Arsen Avakov
| Arsen Avakov Арсен Борисович Аваков | |
|---|---|
 | |
| Ukraina siseminister | |
|
Ametiaeg 27. veebruar 2014 – 15. juuli 2021 | |
| Harkivi oblasti kuberner | |
|
Ametiaeg 5. veebruar 2005 – 5. veebruar 2010 | |
| Ukraina VII-VIII kutsungi parlamendi rahvasaadik | |
|
Ametiaeg 12. detsember 2012 – 2. detsember 2014 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
2. jaanuar 1964 Bakuu linn, Aserbaidžaani NSV |
| Erakond |
Batkivštšina (2010–2014) Rahvarinne (alates 2014) |
| Haridus | kõrgem |
| Elukutse | poliitik, riigiametnik |
| Autogramm |
 |
Arsen Borissovitš Avakov (ukraina keeles Арсен Борисович Аваков, armeenia keeles Արսեն Բորիսի Ավակով); sündinud 2. jaanuaril 1964 Bakuus Aserbaidžaani NSV-s NSV Liidus) on armeenia päritolu Ukraina riigitegelane ja poliitik.[1][2][3] Ta oli aastatel 2014–2021 Ukraina siseminister.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Avakov sündis 1964. aastal Bakuus sõjaväelaste peres.
Kodakondsuselt on ta armeenlane.[4][5] Alates 1966. aastast elab ta alaliselt Ukrainas. Ta on Ukraina kodanik.
1990. aastal asutas ta aktsiaseltsi Investor. Aastatel 2005–2010 oli ta Harkivi piirkondliku riigihalduse esimees.
Alates 2011. aasta sügisest kuni 2012. aasta detsembrini viibis Viktor Janukovitši režiimi poolt Ukrainas toimepandud tagakiusamise tõttu poliitilises eksiilis Itaalias.
2012. aastal valiti ta Ukraina rahvaesindajaks.
2014. aasta revolutsiooni ajal oli ta üks Euromaidani komandöridest.
27. veebruaril 2014 kinnitas Ukraina Ülemraada Arsen Avakovi Ukraina siseministriks.
Avakovi algatusel loodi 2014. aastal Ukraina Rahvuskaart ja vabatahtlike pataljonid. See võimaldas peatada Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ida-Ukrainas.
Ööl vastu 7. ja 8. oktoobrit kasutati Ukraina relvajõudusid, et takistada Ukraina agressiooni Ukraina territooriumil. 7. aprillil 2014. Avakov juhtis isiklikult Venemaa Föderatsiooni separatistide ja võitlejate poolt hõivatud Harkivi piirkondliku riigihalduse hoone ründamist.
Avakov algatas siseministeeriumi töö biomeetriliste passide kasutuselevõtmiseks. See oli eelduseks Ukraina viisavabaduse kehtestamisele ELi riikidega.
Avakov kaitses Itaalias Ukraina Rahvuskaardi võitlejat Vitali Markivi. Avakovi osalusel tunnistas Itaalia kohus Milanos (Itaalia) Markivi süüdi fotoajakirjanike Andrea Rocchelli (Itaalia) ja Andrei Mironovi (Vene Föderatsioon) tapmises Slaavjanskis 2014. aasta mais.
Avakov oli Ukraina siseminister 24. veebruarist 2014 kuni 15. juulini 2021 kahe presidendi – Petro Porošenko ja Volodõmõr Zelenskõi – ajal ning oli üks viiest Ukraina ministrite kabineti liikmest. See on pikim ametiaeg iseseisvas Ukrainas.
Riiklikud autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- Ukraina teeneline majandusteadlane (22.06.2007)
- Teenetemärk, III aste (15.04.2016)
- Auleegioni orden (Prantsusmaa) (09.06.2022)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Interpol puts ex-governor of Kharkiv region Avakov on wanted list, Kyiv Post (21 March 2012)
Prosecutor's office: No reason to arrest Avakov, Kyiv Post (11 December 2012) - ↑ Список депутатів нової Верховної Ради, Ukrayinska Pravda (11 November 2012)
- ↑ Аваков Арсен Борисович, Civil movement "Chesno"
- ↑ "Armenian Arsen Avakov Elected as Ukraine's Interim Interior Minister". Asbarez. 24. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2014. Vaadatud 12. aprill 2014.
- ↑ Sindelar, Daisy (27. veebruar 2014). "Who's Who In Ukraine's 'Kamikaze' Cabinet". RFE/RL. Vaadatud 12. aprill 2014.
Arsen Avakov (50) -- Baku-born and of Armenian origin...
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Arsen Avakov – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Facebooki leht (inglise keeles)
- Аваков представил американской делегации Atlantic Council свою концепцию деоккупации Донбасса - Lb.ua, 11.06.2019
- Аваков может остаться в кресле до выборов — Разумков - ZN.ua, 09.05.2019
- Коломойский сказал, какой министр должен остаться в Кабмине - Liga Novosti, 08.05.2019, 06:16
- "Бибиков, я был тоже на Майдане 18 февраля 2014 - я такой же как Таня - приходите ко мне", - Аваков о подозрении Чорновол - Censor.net.ua, 10.04.20
| Eelnev Vitali Zahhartšenko |
Ukraina siseminister 2014–2021 |
Järgnev Denõss Monastõrskõi |