Arutelu:Anortosiit

Vene koolkonna mõjul on Eesti geoloogide seas siiani levinud anortosiidi nimetamine labradoriidiks. Seda seepärast, et anortosiit koosneb peamiselt mineraal labradorist (plagioklassi number 50...70). Seetõttu arvatakse mõnikord, et ju siis anortosiit koosneb anortiidist (plagioklassi number 90...100), mis aga ei ole tõsi. Anortosiit koosneb peamiselt labradorist, vahel ka oligoklassist, andesiinist ja bütauniidist, kuid otsmisi plagioklassi rühma mineraale anortiiti ja albiiti anortosiit reeglina ei sisalda.

Võtsin selle lõigu välja. Mitte, et ta vale oleks, aga see vist ei anna artiklile ka midagi juurde. Vikipeedia pole see koht, kus tõestada, et suur osa inimesi on oma erialalgi võhikud. Siim 19. märts 2007, kell 21:27 (UTC)

Mina jätaksin selle siiski sisse, sest see aitab lugejatel eestikeelses kirjanduses kasutatavates terminites orienteeruda. Andres 20. märts 2007, kell 09:35 (UTC)

Tegelikult on see asi väga sarnane artikliga sademed. Ka siin on konflikt vene ja lääne traditsioonide vahel. Kui nüüd keegi jälle tuleb väitma, et nõukaajal ju ka tehti teadust ja ega siis neid traditsioone ei tohi kohe korstnasse kirjutada, siis tuleks tõesti seda kivimit hoopis labradoriidiks nimetada :) Siim 20. märts 2007, kell 10:11 (UTC)

Minu meelest oleneb asi sellest, millist terminit eesti geoloogid kasutavad. Kui nad varem kasutasid sõna "labradoriit" ja nüüd on terminoloogiat muutnud, siis tuleks seda siin mainida. Andres 20. märts 2007, kell 10:34 (UTC)

Ei, sellest küll midagi ei olene. Eestlased ei otsusta siin midagi ning nende teadmisi ja harjumusi on ka raske kindlaks teha. Ilmselt tuleks korraldada küsitlus. Teiseks oleks see lihtsalt mõttetu, sest tardkivimite nimetused on paika pandud Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tardkivimite komisjoni poolt. Labradoriit on halb termin ka ses mõttes, et teda on kasutatud eri tähendustes. Kindlat definitsiooni, erinevalt anortosiidist, tal pole. Siim 20. märts 2007, kell 13:47 (UTC)

Arvan, et keelepruuk kajastub ka teatmeteostes (EE, VE). Kui asi on nii, nagu Sa ütled, siis tuleks mainida, et varem kasutati selle mineraali kohta nimetust "labradoriit" ning teha ümbersuunamine või täpsustusleht Labradoriit. Igatahes ENE 1. väljaandes nimetatakse anortosiiti labradoriidiks, 2. väljaannet ja "Väikest entsüklopeediat" pole mul käepärast. TTSS-is "labradoriit" puudub ning anorthosite on tõlgitud "anortosiidiks". Arvan, et väljatõstetud lõik on igati asjakohane. Vähemasti aga tuleks minu meelest artikli alguses mainida, et selle mineraali varasem eestikeelne nimetus on "labradoriit".

Anortosiit on kivim, mitte mineraal. Ingliskeelne sõna labradorite tähendab mineraali, eesti keeles labrador. Nagu näha on segadust juba piisavalt. EE geoloogia osa koostajate kompetentsuse osas olen ma juba sõna võtnud. Suunamist ega ka mitte täpsustust pole ma teinud, sest labradoriidiks nimetatud kivim on väga segase tähendusega. Tänapäevase terminoloogia järgi on labradoriidiks nimetatud kivimid osalt gabrod, osalt anortosiidid, noriidid jne. Siim 20. märts 2007, kell 14:35 (UTC)

Jah, anortosiit on muidugi kivim, nimetasin teda mineraaliks kogemata.

