Arne Oit

Arne Oit (3. detsember 1928 – 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.

Ta on läinud Eesti muusikalukku andeka ja viljaka laululoojana, kelle meloodilised helindid leidsid kergesti tee rahva südamesse. Suure panuse eesti muusikasse andis ta nii virtuoosse džässiimprovisaatorina kui ka Eesti Raadio ja Riikliku Filharmoonia lauluvõistluste algataja ja eestvedajana.

Elulugu

Arne Oit lõpetas 1947. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi, 1950. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni alal (juhendajad Mart Saar ja Heino Eller).

Akordionimängu õppis ta koolipoisina omal käel, kuid saavutas sellise taseme, et 1947. aastal palgati ta restorani Du Nord akordionistiks. Aastatel 1947–1949 musitseeris ta Erich Kõlari juhitud ansamblis Rütmikud, mis viljeles muu hulgas ka improvisatsioonilist džässi. Aastatel 1951–1955 töötas ta Riikliku Filharmoonia estraadiorkestris ja 1955–1974 Emil Laansoo juhitud Eesti Raadio instrumentaalansamblis ning oli akordionistina Eesti parimaid džässiimprovisaatoreid.

1956. aastast töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, sealhulgas 1960. aastast inspektorina. Just seal töötades pani ta 1959. aastal aluse estraadilaulude võistluskontsertide sarjale, mis aastatel 1976–1986 kandis Arne Oidi nimelise lauluvõistluse nime. Tema ärgitusel hakkas oma levimuusikavõistlust "Tippmeloodia" (1971–1975) korraldama ka Eesti Raadio.

Looming

Arne Oit koostas aastatel 1967–1975 mitmeid jätkväljaannetena ilmunud noodikogumikke, näiteks akordionipalade kogumikke "Tantsurütmis" ja "Kutse tantsule". Tema eestvedamisel ja koostamisel ilmus alates 1967. aastast (kuni Oidi surmani) perioodilise väljaandena ka mugavas taskuformaadis laulukogumik "Laulge kaasa!", mis viis väga operatiivselt rahva sekka isegi kõige uuemate estraadilaulude noodid ja sõnad.

Heliloojana kirjutas lisaks lauludele nii instrumentaalmuusikat kui ka operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972).

Laule Heldur Karmo sõnadele

• "Kevadine lugu" (1957)
• "Meie Mall" (1959)
• "Lõke preerias" (1963)
• "Jamaika hällilaul" (1961)
• "Me pole enam väikesed" (1970)
• "Minu südames sa elad" (1970)
• "Tallinn" (1971)
• "Sõprusest sünnivad lilled" (1972)
• "Kui ootab sadam" (1974)
• "Mis värvi on armastus" (1971)
• "Suveöö" (1971)
• "Tsirkus" (1971)
• "Unustuste jõel" (1972)
• "Nii kaugel kõik" (1972)
• "Ja elab rõõm" (1973)

Laule Arvi Siia sõnadele

• "Aknal" (1972)
• "Kolumbuslik tuul" (1973)
• "Üks kuuendik kogu maailmast" (1972)
• "Vana meloodia" (1970)
• "Tuhaväljade tuul" (1971)
• "Igavene tuli" (1972)

Veel laule

• "Laul las kajada" (1969), sõnade autor Juhan Saar
• "Meri, mu tuhandenäoline sõber" (1973),sõnade autor Juhan Saar
• "Puuriidalaul" (1971), sõnade autor Kalju Kass
• "Süüta küünal" (1974), sõnade autor Leelo Tungal

Tunnustus

Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning võitsid auhindu ka lauluvõistlustel.

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai tema laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem pälvisid auhindu näiteks laulud "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke preerias", "Unustuste jõel" jm.

• 1972 – A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
• 1972 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1973 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1976 (postuumselt) – ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia

Isiklikku

Tema vend oli tehnikateadlane Edgar Oit ja õde oli arhitekt Ines Jaagus.

Välislingid

• Arne Oidi elulugu Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel
• Arne Oit Eesti Ansamblite Andmebaasis
• Vikerraadio saade "Unustamatud. Arne Oit" Saatejuht Anne Erm. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, esmaeeter: 20. august 2000