Mine sisu juurde

Arnold Sinisalu

Allikas: Vikipeedia
Arnold Sinisalu
5. Kaitsepolitseiameti peadirektor
Ametiaeg
16. juuni 2013 – 16. juuni 2023
Eelnev Raivo Aeg
Järgnev Margo Palloson
Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja analüüsi alal
Ametiaeg
? – 16. juuni 2013
Isikuandmed
Sünniaeg 20. veebruar 1970 (54-aastane)[1]
Kärdla[2]
Rahvus eestlane
Abikaasa Kait Sinisalu
Alma mater Tartu Ülikool
Elukutse kaitsepolitseinik, jurist
Tunnustus Kotkaristi IV klassi teenetemärk
Kotkaristi II klassi teenetemärk
Auleegioni ordeni rüütlijärk

Arnold Sinisalu (sündinud 20. veebruaril 1970 Kärdlas) on endine Eesti kaitsepolitseiametnik ja jurist[3], kes oli 16. juunist 2013 kuni 16. juunini 2023 Kaitsepolitseiameti viies peadirektor.

Haridustee

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1977–1988 õppis ta Tallinna 46. Keskkoolis ja 1991–1992 Siseministeeriumi Politseiakadeemias.[1]

Kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikoolis, läbides õigusteaduskonna bakalaureuseõppe aastatel 1994–1999 ja doktoriõppe 2006–2012. Sinisalu doktoritöö teema oli "Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses".[1]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Sinisalu on KAPO-s töötanud alates 1993. aastast, valdavalt juhtivatel ametikohtadel,[2] seehulgas ühena KAPO peadirektori asetäitjatest.[4]

Muuhulgas osales ta uurijana KAPO juurdlustes, mis puudutasid aastatel 1992–1993 aset leidnud nn rublatehingut ja 1995. aasta lindiskandaali.[3] Sinisalu on hiljem öelnud, et rublatehingu avalikustamisele järgnenud vestlus Tiit Vähi II valitsuse siseminister Edgar Savisaarega oli ainuke kord, mil teda on püütud poliitiliselt mõjutada. Sinisalu väitel hakkas Savisaar 1995. aastal talle ja tollasele KAPO peadirektorile Jüri Pihlile "õpetama, kes kõik tuleb kohtu alla anda".[5] Ta on osalenud ka parvlaeva Estonia hukuga tegelenud uurimisgrupis. 1990. aastatel tegeles ta KAPO-s ka palju organiseeritud kuritegevusega, keskendudes ebaseaduslikule lõhkeaine- ja relvaärile.[5]

Peadirektorina (2013–2023)

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta mais tegi siseminister Ken-Marti Vaher valitsusele ettepaneku nimetada Sinisalu Kaitsepolitsei peadirektori ametisse, vahetamaks välja lahkuv peadirektor Raivo Aeg.[2] Valitsus kinnitas ettepaneku sama aasta 13. juunil[4], ametiajaga viis aastat, alates 16. juunist 2013.

5. septembril 2014 võtsid FSB töötajad Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone lähedal kinni kaitsepolitseiametniku Eston Kohvri, kellele esitati süüdistus spionaažis. Venemaa väitel võeti Kohver kinni Venemaa territooriumil, KAPO väidetel võeti Kohver aga kinni Eesti territooriumil. 26. septembril 2015 korraldasid KAPO ja FSB Eesti-Vene piiril vahetuse, millega kaitsepolitsei loovutas FSB-le 2012. aastal riigireetmises süüdi mõistetud endise kaitsepolitseiametniku Aleksei Dresseni ja sai vastu Eston Kohvri.[viide?] Kohvri pikka äraolekut Eestist on Sinisalu errumineku järel nimetanud "süsteemseks läbikukkumiseks", öeldes, et kahetseb seda.[5]

2018. aasta veebruaris tegi siseminister Andres Anvelt valitsusele ettepaneku Sinisalu ametiaja pikendamiseks veel viie aasta võrra.[6] Valitsus kinnitas ettepaneku sama aasta 3. mail.[7]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus psühhoterapeut Kait Sinisaluga.[3]

Sinisalu on end inspireerinud raamatutena nimetanud Jevgeni Zamjatini romaani "Meie" ja Anton Hansen Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus", samuti sotsioloog Norbert Eliase teost "Tsiviliseerumisprotsess" ning Kanada ajaloolase Margaret MacMillani ja Briti-Poola ajaloolase Norman Daviese teoseid.[5]

Auastmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Autasud

[muuda | muuda lähteteksti]

Teenetemärgid

[muuda | muuda lähteteksti]
Teenetemärgid
Kotkaristi IV klassi teenetemärk[8] 2. veebruar 2005[9]
Auleegioni orden (rüütel) 22. märts 2018[10]
Kotkaristi II klassi teenetemärk[11] 23. veebruar 2021
Siseministeeriumi kuldteenetemärk 22. märts 2023[12]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Arnold Sinisalu". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 6. september 2018.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Madis Filippov (17. mai 2013). "Siseminister esitab kapo peadirektori ametikohale Arnold Sinisalu". Postimees. Vaadatud 6. september 2018.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Raul Ranne (26. mai 2018). "Kapo peadirektor Arnold Sinisalu: järgmine töö võiks olla rahulikum". Eesti Päevaleht. Vaadatud 7. september 2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 Oliver Kund (13. juuni 2013). "Valitsus kinnitas Arnold Sinisalu kaitsepolitsei uueks juhiks". Vaadatud 6. september 2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Vilja Kiisler (15. juuni 2023). "Arnold Sinisalu: ma ei mõista neid, kes midagi ei kahetse. Mina kahetsen küll". Eesti Päevaleht. Vaadatud 16. juuni 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Siseminister teeb ettepaneku Arnold Sinisalu ametis jätkamiseks". Siseministeerium. 6. veebruar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 6. september 2018.
  7. ↑ "Valitsus kinnitas ametisse jõuametite juhid". Äripäev. 3. mai 2018. Vaadatud 6. september 2018.
  8. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  9. ↑ "President Arnold Rüütel jagab iseseisvuspäeva puhul riiklikke teenetemärke". Postimees. 3. veebruar 2005. Vaadatud 6. september 2018.
  10. ↑ "Auleegioni ordeni üleandmine Eesti kaitsepolitsei peadirektorile Arnold Sinisalule". Prantsusmaa Eestis. 4. aprill 2018. Vaadatud 6. september 2018.
  11. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  12. ↑ "Siseministeeriumi kuldteenetemärgi sai Arnold Sinisalu". Siseministeerium. Vaadatud 16. juuni 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Raivo Aeg 		Kaitsepolitseiameti peadirektor
16. juuni 2013 – 16. juuni 2018
16. juuni 2018 – 16. juuni 2023 		Järgnev
Margo Palloson
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arnold_Sinisalu&oldid=6757059"