ENE 1. väljaandes antud labradoriidi kirjeldus langeb minu pealiskaudsel pilgul kokku siinse anortosiidi kirjeldusega. Arvan, et peaks siiski olema märksõna Labradoriit, sest inimesed, kes vanema kirjandusega kokku puutuvad, võivad seda sit otsida. Seal võiks ju siis kirjutada, kuidas seda sõna varem on kasutatud. Andres 20. märts 2007, kell 14:43 (UTC)

Mulle meeldib kirjutada asjadest, mida ma arvan end enam-vähem jagavat. Selle labradoriidi tähendus on minu jaoks hägune. Küsima peaks seda neilt, kes seda terminit kasutavad. Siim 20. märts 2007, kell 15:07 (UTC)

Ma ei tea, kas keegi seda terminit enam kasutab, aga ENE 1. väljaandes selgitatakse seda nii: "peamiselt labradorist koosnev leukokraatne, harilikult jämedakristalliline süvakivim. Labradoriidi lõhenevuspinnad sillerdavad sinakalt; hinnatav dekoratoov- ja raidkivi. Labradoriiti leidub Kanadas Labradori poolsaarel, MSV Liidus Ukrainas, Uraalis; Eestis üksikute rändkividena." Andres 20. märts 2007, kell 15:15 (UTC)

Nojah, seal kirjeldatakse tõesti seda, mida tänapäeval anortosiidiks nimetatakse, aga see sillerdus ehk labradorestsents ei ole omane kõigile anortosiitidele. Kui labradorestsents on labradoriidi kohustuslik omadus, siis ei saa labradoriidi ja anortosiid vahele võrdusmärki panna. Neid nimetusi on rohkemgi veel. Näiteks Soomes Ylämaal kaevandatakse sillerdavat anortosiiti, mida nad ise veel spektroliidiks nimetavad. See on muidugi juba kaubanduslik nimetus. Samas ingliskeelsed teatmeteosed annavad labradoriidile veel laiema tähenduse. Nende sõnul nimetatakse Venemaal labradoriidiks leukokraatset gabrot ja noriiti. Sisuliselt see tähendabki anortosiiti või selle sarnast kivimit. Prantsusmaal on nii nimetatud ka heledat labradoririkast basaldi erimit. Siim 20. märts 2007, kell 15:31 (UTC)

Rahvusvahelisi nomenklatuure ei saa ju koostada kõigi keelte kohta, aga kui tegu on sääraste rahvusvaheliste sõnadega, saab neid eesti keeles hõlpsasti järgida. Andres 20. märts 2007, kell 14:13 (UTC)

Just nimelt ja seda tulebki teha. Siim 20. märts 2007, kell 14:35 (UTC)

Praegusest märkusest saan aru, et mitte kõik geoloogid ei ole terminoloogiat muutnud. Seda enam on tarvis asja selgitada. Kui aga enamik geolooge kasutab senini terminit "labradoriit", siis tuleks minu arvates sellest lähtudagi. Leian, et pole tähtsust, millise koolkonna mõjul on mingi termin kujunenud. Mille poolest vene koolkond siis halvem on?

Suurem osa Eesti geolooge ei teagi, mis asi see anortosiit on. Vene koolkonna ja vene keele tähtsuse tõstatamine tänapäeval on väga naeruväärne. Vene keel ei ole teaduskeel ning eriti geoloogias on venelased läänest kaugel maas. Laamtektoonikatki aktsepteeriti Venemaal mingil määral alles 1980. aastate lõpus. Siim 20. märts 2007, kell 13:47 (UTC)

Minu meelest on terminoloogia ja vaated kaks eri asja. Mõnel juhul muidugi oleneb terminoloogia vaadetest, aga praegusel juhul minu meelest see nii ei ole. Andres 20. märts 2007, kell 14:13 (UTC)

Terminoloogilistes küsimustes võetaksegi eeskujuks parim ja kaugemale arenenum tase, mis võtta on. Siim 20. märts 2007, kell 14:35 (UTC)

