärast mul on kavas asi veel üle küsida. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 12:57 (EET)

Andres, nii vene kabe kui ka brasiilia kabe on õige kirjutada väikese tähega. See viimane mäng pärineb hoopiski Poolast, ja seda levitas Brasiilia üks Odessa juut. Seega ka selle puhul on tegu rahva mänguga ja mitte kohanimega. Tegelikult ei saanud sa Pällilt mitte kui midagi teada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. jaanuar 2018, kell 21:23 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas see asjasse puutub. Minu meelest on keelekorraldajad piisavalt selgeks teinud, et seda reeglit tuleb tõlgendada eeldusel, et "Brasiilia" on kohanimi ja brasiilia rahvust pole olemas. See pole faktiküsimus, vaid see tuleneb tähendusest, milles keelekorraldajad selles reeglis sõnu "kohanimi" ja "rahvus" kasutavad. Kui Sina kasutad neid teistmoodi, siis sellest ei järeldu, et reeglit peaks sellest lähtudes mõistma. Pealegi pole arusaadav, kuidas Sinu esitatud faktidest tuleneb, et see on rahva mäng ja Brasiilia pole siin kohanimi. Selge on ka see, et "Vene" on keelekorraldajate eeldusel kohanimi. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 11:29 (EET)

Mul hakkab Sinu pärast kurb ja ma ei jätka seda diskussiooni.--VillaK (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 15:22 (EET)

See on argumentum ad hominem, mille kasutamine teeb mulle haiget. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 11:29 (EET)

Ma vabandan, aga ma olen tõesti kurb. Ja olen kurb konkreetsemalt järgmiste asjaolude pärast. Minu hinnangul Sa väänad Peeter Pälli sõnu. Peeter Päll ütleb ju otsesõnu, et a) reeglid ei ole ühemõttelised; b) reeglid jätavad kasutajale vabaduse otsustada, kas ta rõhutab maad-riiki-kohta või keelt-rahvust. Sisuliselt ütleb Peeter Päll sellega, et keele kasutajal on siinkohal kaalutlusvabadus, kumba aspekti rõhutada. Ehk teisisõnu, et keelekonventsioonid ei ole selles asjas jäigad, vaid lubavad paindlikkust. Peeter Päll on ka väljendanud oma isiklikku eelistust, mööndes selle juures, et tema eelistus ei ole siiski reegel. Kas midagi eelpooltoodud kirjeldusest läks valesti? Nüüd, Sina aga soovid ikkagi pöörata neid keelekonventsioone jäigemaks kui need Peeter Pälli sõnul on. Sa ei soovi aktsepteerida paindlikkust ja soovid edasi täpsustada, et "kui tihe või rõhutatud peab side rahvusega olema." See on see, mille pärast ma olen kurb ja miks ma ei näe mõtet seda diskussiooni jätkata. Eks me igaüks ju sellistes olukordades võtame arvesse ka muid kaalutlusi, mh arutelule kuluv aeg ja sellega seotud alternatiivkulu: mida muud kasulikku selle ajaga oleks jõudnud teha ja korda saata. Aga nüüd ma tõesti lõpetan. Vabandan veelkord kui Sulle pettumuse valmistasin sellest arutelust eemaletõmbumisega. --VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 13:05 (EET)

See reegel lubab mõnedel juhtudel kasutada kohanime väikese algustähega selleks, et näidata, et peetakse silmas seost just rahvusega. See on minu meelest just ühemõtteline. Mitteühemõtteliseks ma pean seda, et pole selge, kui tihe see seos peab olema või siis kui oluline see seos öeldu mõtte seisukohast peab olema või ehk veel midagi. Kui ka see on igaühe otsustada, siis võib alati kirjutada ükskõik kas suure või väikse algustähega ning ei saa väita, et see oleks reegli järgi vale. Arvan, et kui seda oleks mõeldud, siis oleks reegel teisiti sõnastatud. Ma aktsepteerin paindlikkust küll, aga peaks olema arusaadav, milles see paindlikkus seisneb.

See, kuidas Sa kirjeldasid, on minu meelest üldiselt õige, ainult et reeglist ei nähtu, et asi on just rõhutamises, kuigi see on usutav tõlgendus.

Ma ju ütlesin, et Peeter Päll lükkas oma vastusega ümber väite, et suure tähega kirjutamine on vale. Mitteühemõtteliseks jäi reegel sellepärast, et pole ikkagi selge, mida reegel üldiselt ütleb. See, mida Sina rääkisid, on Sinu tõlgendus, ja see, mida mina enne ütlesin, on minu tõlgendus, ja need on omavahel vastuolus.Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 14:18 (EET)

Näha on, et see vaidlus siin eriti kuskile välja ei vii.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. jaanuar 2018, kell 14:54 (EET)

Mida selleks tarvis oleks, et välja viiks?

Minu meelest oleks tarvis selgusele jõuda, kas me peaksime kirjutama "Vene kabe", peaksime kirjutama "vene kabe" või igaüks kirjutab nii, nagu tahab. Ma saan Peeter Pälli vastusest nii aru, et põhimõtteliselt on mõlemad õiged. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 15:57 (EET)

Miks sa tahad kuulata arvamust, mis pärineb asjaga ilmselt mitte just eriti kursis olevalt inimeselt ja ei taha kuulata inimesi, kes on alaga seotud olnud aastakümneid?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. jaanuar 2018, kell 18:53 (EET)

Õigekirjareeglitega on kõige paremini kursis ikka keelekorraldajad. Ma ei saa aru, kuidas kabealane asjatundmine siia puutub. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 21:19 (EET)

Siiski puutub ja isegi väga. Kirjapilt 'vene kabe' on erialakirjanduses kinnistunud kirjaviis ja keeletoimetajatel pole põhjust seda muuta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. jaanuar 2018, kell 21:58 (EET)

Reeglimuudatuse mõte oligi kinnistunud kirjaviisi muuta. Ja kirjaviis oli kinnistunud varasema reegli tõttu. See ei puuduta ainult kabet, vaid ka üldkeelt ja teisi erialasid. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 22:11 (EET)

See pole tegelikult minu asi, aga äkki teeks nii, et igaüks kirjutab, nagu ise õigeks peab ja üksteist parandama ei hakata, kui kumbki kirjutusviis otseselt vale ei ole.

Jah, see on üks võimalus. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 21:54 (EET)