Mis puutub sademetesse, siis inglise sõna "precipitations" vasteks on olnud "pilvedest langevad sademed" või "maapinnale langevad sademed". Ka EMHI meteoroloogid kasutavad sellist terminoloogiat. Kuskil pole ju öeldud, et ühesõnalisele terminile peab tingimata vastama ühesõnaline termin. Andres 20. märts 2007, kell 10:38 (UTC)

Minu meelest on see lihtsalt veider hakata leiutama selliseid lollusi. Eestikeelne sõna sademed ise juba ütleb, et tegemist on millegi sadamisega. Kaste ja härmatis ju ei saja. Olukord oleks palju normaalsem kui me ülejäänud teadusmaailmaga ühte sammu astuda püüaksime, mitte ei kangutaks oma mõttetuid termineid teha. Ma saan aru, et ajalugu või mõnda muud sellist teadust võib iga rahvas omamoodi teha ja näha, aga loodusteadustes pole selliste asjade jaoks kohta. On olemad ühed universaalsed seaduspärasused ja nähtused. Kui me üritame vägisi luua mingit Eesti geoloogiat vms, siis teeme endal lihtsalt elu raskeks, kuid ei võida midagi. Kaotajaks jääb tegelikult eesti keel, sest segaduste tõttu ei taha keegi enam eesti keeles kirjutada, sest pole terminite tähenduses kindel. Siim 20. märts 2007, kell 13:47 (UTC)

Ma ei vaidle põhimõtteliselt vastu, aga kui "lollused" on juba tehtud, siis ei saa neid ignoreerida. Ignoreerimine suurendab segadust. Andres 20. märts 2007, kell 14:13 (UTC)

Ei peagi ignoreerima. Artiklis sademed võib muidugi võtta eeskujuks EMHI teadlaste arvamuse. Ma lihtsalt kahtlen nende seisukoha mõistlikkuses. Anortosiidiga on siiski natuke teine asi. Siin tuleb lähtuda rahvusvaheliselt paika pandud nomenklatuurist, mitte kellegi eesti geoloogi isiklikust arvamusest. Kui on olemas meteoroloogiaalane komisjon, mis sarnaselt terminoloogiat korrastab, siis tuleks järgida seda, kuid ma kahtlen selle olemasolus. Siim 20. märts 2007, kell 14:35 (UTC)

Ma pidasingi ennist silmas, et sademete puhul on asi teisiti kui anortosiidi puhul.

Seisukoha mitteignoreerimine võib tähendada nii selle aluseks võtmist kui ka selle mainimist. Mul puudub kindel seisukoht, milline peaks sademete alane terminoloogia olema, aga praeguse seisuga on artiklis Sademed senist terminoloogiat ignoreeritud. Ehk Sa saaksid mõne meteoroloogi tähelepanu sellele artiklile juhtida, et ta saaks oma teadmiste alusel asja selgemaks kirjutada. Andres 20. märts 2007, kell 14:43 (UTC)

Ma ei tunne isiklikult ühtegi meteoroloogi. Siim 20. märts 2007, kell 15:07 (UTC)

Aga teil ju õpetab keegi meteoroloogiat. Andres 20. märts 2007, kell 15:10 (UTC)

TÜs muidugi keegi õpetab, aga ega mina neid paremini tunne kui keegi teine vikipeediast. Siim 20. märts 2007, kell 15:31 (UTC)

Arvasin, et Sul on meteoroloogiakursus läbitud. Andres 20. märts 2007, kell 16:17 (UTC)

Märgin siinkohal ära, et uuemas käsitluses mineraal labradori enam ei esine, on leitud, et tegemist on anortosiidist nii ebatüüpiliselt puuduvate mineraalide anortiidi ja albiidi seguga (viide. Inglise wiki sinnamaale jõudnud ei ole, mõned teised aga küll. Mõtleme, kas seda artiklis kajastada annab... - Melilac (arutelu) 22. mai 2021, kell 14:00 (EEST)[vasta]

Kui täpsem olla, siis labradori koostis on anortiidi ja albiidi vahepealne. Mineraal on ta ikka, lihtsalt mitte eraldi mineraaliliik. Vt ka plagioklass. Pikne 22. mai 2021, kell 16:28 (EEST)[vasta]